Iseseisev faktikontroll

Lisaks argumentide sisulisele analüüsile saab ka teha iseseisvat faktikontrolli. See on ka hea jätk argumendid mudelile, kuna see kontrollib väite või argumendi tõestuse osa. Faktikontrolli eesmärk üldiselt on vaadata, kas faktidena esitatud väited on tegelikult tõesed. Mitmed meediaväljaanded avaldavad faktikontrolle, ent seda saab teha ka täiesti ise.

Iseseisval faktikontrollimisel on kaks erinevat suunda: esiteks, kui väitja on viidanud mõnele allikale, ning teisel juhul, kui faktiväitel viide puudub.

Kui poliitik on teinud faktiväite ja sellele ka viite lisanud on argument juba tugevam kui ilma viiteta. Ent üks osa infokriitilisusest on ka oskus analüüsida viiteid, uuringuid ja statistikat. Tihtipeale on võimalik uuringut ära kasutada mitmes erinevas kontekstis ning allikas ise ei pruugi olla kõige usaldusväärsem. 

Mida meeles pidada allikate kontrollimisel:

  1. Kes on uuringu tellija? Uuringu autor või rahastaja võib suuresti mõjutada uurimuse tulemust. Näiteks kliimamuutuste teemalistel uuringutel mängib väga suurt rolli, kas uuringu tellija on rohelise energia firma või hoopis naftafirma. Kui tellijal on kindlad huvid, saab uurimuse tulemusi esitada viisil, mis oleks just tellija huvidele kõige sobivam. Seetõttu on selliste teemade puhul alati kasulik vaadata uuringuid erinevatelt tellijatelt või võimalikult sõltumatutelt institutsioonidelt, et saada kõige ülevaatlikum arusaam.
  2. Uuringu usaldusväärsust mõjutab ka selle tegemise aeg. Näiteks uuringud inflatsiooni, ebavõrdsuse või muu majandusliku näitaja kohta võivad väga suuresti varieeruda ka kõigest viie aasta lõikes. Ka rohkem teaduslike artiklite puhul tasub seda silmas pidada, kuna uematel uuringutel võivad olla teaduslikest edasiminekutest tingitud täpsemad andmed.
  3. Uuringu teguviis mõjutab suuresti tulemust ning selle autoriteetsust. Avaliku arvamuse kohta tehtud küsitlustes on oluline, et küsitletud grupp oleks võimalikult suur. Kui uuring väidab midagi terve Eesti ühiskonna arvamuse kohta, aga on küsitlenud vaid sadat inimest, ei ole see tõenäoliselt kõige täpsem ülevaade tegelikust olukorrast. Siin mängivad ka rolli küsitletud inimeste taust, elukoht, vanus, sugu ja ka muud tegurid.
  4. Kas kasutatud uuring on sellel alal ainuke, mis ühte vaadet kinnitab, või on sellele palju toetavat materjali? Mitmel alal on tehtud palju uuringuid, kus enamus teadlasi soosib ühte vaadet ja vaid mõni üksik läheb enamusele vastu. Üksikute erandite puhul tuleb väga kriitiline olla nende metoodika ja usaldusväärsuse osas, et mõista, miks enamus teadlasi seda vaatenurka ei poolda. Seetõttu on kasulik alati leida lisaks veel teine või kolmas allikas.
  5. Kas kasutatud näide tegelikult tõestab seda, mida väitja soovib, et see tõestaks? Ka statistikat on võimalik võtta kontekstist välja, või väita, et kahe fenomeni vahel eksisteeriv seos on kausaalne (üksteisest põhjustatud), mitte juhtunud kogemata.

Kui allikas puudub, tuleb ise teha kontrolli, kas väide on ikka tõene. Faktina esitatud väited ei ole üldsõnalised, vaid võimalikult täpsed. Ent neid on tihti võimalik kontrollida kas Eesti või välismaiste allikatega. Iseseisvat faktikontrolli tehes tasub samamoodi meeles pidada ülal toodud näpunäiteid allikatega ümberkäimisel. Ei tasu ka alati kasutada ainult esimest leitud allikat, vaid otsida ka vastanduvaid arvamusi. Tõestusena saab kasutada nii statistikat kui uuringuid, aga mõnikord piisab ka ekspertide hinnangutest.

Kooliaste: III kooliaste/gümnaasiumiaste Õpilaste arv klassis: piiranguteta Kestus: 2x45min
Tunni teema: Iseseisev faktikontrollimine
Tunni eesmärgid:

  • Väidete faktikontrollimise oskuse arendamine
  • Allikakriitilisuse õppimine
  • Meedia tarbimisel kriitilise meele arendamine
Hindamine

  • Hinnata, kas õpilased on leidnud usaldusväärsed allikad, kust kontrollida
  • Hinnata faktikontrolli tulemuste õigsust

 

Tunni osad

1. Häälestus

  • Faktikontrollimise põhimõtetega tutvumine
  • Allikakriitilusega tutvumine
2. Ettevalmistus

  • Kontrollimiseks sobivate väidete valimine. Väited võivad olla päris-elust mõne poliitiku tehtud, ent võivad olla ka nö. väljamõeldud. Head väited sisaldavad kontrollitavat informatsiooni, ent ei ole ilmselgelt tõesed või valed (näiteks taevas on sinine). Mitme väite valimisel on hea, kui osad väited on tõesed ja osad valed. Inspiratsiooni võib saada meedias avaldatud faktikontrollidest, ent täpselt nende väidete valimisel on oht, et õpilased kasutavad kontrolle ja ei otsi ise allikaid.
3. Tegevus

  1. Õpilased tutvuvad koos õpetajaga faktikontrollimisega ning erinevate allikate usaldusväärsuse hindamisega (siin võib ka viidata tausta kontrollimisele). 
  2. Õpetaja jagab õpilastele väited, mida kontrollida, ning määrab tähtaja (näiteks järgmine kohtumine). Soovi korral võib anda ka väidete hindamisskaala (näiteks nagu meedias avaldatud faktikontrollidel). Mitu õpilast võib saada sama väite, ent siis peab õpilastele meelde tuletama, et töö on iseseisev.
  3. Õpilased otsivad omal käel informatsiooni, et hinnata, kas väide on tõene või vale. Informatsiooni otsides peavad õpilased ka jälgima, mis allikaid nad kasutavad ja hindama, kas ja miks on tegu usaldusväärsete allikatega. Soovi korral võib õpetaja ka määrata, et iga õpilane peab leidma vähemalt kaks allikat.
4. Tagasiside

Sama väite saanud õpilased arutavad järgmisel kohtumisel gruppides oma uurimuse tulemusi ning võrdlevad kasutatud allikaid. Klass arutab koos õpetajaga uurimise tulemusi ning hindab erinevaid kasutatud allikaid. Koos saab arutada ka levinumaid allikaid ja nende usaldusväärsust (näiteks Statistikaamet ja Eurostat).