Autorid: Maali Käbin, Anni Kurmiste, Mariliis Öeren (mõttekoda Praxis)

Riigikogu valimisteni on jäänud veidi alla kolme nädala, avalik poliitiline debatt käib ning hoogsalt analüüsitakse erakondade valimislubadusi. ­Võtsime Praxise terviseprogrammis samuti ette­ erakondade tervise- ja hoolekandevaldkondade lubaduste analüüsi, millest jätsime välja lubadused, mis teiste teemaplokkide (nt haridus) all mainitud olid. Analüüsi kaasasime vaid nende erakondade tervise- ja hoolekandealased valimislubadused, mis olid ametlikel kodulehtedel leitavad. Seetõttu on analüüsist välja jäetud Parempoolsete ning Eestimaa Ühendatud Vasakpartei lubadused.

Millistel teemadel lubadusi antakse?

Lubaduste teemavaldkondadesse rühmitamisel võtsime aluseks Praxise analüütikute koostatud artikli, mis käsitles olulisemaid tervishoiuteemalisi probleeme. Neli põhilist teemaplokki on tervis, hoolekanne, tervishoiu- ja hoolekandevaldkondade integreerimine ja uued rahastusallikad.

Tervisevaldkond

Teenuste ja toodete kättesaadavus ning katmata ravivajadus. Teema hõlmab kvaliteetse ja õigeaegse tervisealase abi andmist. Katmata ravivajadus hõlmab küsimust, kas inimestele on tagatud ettenähtud aja jooksul sobiv ravi. Eesti katmata ravivajadus on Euroopa Liidus kõrgeim ning peamiselt mõjutavad seda pikad ravijärjekorrad. Enamiku erakondade tervisealastes valmislubadustes on kesksel kohal just erinevate tervishoiuteenuste kättesaadavust parandavad lubadused. Keskerakonnal on üle 20, Isamaal 15, Reformierakonnal 11 ning Sotsiaaldemokraatidel 10 selle valdkonna lubadust; teistel erakondadel pisut vähem, kuid siiski mitmeid.

Tööjõupuudus ning töötasu. Tervishoidu iseloomustavad kõrge tööjõupuudus (eriti õdede osas) ning tervishoiutöötajate (nt hooldustöötajate) madalad palgad. Tööjõupuudust ja töötasu hõlmavad lubadused käsitlevad meditsiinitöötajate puudust, koolitusvajadust ja uute töötajate pealekasvu, töötingimuste parandamist ja töötasu. Iga erakond on vähemalt ühe lubadusena maininud ära ka tervishoiuvaldkonna tööjõupuuduse leevendamise.

Ennetus. Eesti tervishoiusüsteemis ei ole piisavalt fookust pandud ennetavatele sekkumistele. Ühe osa ennetustegevustest moodustab sihistatud tegevus (nt terviseuuringud, vaktsineerimine jms) selleks, et hoida ära välditavaid haigusi ja surmasid. Ennetuse alla liigitasime lisaks erinevatele tervisedenduslikele tegevustele ja tervist toetava keskkonna loomisele, sõeluuringuid ja immuniseerimist käsitlevatele lubadustele ka kriisivalmidust ja personaalmeditsiini puudutavad lubadused. Erinevate terviseprobleemide ennetust käsitlevad lubadused on erakondadel populaarsuselt teisel kohal, küll aga räägivad kriisivalmidusest vaid Reformierakond ja Isamaa.

Terviseandmed ja -tehnoloogiad. Tervishoius on aina aktuaalsemaks muutunud tervisetehnoloogiate ning -andmete kasutamine. Tervisetehnoloogiad on tehnoloogiad, mis on suunatud tervise hoidmisele ja parandamisele. Terviseandmed hõlmavad teemana andmeid, mis iseloomustavad inimeste tervist ja andmekaitset. Terviseandmete senisest laiema kasutusega ning erinevate tervisetehnoloogiatega seotud teemad on saanud vähem tähelepanu ning kõigil erakondadel ei ole selle teemaga seotud valimislubadusi.

Hoolekanne

Hoolekandeteenuste ja -toodete kättesaadavus. See valdkond hõlmab kvaliteetse ja õigeaegse hoolekande tagamist inimesele; selle all mõeldakse nii teenuseid (koduhooldus, üldhooldus jms) kui abivahendeid. Ka hoolekande valdkonnas on esikohal just teenuste kättesaadavust puudutavad valimislubadused: Keskerakonnal on selliseid lubadusi 9, Isamaal 7, Sotsiaaldemokraatidel, Eesti 200-l ning Rohelistel 5.

Tööjõupuudus ning töötasu. Hoolekandevaldkonnas on aina kasvav tööjõupuudus ning töötajate palgad on ligi 70% väiksemad kui Eesti keskmine palk. Tööjõupuudust mõjutavad valdkonna halb maine, kesised töötingimused, madalad palgad ja kõrge töökoormus – neid teemasid käsitlesime ka analüüsimisel. Hoolekandevaldkonna tööjõupuudust käsitlevad oma valimislubadustes kolm erakonda seitsmest (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa).

Füüsiline ligipääsetavus. See valdkond hõlmab teemasid, mis on seotud kaasava disainiga, erinevate hoonete ligipääsetavaks muutmisega nii erivajadusega inimestele kui eakatele. Füüsiline ligipääsetavus käib läbi kolme erakonna valimislubadustest (Sotsiaaldemokraadid, Rohelised ning Eesti 200).

Tervishoiu- ja hoolekandevaldkondade integreerimine. Riigikontroll on hinnanud, et tervise- ja hoolekandevaldkonnad ei toimi ühtse tervikuna, vaid on erinevate süsteemide ja kohaliku ning riigitasandi vahel lõhestunud. Analüüsis hindasime, kas teemat käsitleti. Kuigi tegu on üha enam avalikkuse tähelepanu pälviva teemaga, ei ole kuigi palju valimislubadusi sellega seotud. Samas on siin palju potentsiaali inimeste heaolu parandamiseks nii teenuste loogilise seostamise kaudu kui ka potentsiaalseks ressursside kokkuhoiuks teenuste integreerimise ja parema sihistamise kaudu.

Uued rahastusallikad. Uute rahastusallikate all käsitleme seda, kas lubadused kirjeldavad uudseid võimalusi, kuidas hoolekande- ja tervishoiuvaldkonna rahastust suurendada. Uute rahastusallikate kohta andsid lubadusi neli erakonda, neist Isamaal oli rahastusallikate muutmisega seotud lubadusi kõige rohkem.

Lisaks eelpoolmainitud teemadele oli osadel erakondadel palju lubadusi, mille liigitasime “muu” teemakategooria alla – siia kogusime näiteks eutanaasiat, meditsiinilise kanepi legaliseerimist, tippsporti, eakate nõukogusid, taimetoidu kättesaadavust, erinevaid süsteemide ümberkorraldusi jt kategooriatesse mittesobivaid teemasid puudutavad valimislubadused.

Eraldiseisva horisontaalse kategooriana kerkib esile vaimse tervise temaatika, mida on võrreldes eelmiste valimistega märgatavalt rohkem käsitletud. Suurim osakaal vaimse tervise lubadusi oli Eesti 200 tervise- ja hoolekandeprogrammis, kellele pakkusid tihedat konkurentsi Reformierakonna lubadused. Protsen­tuaalselt kõige vähem olid vaimse tervise teemat käsitlenud Sotsiaaldemokraadid ja EKRE. Vaimse tervise lubaduste kvantiteet ja kvaliteet võivad aga paljuski erineda – lubaduste kvaliteedi kohta lugege lähemalt Peaasi.ee koostatud ülevaatest.

Mis saab lubadustest edasi?

Selleks, et oleks võimalik analüüsida, kas lubadused hiljem ka täide viiakse, on oluline hinnata, kas lubadused on mõõdetavad. Mõõdetavuse hindamiseks töötasime välja kolmese skaala, kus parima tulemuse said lubadused, mis on selgelt mõõdetavad ning mille puhul on sihttase mainitud (joonisel tähistatud rohelisega). Teatud tingimustel mõõdetavad (joonisel tähistatud kollasega) lubadused on põhimõtteliselt mõõdetavad, kuid sihttase puudub. Nende puhul on osaliselt aru saada, kui lubadus on täidetud, kuid selle põhjalikumaks hindamiseks tuleks vastavad indikaatorid välja töötada ning sihttasemed paika panna. Kolmandasse kategooriasse jäid lubadused, mis ei ole analüütikute hinnangul üldse mõõdetavad (joonisel tähistatud punasega).

Mõõdetavuse illustreerimiseks:

• Lubadus, mis pole mõõdetav: “pöörame suuremat tähelepanu koolides läbiviidavale terviseõpetusele ja tervisepäevadele.” Selle lubaduse puhul ei ole võimalik kindlaks teha, kas tähelepanu on pööratud või ei.
• Lubadus, mis on teatud tingimustel mõõdetav: “lühendame ravijärjekordi.” Ei ole mainitud, mil määral neid lühendada on plaanis, kuid sihttaseme määramisel on võimalik kindlaks teha, kas lubadus on täidetud või ei.
• Lubadus, mis on selgelt mõõdetav: “anname ravikindlustuse kõigile” või “tagame koolipsühholoogi teenuse kõikides koolides.”

Ka siin tasub silmas pidada, et lubadused, mis on selgelt mõõdetavad, ei pruugi samas olla hõlpsalt teostatavad. Kuigi on võimalik loendada, kui mitmes koolis töötab koolipsühholoog, ei pruugi näiteks riigis olla piisaval hulgal vastavaid spetsialiste, et igasse kooli üks jaguks.

Protsentuaalselt enim mõõdetavaid lubadusi andsid Sotsiaaldemokraadid, neile järgnesid Keskerakond ja Eesti 200. Kesiselt oli mõõdetavaid lubadusi Isamaal, kes paistis silma ka kõige suurema arvu lubadustega, mida ei ole võimalik mõõta. Mittemõõdetavad lubadused moodustasid enamuse iga erakonna lubadustest, ainus erand oli Keskerakond, kelle lubadustest veidi üle poole olid teatud määral mõõdetavad.

Erakondade lubaduste profiilid

Märkus. Joonisel tähistab iga ruut üht valimislubadust.

Kas ja kuidas rahastatakse lubadusi?

Esialgselt oli planeeritud valimislubaduste analüüsimisel hinnata seda, kas programmides on räägitud tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna lubaduste katteallikatest ehk kas kirjeldatud on ka seda, kust tulevad rahalised ressursid lubaduste täideviimiseks. Teada on, et tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna rahastuse küsimused on aasta-aastalt üha teravamalt esil seoses elanikkonna vananemisega ning meditsiinivaldkonna arenemisega ning seega on tähtis jälgida, kas valimislubaduste teostamisel on tõenäoline, et tervishoid ja hoolekanne on jätkusuutlikult rahastatud. Analüüsi läbi viies selgus aga, et ükski erakond oma valimislubadustega kaasneva rahalise kulu katteallikaid tervise- ja hoolekandeprogrammide all ei maininud.

Otsest täiendavat rahalist kulu aga hõlmas enamik lubadusi. Pea kõikide erakondade (v.a Rohelised ja Isamaa) pooled lubadused hõlmasid otsest täiendavat kulu.

Valimislubadustega kaasneva täiendava kulu analüüsimisel tasub silmas pidada, et lubadused, mille esialgsel vaatlusel ei paista täiendavat kulu kaasnevat, võivad olla lihtsalt nii häguselt sõnastatud, et võimalikku kulu ei ole võimalik tuvastada.

Mitmed erakonnad rääkisid siiski sellest, kuidas tervishoiu- ja hoolekanderahastust muuta ja milliseid lisanduvaid rahastusallikaid võiks kaaluda. Isamaa keskendus mitmetes valimislubadustes sellele, et senisest enam tuleks kasutusele võtta eraravikindlustus ning Reformierakond mainis lisaks ka tööandja panust ravikulude katmisse, mis puudutab tööst tulenevate terviseriskide ennetust. Rohelised toetavad riiklike sihtotstarbeliste investeeringute (nn betooni minev raha) suunamist tervishoidu ning Sotsiaal­demokraadid peavad vajalikuks hooldekodudele investeeringute toetuse fondi loomist.

Lubaduste taaskasutus

Analüüsisime ka seda, kuivõrd on erakonnad taaskasutanud oma eelmiste Riigikogu valimiste lubadusi. Selleks võrdlesime eelmiste valimiste lubaduste sõnastust praegustega. Kuna mõned lubadused olid vaid osaliselt sõnaliselt kattuvad, siis ühtlustasime need teistega, mis täielikult kattuvad, eeldusel, et suures osas on mõte samaks jäänud.

Selgus, et enim on enda eelmisi lubadusi taaskasutanud Rohelised ning EKRE. Vähem tegi seda Eesti 200 ning täielikult uute lubadustega tuli välja Reformierakond.

Põhjuseid, miks erakonnad muutmata kujul oma lubadusi taaskasutavad, võib olla erinevaid. Opositsioonierakondade puhul on mõistetav, et nad pole ehk saanud oma ideid realiseerida ja muudatusi ellu viia ning seetõttu on võimalik vanad head lubadused jälle lauale panna. Koalitsioonierakondadel on keerukam põhjendada, miks eelneva korra lubadused on sellisel määral teostamata, et saab need muutmata kujul uuesti kasutusele võtta. Küll aga on oluline mainida, et kõik praegu Riigikogus olevad erakonnad on vähemalt korra olnud koalitsioonis ning seega on olnud võimalusi poliitikate kujundamist mõjutada.

Teisest küljest on olukord riigis siiski muutuv ning paljudes valdkondades on arenguid, mis ehk nelja aasta taguse ajaga võrreldes rohkem tähelepanu nõuaksid – näiteks vaimse tervise oluliseks prioriteediks kerkimine, kriisivalmiduse teemad ning rõhuasetus universaalsele ennetusele. Sarnaste arengute tähelepanuta jätmine võib olla märk sellest, et tervishoiu- või hoolekandevaldkond ei ole erakonna prioriteetide hulgas kuigi kõrgel kohal.

Kokkuvõtvalt

Tervise- ja hoolekandevaldkonna valimislubaduste hulgas domineerib nii tervishoiu- kui hoolekandeteenuste kättesaadavuse teema. Samuti pannakse palju rõhku erinevate terviseprobleemide ennetusega seotud lubadustele. On erakondi, kes on tervise- ja sotsiaalvaldkonnas välja toonud üle 50 erineva lubaduse, kuid on ka neid, kes piirduvad 15 või vähemaga – see võib viidata tervishoiu- ja hoolekandeteemade prioriteetsusele erakonnas. Pea kõigist erakondade valimislubadustest on mõõdetavad alla poole.

Võrdlus nelja aasta tagustel Riigikogu valimistel antud lubadustega näitab, et fookusesse on sattunud mitmed teemad, mis varasemalt olid pildil väga vähe või üldse mitte: jõuliselt on esile kerkinud vaimse tervise temaatika, rohkem räägitakse tervishoiu tööjõupuudusest ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integreerimisest, et inimestel oleks üks loogiline teekond erinevate omavahel seotud teenusteni. Vaimse tervise temaatikat käsitlevad proportsionaalselt enim Reformierakond ning Eesti 200, vähem Isamaa, Sotsiaaldemokraadid ja EKRE.

Lubaduste paljusus küll ei kajasta seda, milline on lubaduste kvaliteet ehk kas tegu on selgelt sõnastatud, hästi läbi mõeldud, mõõdetavate eesmärkidega, mille sihttasemed on paigas ning katteallikad läbimõeldud ja realistlikud. Teatud määral siiski peegeldub selles erakonna tervishoiu- ja hoolekandevaldkonda panustatud mõttetöö ning erinevate sihtrühmade huvide kaalumine ja arvesse võtmine. Samuti näitab lubaduste valdkondlik mitmekesisus seda, mil määral käsitletakse tervist laiemalt kui ainult tervishoiu valdkonda puudutavat ning planeeritakse poliitikaid, mis toetavad lisaks kehaliste haiguste ravile ka vaimset tervist ning füüsilist ja sotsiaalset heaolu laiemalt.