Autor: Eneli Kindsiko, Arenguseire Keskus

KIIRED FAKTID (ÜLDHARIDUS)

*Üldhariduses keskmine õpilaste arv õpetaja kohta: 9,8 (HTM), regionaalselt väga suur kõikumine – mõnes koolis 2 õpilast õpetaja kohta (maakoolid), teises 20+ õpilast õpetaja kohta (Tallinn).

*Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60a või vanem (OSKA 2018)

*Alustavatest õpetajatest on kolme koolis töötatud aasta järel töölt lahkunud kolmandik, eeskätt mehed (Statistikaamet). Töötasu oluline, aga tööõhkkond (nt tunnikliima, vanemate suhtumine, jmt) olulisem. Ülekoormust, raskete lastega tegelemist, vanemate kriitilist suhtumist ei maksa rahaga kinni.

*Regionaalne hariduslõhe: kvalifitseeritud õpetajate nappus kõige teravam just maapiirkondades (HTM). Nt praktiliselt kõik erakonnad lubavad personaalsemat haridust ja kodu lähedal. Kuidas tagavad õpetamise kvaliteedi – kas parimate oskustega õpetaja läheb maale või linna?

KIIRED FAKTID (KÕRGHARIDUS & TEADUS)

*Viie kõige kiiremini vananeva akadeemilise tööturuga riike: Eesti akadeemilisest töötajaskonnast on 60+ vanuses, 11% on 65 või vanemad. Pensionil olevaid akadeemilisi töötajaid on meist rohkem vaid Lätis (15%) – üle kõikide Euroopa riikide. (Kindsiko, 2021, Eurostati andmed)

*Eestikeelse järelkasvu probleem: 2015/16-2022/23 on kasvanud doktorantuuri sisseastujate hulgas välisüliõpilaste arv 26%lt 39%le (Haridussilm, EHISe andmed). Kohustus tagada eestikeelne kõrgharidus, aga seda järjest väiksema arvu eestlaste najal – ülekoormus eestlastele.

*Noorteadlaste olukord on riikliku teadusraha jagamisel kõige nukram. Eestis on igas valdkonnas antud välja ETAgi viieaastaseid rühmagrante kogenud teadlastele, kes on ametlikult riiklikul pensionil ning 64,4 kuni 76,1 aastat vanad. Osa nendest grantidest lõppevad siis, kui grandihoidja vanus jõuab 80 juurde või lausa üle 80 eluaasta. (Kindsiko, Niinemets, Rõigas, 2022)

*Teadusrahastust suurendati, aga jagati läbi ministeeriumite ja puudub selgus, kuhu see raha reaalselt jõuab. Teadusleppega juurde tulev raha jaotatakse valemiga 40 : 40:20, st et 40% läheb haridus- ja teadusministeeriumile (HTM), 40% majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja 20% jagatakse kõigi ministeeriumide vahel. Rahakülv ilma kontrollita et see raha ka töötasudeks läheb [Ise teadlasena on mul raske siin neutraalseks jääda, sest vaatan õige kriitiliselt kuidas poliitikud kiidavad et raha anname ju juurde – no ei jõua see teadlaseni – raha jõuab ministeeriumitesse. Edasi must auk.]

*Mediaanpalgad ülikoolides (kokku, 2021. aasta, värskemat pole): doktorant 1408EUR, doktorikraadita lektor 1595EUR, doktorikraadiga lektor 1828EUR, kaasprofessor 1466EUR ja professor 3325EUR (Rektorite Nõukogu koduleht). Erinevalt õpetajatest on akadeemilistel töötajatel palgakäärid väga suured – professor saab keskmiselt doktorikraadiga alustavat lektorist/teadurist 2-3x enam, st 1800 vs 3600+ EUR.

Töötasude võrdlus (õpetajad ja õppejõud, võrrelduna Eesti keskmise brutotasuga)

Allikas: HTM, Haridussilm

I ÜLDHARIDUS

Täielik Eesti keelele üleminek

Lasteaedades ning 1. ja 4. klassis algab üleminek eestikeelsele haridusele 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi prognoositakse täielikku eestikeelsele õppele üleminekut 2030. aastaks. (HTM)[1]

2021/2022 õppeaasta seisuga on maakondade lõikes õpetajate keeleoskuse osas käärid märkimisväärsed – eestikeelsele õppele üleminekul vajavad enim tähelepanu Ida-Viru maakond ja Harju maakond. (HTM)[2]

Õpetajate järelkasv: õpetajaskonna vananemine

Eestis on õpetajate puudus eriti terav just teatud suundades – reaal- ja loodusteadused. Nimelt, iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja ning iga neljas füüsikaõpetaja on 60a või vanem. (OSKA 2018)[3]

Kui aastal 2005 olid 20% üldhariduskoolide õpetajatest üle 55a vanad, siis aastaks 2015 oli see näitaja juba 28% ning aastaks 2021 koguni 34%. (Statistikaamet)[4] Sealjuures, suuremate linnade koolides on õpetajaskond keskmiselt noorem kui maapiirkondades. (HTM)[5]

Riigikontrolli aruandest selgub kuidas Eestis on süvenemas koolide vaheline ebavõrdsus õpetajate osas – näiteks, alla 30aastaseid õpetajate osakaal on kõige madalam just väljaspool Tartu ja Harju maakonda: 4–7% vs. üle 10% Tartu ja Harju maakonnas. (Riigikontroll 2020)[6] Seega, noorte õpetajate järelkasvu küsimus on eriti terav maapiirkondades.

Noored õpetajad ei jää kooli püsima: alustavatest õpetajatest on kolme koolis töötatud aasta järel töölt lahkunud lausa kolmandik, soo järgi on näha, et alustavate õpetajate seas lahkuvad suurema tõenäosusega mehed. (Statistikaamet)[7]

Regionaalne hariduslõhe: paradoks (igale lapsele kodu lähedale kool, aga KOVid ei jaksa neid majandada ning õpetajate tase on linnades parem)

Strateegiliselt oluline on regionaalpoliitiline vaade õpetajate järelkasvule – vajadus koolivõrku korrastada, arvestades õpilaste arvu ja elanikkonna paiknemise muutusi. (TALIS 2018; Praxis 2014)[8]^,[9]

Absoluutarve vaadates, on Statistikaameti ja Haridus- ja teadusministeeriumi kohaselt ühe õpetaja kohta õpilaste arv 9,8, ent see number kõigub märkimisväärselt koolide ja regioonide lõikes –  2-3 õpilast õpetaja kohta (väiksemad maakoolid) kuni 20 lapseni õpetaja kohta (suuremates linnakoolides). Suuremates linnakoolides on õpetaja-õpilase suhtarv oluliselt suurem kui maakoolides, seega ka õpetajatel töö ülekoormus.

Üliväikestes koolides tekib jällegi küsimus kuivõrd hõreala KOVd suudavad tagada õpetajate kvaliteedi.

Töötasu ei ole imerohi (tööõhkkond olulisem)

Järjest enam tuuakse uuringutes esile, kuidas töötasudest suurem põhjus, miks noored õpetajad koolidest lahkuvad, on tunnikliima (distsipliiniprobleemid) ja liigkriitilised lapsevanemad. (Salu 2018)[10] Samavõrd, rahvusvahelisel pildil paistavad Eesti koolid teravalt silma ka koolikiusamise rohkuse poolest (eeskätt tajuvad kiusamise rohkust poisid, linnalapsed ja vene koolide lapsed) – näiteks, Eesti põhikoolides esineb koolikiusamist rohkem kui OECD riikides keskmiselt ning samuti on aastatega ka tunnidistsipliin halvenenud. (PISA 2018 tulemused)[11] Seetõttu võib eeldada et õpetaja igapäevatöö klassis ja koolis on aastatega järjest väljakutsuvamaks muutumas, sest lisaks aine õpetamisele tuleb tegeleda ka tunnis korra loomisega.

Õppe sisu ja kvaliteet

Uuringud on välja toonud kuidas Eestis on üldharidusõpe keskendunud eeskätt faktipõhisele õppele ja laste tase selles on väga hea (nt PISA testi tulem[12]), vähem aga ülekantavate oskuste (nt sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, kriitiline mõtlemine) arendamisele, samuti 21. sajandil oluliste teemade käsitlemisele (nt keskkonnateemad, küberturvalisuse teemad, jmt). (PRAXIS 2022)[13]

Digivõimaluste rakendamine õppetöös on kasvav nõue, ent üksnes kolmandik õpetajatest tunneb et on piisavalt digipädev. (TALIS 2018)[14] Seda keerulisemaks muutub õpetamine koolides, kui sageli on õpilased olulised tehnoloogiapädevamad kui õpetajad. Näiteks on välja toodud et õpetajakoolituse lõpetanute infotöötlusoskused on Eestis madalamad võrreldes õpetajakoolituse lõpetanutega teistes OECD riikides. (HTM 2016)[15] Kvalifitseeritud õpetajate nappust nähakse kõige teravamana just maapiirkondades ning olukorra süvenedes võib see süvendada kvaliteedilõhesid maa- ja linnakoolide vahel. (HTM)[16]

Tegin hobi korras ka valimislubadustest risttabeli (mida koolidele ja õpetajatele lubatakse):

TOP  4 lubadused õpetajate suunal:

1. Eesti keele hoidmine, toetamine (ainsana ei toeta täielikku eesti keelel üleminekut Keskerakond, küll aga kõik räägivad sellest)
2. Õpetajate järelkasv (arvu suurendamine)
3. Töötasu kasvatamine (Eesti 200: 3000eur; Isamaa: õpetaja keskmine Eesti keskmisest 125%; Sotsdem: miinimumpalk vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast; Keskerakond: 3000eur)
4. Personaalse õppe tagamine õpilastele (sh tugi erivajadustega lastele, eesti keele kümblus, väiksemad klassid, jne)

TOP 3 erakonda (õpetajate teema käsitlemise osas, st kui laialt ja rohkelt):

1. Reformierakond
2. Eesti 200
3. Sotsiaaldemokraadid

II KÕRGHARIDUS & TEADUS (akadeemilise töötaja ametijuhendis on õpe ja teadus mõlemad, st neid ei tohiks lahutada)

Töötajaskond

Oleme viie kõige vanemaealisema akadeemilise töö­turuga riigi hulgas: Eesti akadeemilistest töötajatest 30% on alla 40aastased, 51% on 40–59aastased ning 19% on üle 60 eluaasta vanad. Sama vanuseprofiil torkab silma ka teadusgrantide jagamisel.[17]

Kokkuvõttes, 20% Eesti akadeemilisest töötajaskonnast on 60+ vanuses, 11% on 65 või vanemad. Pensionil olevaid akadeemilisi töötajaid on meist rohkem vaid Lätis ja Bulgaarias – üle kõikide Euroopa riikide (Eurostati andmed):[18]

Eesti vs inglise keel ülikoolides

Järjest keerulisem on tagada eestikeelset akadeemilist järelkasvu, sest eestlasele ei ole ülikoolides töötamine atraktiivne: töötasu ei suuda erasektori töötasuga sammu pidada, samuti on kasvanud järjest ootused akadeemilisele töötajale.

Haridussilma andmete kohaselt, 2015/16-2022/23 on kasvanud doktorantuuri sisseastujate hulgas välisüliõpilaste arv 26%lt 39%le, st vastavalt siis eestlaste osakaal vähenenud  Põhjuseks ikkagi see et eestlased ei näe ülikooli atraktiivse tööandjana. Need numbrid kajastuvad  ka akadeemiliste töötajate järelkasvus – kes asub õpetama ja millises keeles.

Teadusrahastus

Praegu lükkab riiklik grandisüsteem noori akadeemilisest teadusest eemale. 2020. aastal näiteks 32,4% ETAgi teadusgrandi saanutest on üle 60 aasta vanused. Kummaline, et noorematele taotlejatele on alustava teadlase grandi latt üldiselt kõrgemal – vajalik on suurem produktiivsus kui vanematel taotlejatel. Eestis on akadeemilisel teadusmaastikul järjest süvenenud äraspidine vanuseline diskrimineerimine, kus kaua süsteemis olnutel on nende järeltulijatest märkimisväärselt kergem tagada endale grantide abil püsiv rahastus.

Eestis on igas valdkonnas antud välja viieaastaseid rühmagrante kogenud teadlastele, kes on ametlikult riiklikul pensionil ning 64,4 kuni 76,1 aastat vanad. Osa nendest grantidest lõppevad siis, kui grandihoidja vanus jõuab 80 juurde või lausa üle 80 eluaasta. Tekib küsimus, miks ei ole neis uurimisrühmades piisavalt tugevat järelkasvu, kes võiks neid teemasid juhtida.

Samal ajal kergitab see tähtsa küsimuse: kas grandid on loodud järelkasvu eest hoolitsemiseks või on nendest kujunenud pigem karjääri lõpu toetamise mehhanismid?[19]

Teadusleppega juurde tulev raha jaotatakse valemiga 40:40:20, st et 40% läheb haridus- ja teadusministeeriumile (HTM), 40% majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja 20% jagatakse kõigi ministeeriumide vahel. Ülikoolidesse see väga ei jõuagi.

Ilmekas näide on see et isegi kui ülikoolid saavad raha juurde, palkadesse see ei jõua. Puudub kontroll raha liikumise osas. Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade analüüs (2021. aasta tulemusaruannete lisa) lk 128 on ilmekas: „muu“ on 2x kasvanud, teadustöö osa 2x vähenenud. Kui „muu“ all töötasusid pole, siis sisuliselt 68% (25% infrastruktuuri + 43% muu) võtab suurima osa baasfinantseerimisest enda alla. Teadustööks jääb vaid 42%, sellest omakorda kõik ju ei lähe palkadeks. Kui absoluutarvudes summad kasvavad, siis nähtub et nendega kaetakse miskit muud – kas vananevat infrastruktuuri, küttearveid, vmt.[20]

[1] Haridus- ja teadusministeerium (2022). Eestikeelsele õppele üleminek. https://www.hm.ee/uleminek

[2] Haridus- ja teadusministeerium (2022). Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022-2030 seletuskiri. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-11/Eestikeelsele%20%C3%B5ppele%20%C3%BClemineku%20tegevuskava%202022_2030%20seletuskiri_2.pdf

[3] Sihtasutus Kutsekoda (2018). OSKA hariduse ja teaduse uuring: väljavõte olulisematest tulemustest. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/12/%C3%9Clevaade-hariduse-ja-teaduse-uuringust.pdf

[4] Statistikaamet (2022). HT235: ÜLDHARIDUSKOOLIDE ÕPETAJAD | Aasta, Vanuserühm ning Sugu.

[5] Haridus- ja Teadusministeerium (2022). Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2021. aasta tulemusaruanne. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/tuv_tark_ja_tegus_rahvas_2021_tulemusaruanne%20%281%29.pdf

[6] Riigikontroll (2020). Esmatähtsate avalike teenuste tulevik. https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=0B6r9AfvDEI%3D&tabid=163&mid=647&language=et-EE

[7] Rootalu, K. (2022). Õpetajate elukaar aastatel 2015-2022. Statistikaamet. https://media.voog.com/0000/0037/7761/files/Heateo%20Haridusfond_%C3%95petajate%20teekondade%20uuring_Statistikaamet.pdf

[8] M. Taimalu, K. Uibu, P. Luik ja Ä. Leijen (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. 1. osa. Tallinn: SA Innove/Tartu Ülikool. https://www.harno.ee/sites/default/files/documents/2021-02/talis_eesti_raporti_i_osa.pdf

[9] K. Põder, A. Veski, L. Kirss ja T. Lauri (2014). Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://mottehommik.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/06/koolivorgu_prognoos2020.pdf

[10] Salu, E. (2018). Õpetajate arvamused õpetajate töölt lahkumise põhjuste kohta. Magistritöö. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/61731/salu_evelin.pdf?sequence=4&isAllowed=y

[11] Tire, G., Puksand, H., Lepmann, T., Henno, I., Lindemann, K., Täht, K., Lorenz, B., Silm, G.

(2019). PISA 2018 Eesti tulemused. Eesti 15-aastaste õpilaste teadmised ja oskused

funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Tallinn. https://issuu.com/innove/docs/pisa_2018-19_raportweb

[12] Haridus- ja teadusministeerium (2022). Pisa. https://www.hm.ee/pisa

[13] Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid. Tallinn: Mõttekoda Praxis. https://api.hp.edu.ee/sites/default/files/2022-10/Noortevaldkonna_tulevikustsenaariumid_L%C3%B5pparuanne%20%282%29.pdf

[14] OECD (2018). TALIS – The OECD Teaching and Learning International Survey. https://www.oecd.org/education/talis/

[15] Valk, A. (2016). Õpetajaameti atraktiivsus. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/hmin_opetaja_atraktiivsus.pdf

[16] Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvõrk. https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/haridusvork

[17] Kindsiko, E., Niinemets, Ü., Rõigas, K. (2022). Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul. Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/araspidine-vanuseline-diskrimineerimine-eesti-teadusmaastikul/

[18] Kindsiko, E. (2021). Eestikeelse akadeemilise tööturu kriis. Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eestikeelse-akadeemilise-tooturu-kriis/

[19] Kindsiko, E., Niinemets, Ü., Rõigas, K. (2022). Äraspidine vanuseline diskrimineerimine Eesti teadusmaastikul. Sirp. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/araspidine-vanuseline-diskrimineerimine-eesti-teadusmaastikul/

[20] HTM (2022). Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondade analüüs (2021. aasta tulemusaruannete lisa)