Regionaalsed erinevused elutingimustes ja sotsiaalabi kättesaadavus

Trendid

Üle kümnendite on Eestis elutingimused ja elukvaliteet paranenud ning meie inimeste elutingimused on muutunud sarnasemaks Euroopa teiste riikide elanike elutingimustega1. Vaatamata kiirele arengule ja paranenud elutingimustele iseloomustab Eesti inimeste elutingimusi olulised regionaalsed erinevused2. Elutingimuste paranemise aluseks olev majanduskasv on kontsentreerunud vähestesse keskustesse nagu Tallinn ja Tartu. Arengu raskuskeskmed on endaga kaasa toonud ka tsükli, kus paremini arenevad elukeskkonnad meelitavad üha uusi inimesi ja ressursse. See omakorda parendab nende arenguvõimalusi, kuid samas kahandab ka teiste regioonide arenguvõimalusi ja järele jõudmise võimalusi.

Probleemi kirjeldus

Eesti põhiseaduse järgi on igal Eesti inimesel õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse ja puuduse korral. Inimestele abi pakkumine on jagatud keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel, sealhulgas riik peab soodustama vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Kohalike omavalitsuste vastutusel on sotsiaalabi ja eakate, puuetega inimeste ning teiste abivajajate hoolekanne, sealhulgas hooldekodude ja teiste sotsiaalhoolekande asutuste ülalpidamise korraldamine3 . Küll aga Eesti 79 kohalike omavalitsuse hoole all olevate sotsiaalteenuste ja -toetuste puhul on keskvalitsuse roll oluline, sest ka keskvalitsus pakub sotsiaalseid garantiisid (näiteks eakatele vanaduspensioni), või toetab ja koordineerib toe ja abi osutamist (näiteks toimetulekutoetuse maksmist).

Omavalitsuste arvu kahandanud ja neid suurendanud haldusreform parendas ka omavalitsuste võimekust kujundada ja pakkuda avalikke teenuseid ja sotsiaalabi oma elanikonnale. Siiski ka 2020. aastal valminud Riigikontrolli aruanne4 osutas tähelepanu, et paljudes regioonides piirab elanikkonna vähenemine väljarände ja vananemise tõttu omavalitsuste elanike juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele. Seniste ääremaastumist loonud arengutrendide ümber pööramine on vähetõenäoline. Seda enam on aga tarvilik uuenduslikkus sotsiaalteenuste kujundamisel ja pakkumisel.

Võimalused

Uuenduslikkus on sageli õppimine juba olnud edust:

  • Koroona pandeemia ajal suhtlesid mitmete omavalitsuste sotsiaaltöötajad abi vajavate inimestega kaugsuhtluse vahendeid kasutades, et ennetada viiruse levikut. Kaugsuhtlus ei asenda küll inimlikke kontakte, kuid ka näiteks eakate hoolduses kaugsuhtluse kasutamine võib aidata osaliselt leevendada hooldajate tööjõupuudust.
  • Vaatamata haldusreformile on omavalitsustes elanike suuruse järgi 4,5 kordne vahe. Samas väiksemate omavalitsuste omavaheline koostöö üheskoos sotsiaalteenuste üheskoos disainimisel ja pakkumisel, sealhulgas tarvilike oskustega sotsiaaltöötaja palkamisel, võib aidata parandada juurdepääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning nõnda parandada ka elanike elutingimusi.
  • Inimestel on erinevad vajadused ja mõistetavalt kohaliku omavalitsuse piires ei ole alati võimalik kõiki individuaalseid sotsiaalteenuseid kvaliteetselt osutada. Kohalikel omavalitsustel on aga võimalik naaberomavalitsustega kokku leppida, et tuge vajav elanik või perekond saab tuge ja abi vajadusel naaberomavalitsusest.

Elutingimuste ja sotsiaalkaitse sarnastumine Euroopa Liidu liikmesriikides www.praxis.ee/tood/sarnastumine/ ja Eurofound (2020): Upward convergence in material well-being: Is a COVID-19 setback inevitable? , Luxembourg.

  1. Elutingimuste ja sotsiaalkaitse sarnastumine Euroopa Liidu liikmesriikides www.praxis.ee/tood/sarnastumine/ ja Eurofound (2020): Upward convergence in material well-being: Is a COVID-19 setback inevitable? , Luxembourg.
  2. Arenguseire, Keskus (2019): Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035, Tallinn.; Estonian Cooperation Assembly (2020): Estonian Human Development Report. Estonian Human Development Report 2019/2020. Spatial Choices for an Urbanised Society, Tallinn www.inimareng.ee/en/estonian-human-development-report-20192020.html. (2.3.2021)
  3. Riigikontrolli 2020: Esmatähtsate avalike teenuste tulevik. Kes meid peatselt ravib ja õpetab ning kes hoiab korda ja päästab? Milline on realistlik avalike teenuste osutamise tase väljaspool Harju- ja Tartumaad? Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule, Tallinn.

1 Elutingimuste ja sotsiaalkaitse sarnastumine Euroopa Liidu liikmesriikides www.praxis.ee/tood/sarnastumine/ ja Eurofound (2020): Upward convergence in material well-being: Is a COVID-19 setback inevitable? , Luxembourg.

2 Arenguseire, Keskus (2019): Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035, Tallinn.; Estonian Cooperation Assembly (2020): Estonian Human Development Report. Estonian Human Development Report 2019/2020. Spatial Choices for an Urbanised Society, Tallinn www.inimareng.ee/en/estonian-human-development-report-20192020.html. (2.3.2021)

3 Riigikontrolli 2020: Esmatähtsate avalike teenuste tulevik. Kes meid peatselt ravib ja õpetab ning kes hoiab korda ja päästab? Milline on realistlik avalike teenuste osutamise tase väljaspool Harju- ja Tartumaad? Riigikontrolli aastaaruanne Riigikogule, Tallinn.