Tarkvalija - Tark Valija

MÄNGUKAART

Valimas käin ära pühapäeva hommikul pärast trenni

Milliste küsimustega tegelevad kohalikud omavalitsused?

Eestis on 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda.

Targa valimisotsuse langetamiseks KOV valimistel on esmalt vaja mõista, milliste küsimuste ja teenuste eest vastutavad kohalikud omavalitsused ja millised muutused on valituks osutavate volikogu liikmete kontrolli all.

Millega tegelevad kohalikud omavalitsused?

Lihtsustatult saab öelda, et kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohalikku elu puudutavaid küsimusi ja suunavad kohalikku arengut.

Kohalike omavalitsuste ülesanded sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), kuid ülesanded võivad olla seatud või täpsustatud ka valdkondlikest seadustes või määrustes.

Kui seadusega ei ole neid ülesandeid kellelegi teisele antud, peab kohalik omavalitsus korraldama järgmisi valdkondi:

– sotsiaalabi ja sotsiaalteenused;

– eakate hooldus;

– kultuuri-, spordi- ja noorsootöö;

– elamu- ja kommunaalmajandus;

– veevarustus ja kanalisatsioon;

– heakord ja jäätmehooldus;

– ruumiline planeerimine;

– valla- või linnasisene ühistransport;

– teede ja tänavate korrashoid;

– kohalike haridusasutuste (lasteaiad, koolid, huvikoolid) ülalpidamine;

– kohalike kultuuri- ja spordiasutuste (raamatukogud, rahvamajad, muuseumid, spordibaasid) ülalpidamine;

– kohalike hoolekande- ja tervishoiuasutuste (nt hooldekodud, turvakodud, tervisekeskused) ülalpidamine.

Lisaks võib omavalitsus korraldada ka muid kohaliku elu küsimusi, kui need ei ole seadusega kellelegi teisele antud.

Miks on oluline, et KOV valimistel keskendutakse KOV pädevusse jäävatele küsimustele ja poliitikavaldkondadele?

Kui poliitik, erakond või valimisliit keskendub oma valimiskampaanias teemadele, mis jäävad välja KOV omavalitsuse volikogu otsustuspädevusest, siis on ebatõenäoline, et tal õnnestub valimiste järgselt oma lubadust ellu viia. Kui esindaja annab lubadusi, mis ei lähe kokku KOV pädevusega, ei tea valija tegelikult, millised on valitud esindaja prioriteedid kohaliku elu küsimustes ja kuidas valitud poliitik tema huvisid reaalselt esindama hakkab.

Suslik annab KOV valimistel lubaduse, mille lahendamine ei kuulu KOV pädevusse. Suslik on erakond, valimisliit või kandidaat, kelle antud valimislubadus ei ole reaalsuses elluviidav selle omavalitsusorgani poolt, kuhu valituks osutuda soovitakse.

See tähendab, et antud valimislubadus ei käi kokku parajasti valitava esinduskogu ülesannetega ja/või sel pole selget katteallikat. Katteta valimislubadust ei anna realistlikult täita ning selline lubadus ei ole vastavuses hea valimistavaga.

Lisalugemist

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt leiab ülevaate KOV ülesannetest, viited KOV ülesandeid täpsustavatele seadustele, KOV volikogu pädevustele jne.

Valdkondliku ülevaate KOV ülesannetest leiab sealt.

Kohalike omavalitsuste ülesanded

Valimisprogrammide võrdlus ja lubaduste analüüs

Valimiste eel avaldavad erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid enda valimisprogrammi: mis on nende jaoks eelolevatel valimistel kõige tähtsamad teemad ja eesmärgid. Valimisprogrammide läbivaatamine annab hea aimduse, mida erakond omavalitsuses korda saata soovib.

Kui sa nõustud valimisprogrammis väga mitme lubaduse ja põhimõttega, on suur tõenäosus, et oled õigel teel enda ideaalse kandidaadi leidmisel! Kindlasti soovitame valiku tegemisel tutvuda mitme erineva programmiga.

Võta ette ühe erakonna, valimisliidu või üksikkandidaadi valimisprogramm ning alusta selle läbivaatamist. Enamasti avaldavad erakonnad ja valimisliidud oma valimisprogrammi kodulehel või sotsiaalmeediast.

Erakondade valimisprogrammid

Siin on lingid suuremate erakondade valimisprogrammidele:

Eesti 200
EKRE
Isamaa
Keskerakond
Parempoolsed
Reformierakond
Rohelised (Tallinn, Tartu)
Sotsiaaldemokraadid

Valimislubaduste hindamisel tuleb kasuks lubaduste kohta küsida “Mis?”, “Miks?” ja “Kuidas?”. Need küsimused aitavad hinnata, kas lubadus on sisuline, vastab loogiliselt esitatud probleemile ja pakub hea lahenduse. Samuti aitab see eristada erakondi, kes lubavad lahendada samu probleeme – “Kuidas?” küsimuse küsimine võib näidata, kas sulle meeldib ühe erakonna pakutud lahendus rohkem kui teise.

Võta ette ühe või kahe erakonna lubadus sinule tähtsalt teemal ja küsi järgnevaid küsimusi:

Mis on lubaduse sisu?

Lubadusi lugedes küsi esimesena alati: “Mis on täpne lubaduse sisu?”

– Mis lubadus või eesmärk on napi hüüdlause, loosungi või reklaami taga?

– Millist emotsiooni lubadus minus tekitab? Millist emotsiooni see teistes inimestes võib tekitada?

Mis-küsimusi esitades saab selgeks, mida mulle päriselt lubatakse ning kas lubadused on selged ja täpsed (ning üldse arusaadavad) või hoopis emotsioonidele rõhuvad ja populistlikud. Mis-küsimus aitab avada ka põhjust, miks erakond või kandidaat just selle teemaga ja selle lahendusega tegeleb.

Loe rohkem ja vaata näiteid “Mis?” küsimuse kohta siit!

Miks seda lubadust vaja on?

Miks-küsimused aitavad mõista, milline on probleem, miks seda lahendada on vaja ja miks seda just lubaduses sõnastatud viisil lahendada tasub.

– Miks seda lubadust vaja on, millist probleemi see lahendab?

– Miks lahendada probleem just niimoodi?

Valimislubadused kätkevad endas lahendusi ühiskonnas eksisteerivatele probleemidele. Miks-küsimused aitavad mõista, millise probleemiga tegelikult tegeletakse ning millisena nähakse probleemi põhjuseid. Siit saab igaüks edasi mõelda, kas tema arusaam probleemi põhjustest kattub poliitiku nägemusega. Mõistlik on uurida ja täpsustada, kust pärineb poliitiku kindlustunne, et just see on kõige parem lahendus, mis ka tegelikult probleemi ära lahendab.

Loe rohkem ja vaata näiteid “Miks?” küsimuse kohta siit!

Kuidas lubadust ellu viiakse?

Kuidas-küsimused astuvad sammu lubamisest kaugemale ja aitavad mõelda, milline on lubadusega kaasnev plaan, kas lubadus on realistlik ja kasulik ühiskonnale tervikuna.

– Kuidas seda lubadust plaanitakse ellu viia? Kas üldse on mingi plaan?

– Kuidas lubadus mõjutab sihtgruppide elu?

Kuidas-küsimused astuvad sammu lubamisest kaugemale ja aitavad mõelda, milline on lubadusega kaasnev plaan, kas lubadus on realistlik ja kasulik ühiskonnale tervikuna. Nende küsimustega saab nügida poliitikuid avama, kas nad on nappidest loosungitest ja paarilauselistest lubadustest kaugemale mõelnud. Kas lahendatakse probleemi juurpõhjuseid või sümptome, kas saadakse aru, kellega koos seda probleemi lahendama peab, kas on õpitud teiste tegijate vigadest?

Loe rohkem ja vaata näiteid “Kuidas?” küsimuse kohta siit!

Kuidas minu kodu-omavalitsus oma ülesannetega seni hakkama saanud on?

Valimisotsuse tegemisel on oluline mõista oma omavalitsuse tänast olukorda. See aitab hinnata, kas kandidaadid keskenduvad oma platvormis just neile probleemidele, mis vajavad kõige enam lahendamist.

Minuomavalitsus.ee veebilehe töölaudadele on koondatud erinevatest allikatest pärinevat informatsiooni kõikide omavalitsuste teenustasemete kohta (teenustase on skaalal 0-9 antud hinnang teenuse või valdkonna kvaliteedile). Tööriista abil saad:

– Tuvastada, millised teenused ja poliitikavaldkonnad on sinu omavalitsuses hästi korraldatud ning kus esineb puudujääke.
– Võrrelda oma omavalitsuse näitajaid teiste sarnaste omavalitsustega.
– Jälgida, kuidas on teenustasemed ja olukord ajas muutunud.

Kuidas saadud teadmisi valimiste eel kasutada?

Minuomavalitsus.ee andmete põhjal saad:

– Hinnata, kui tõhusalt on senine volikogu või valitsus oma ülesandeid täitnud;
– Tuvastada omavalitsuse suurimad probleemvaldkonnad, mis vajavad tähelepanu;
– Koostada (andmeid ja teenustasemeid silmas pidades) sisulisi ja asjakohaseid küsimusi kohtumisteks kandidaatidega või valimisdebattideks (nt miks on teenuse X teenustase madalam kui teistes sarnastes omavalitsustes / miks pole valdkonnaga X varem tegeletud / kuidas plaanitakse tegeleda probleemvaldkonnaga X?)

Soovitame kasutada kahte töölauda: Omavalitsuse vaade ja Omavalitsuse raport.

Töölaud “Omavalitsuse vaade”

Ülevaate oma omavalitsuse olukorrast leiad töölaualt Omavalitsuse vaade:

Töölaual Omavalitsuse vaade saad valida filtrisse huvipakkuva omavalitsuse (alljärgneval näitel Märjamaa vald).

Kui oled valinud omavalitsuse, siis koondub töölauale valdkondade lõikes ülevaade selle omavalitsuse olukorrast. Pane tähele, et töölaua keskpunkt iseloomustab Eesti omavalitsuste keskmist taset. Näiteks Märjamaa vallas on valitsemise kategooria koondhinnang kõrgem kui Eesti keskmine, hariduse valdkond jääb aga alla keskmise.

Vajutades iga kategooria kõrval paiknevale + nupule, saad tutvuda lähemalt ka alamkategooriatega ja kriteeriumidega, et mõista täpsemalt hinnangu kujunemise aluseid.

Valimislubadustega tutvudes pea silmas minuomavalitsuse andmeid:
– Ole nõudlik nende valdkondade osas, kus omavalitsuse teenustase on allpool Eesti keskmist.
– Jälgi, kas poliitikud on teadlikud sellest, mis vajab parandamist või keskenduvad valimisprogrammid sellele, mis on juba niigi hästi.

Mida tähendavad kriteeriumite tasemed?

Minuomavalitsuse veebilehe hindamiskriteeriumid hindavad omavalitsuste teenuseid kolmel tasemel:

– Baastase – reeglina nõuded, mis tulenevad seadustest või elementaarsed asjad, mis peaksid kõikidel omavalitsustel täidetud olema (nt alljärgneval pildil on näha, et põhihariduse näitajate seas on õpetajate kvalifikatsiooni baasnõue täitmata)

– Edasijõudnud tase – mõõdikud, mis näitavad, mida oodatakse hästi toimivalt ja arenenud omavalitsuselt (nt alljärgneval pildil on edasijõudnud tasemel õpetajate palk)

– Eeskujulik tase – mõõdikud, mis hindavad uuenduslike lahenduste kasutamist ning täiendavaid võimekusi ja võimalusi, mis ületavad seaduses ette nähtud miinimumnõuded (nt alljärgneval pildil on eeskujulikul tasemel valla koolide seisukord)

Töölaud “Omavalitsuse raport”

Töölaua Omavalitsuse raport leiad menüü teenustaseme alamkategooriast:

Töölaual Omavalitsuse raport soovitame tutvuda lähemalt kolme alamjaotusega: “Sarnane”, “Täitmata baas” ja “Eesti teeb, aga…”. Need töölauad annavad kiire ülevaate omavalitsuse kõige suurematest väljakutsetest ja madalamatest teenustasemetest.

Töölaual “Sarnased” võrreldakse omavalitsuse teenustasemeid teiste sarnaste omavalitsustega. Sarnaste omavalitsuste tuvastamisel võetakse arvesse omavalitsuste tausttunnuseid: tagamaalisust, rahvaarvu ja tulukust. Tausttunnuste filtreid on kolm, ent mõnede KOVide puhul ei ole võimalik kõiki kolme filtrit korraga rakendada, kuna pole, kellega võrrelda.

Näiteks Jõelähtme ja Toila vallas on veemajanduse teenustase madal, kuid sarnase tulukuse ja rahvaarvuga Rakvere vald suudab teenust pakkuda eeskujulikul tasemel. Selle info alusel saab kanditaatidelt uurida, miks on veemajanduse teenustega probleeme ja kuidas valituks osutudes neid probleeme lahendama hakatakse.

Töölauale “Täitmata baas” on koondatud ülevaade kriteeriumitest, kus omavalitsus ei täida minimaalseid baastaseme nõudeid (sh seadusest tulenevaid nõudeid), lävendeid või mõõdikuid.

Näiteks Pärnu linnas kogutakse olme- ja pakendijäätmeid liigiti alla 40%, mistõttu linn ei täida jäätmemajanduse valdkonna baastaset. Kandideerivatelt poliitikutelt tasub küsida, millised on nende plaanid linna jäätmemajanduse parandamiseks ning kuidas suurendada liigiti kogumise osakaalu.

Töölauale “Eesti teeb, aga” on koondatud sellised baas-, edasijõudnud ja eeskujuliku taseme kriteeriumid, mida täidavad vähemalt 80% omavalitsustest, kuid valitud omavalitsus mitte.

Näiteks on Saue vallas probleemiks noorte madal osalus koolide huvitegevuses. Kandidaadid, kes soovivad tuua Saue valla teiste omavalitsuste tasemele, peaksid keskenduma huvihariduse kättesaadavuse ja kaasatuse suurendamisele. Saue näite puhul ei ole eeskujulikul tasemel ühtegi kriteeriumit ning see veerg ei ilmu tabelisse.