Valimislubadusi analüüsis Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liit. Eesti Väitlusselts ei vastuta sisu õigsuse eest.

Head lubadused

Reformierakonna Tartu programmi lubadus: Riskikapitali kaasamine. Soodustame riskiinvestorite huvi Tartu ettevõtete vastu, seades eesmärgiks spetsiaalselt Tartu ettevõtetele mõeldud investeerimisfondi loomise koostöös EstBANiga.

Mis? Reformierakond lubab tuua Tartu Linna riskikapitali luues investeerimisfondi. Lubadus on selge – tuuakse välja eesmärk (riskikapitali kaasamine) ja pakutakse ka viis selle saavutamiseks (investeerimisfondi loomine). On kiiduväärne, et lubadus ei ole paljasõnaline “Riskikapitali kaasamine”, vaid selgitatakse lühidalt lubaduse eesmärki ja metoodikat. Investeerimisfondi täpset olemust pole avatud, samuti pole täpsustatud, millistest Tartu ettevõtetest juttu on. Näiteks, kas fookuses on vaid ettevõtted, kelle kogu tegevus asub Tartus, kes on registreeritud Tartusse või mõni muu variant. Siiski saab kokkuvõttes öelda, et tegu on pigem selge ja läbipaistva lubadusega.

Miks? Lubaduses ei viidata otseselt põhjusele, miks on riskikapitali kaasamine vajalik. Arvesse peab võtma, et lubadus asub alapeatükis “Ettevõtlik ja uuendusmeelne Tartu”, mille alguses on toodud lühike selgitus. Ka ilma selgituseta on lubaduse eesmärki kergesti hoomatav – eesmärk on tuua Tartu ettevõtetesse täiendavat kapitali ja innustada ettevõtlust. Kapitali kaasamise vajadus oleks siiski selgem, kui sõnastataks selge probleem.

Kuidas? Lubadus seab riskikapitali kaasamisele konkreetse mudeli – investeerimisfond, mis on loodud koostöös EstBANiga. Võrdluseks saab tuua Erakond Isamaa Tartu programmi valimislubaduse: “Toome Tartusse rohkem välisinvesteeringuid.” Erakond Isamaa lubadus jääb loosungi tasandile ning ei paku konkreetset lahendust või viisi, kuidas investeeringuid Tartusse tuua ning on seeläbi läbipaistmatu. Kuigi ka Reformierakonna pakutud lubadus on lühisõnaline, tuuakse seal endiselt välja konkreetne mehhanism, läbi mille välisinvesteeringuid loodetakse saada. Siiski, nagu eelnevalt mainitud, ei ole selgitatud, millistele Tartu ettevõtetele ja investoritele on investeerimisfond suunatud.

Erakond Isamaa Tallinna programmi lubadus: Seame sihiks elukeskkonna, kus läbi teenuste ja õendusabi on kõrvalist abi vajaval eakal inimesel võimalik oma elu kodus korraldada. Tagame koduteenuste kättesaadavuse ka nädalavahetusel ning laiendame päevakeskuste poolt pakutavaid tegevusi. Rajame linnaosadesse eakate teenusmajad ning arvestame linnaruumis ja transpordis eakate vajadustega. Loome täiendava hambaravi hüvitise Tallinna pensionäridele.

Mis? Erakond lubab erinevaid programme ja uuendusi, mis on kõik suunatud eakate kodanike elukeskkonna parandamisele. Tuuakse mitmeid näited, kuidas seda eesmärki saavutatakse. Üleüldiselt on selge, et lubatakse parandada eakate isikute elukvaliteeti läbi täiendavate teenuste ja olemasolevate teenuste laiendamise.

Miks? Lubadusest koorub välja selge eesmärk tõsta eakate elukvaliteeti linna poolt. Arvestades eakatel olevaid raskuseid tervise ja elukorraldusega, on soovitud meetmetega just neid valukohti parandada. Lubadusest saab välja lugeda lõppeesmärgina olukorra, kus eakad isikud saavad oma elu iseseisvalt ja suurema vaevate kodust korraldada.

Kuidas? Kiiduväärne on, et lubaduses tuuakse konkreetseid näiteid, kuidas soovitud eesmärki saavutatakse. Slogani “toetame eakaid” asemel on toodud konkreetsed muudatused (teenusmajade loomine, täiendav hambaravi hüvitis jne). Siiski peab toonitama, et programmide rahastust lubadus ei puuduta. Samuti on loetletud programmid üldsõnalised. Näiteks jääb õhku küsimus, kas teenusmajad rajatakse igasse linnaosasse, milliste koduteenuste kättesaadavust tagatakse ning kuidas näeb välja eakate vajadustega arvestamine? Samuti jääb segaseks lubaduse rahastuse ja vajamineva ressursi (näiteks hooldustöötajate) hankimine.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldprogramm: Peame oluliseks ravikindlustuse tagamist kõigile Eesti elanikele – ravile pääsemine ei tohi sõltuda inimese sotsiaalsest staatusest või rahalistest võimetest, vaid üksnes objektiivsest ravivajadusest. SDE juhitud KOV-id ning sotsiaaldemokraatidest omavalitsuste esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidu juures jätkavad dialoogi riigiga, et jõuda lahenduseni, mis tagab ravikindlustuse kõigile inimestele igas Eesti paigas.

Mis? Selge lubadus tagada kõikidele Eesti elanikele ravikindlustus. Lubaduse sõnastus on ühemõtteline ja valijale arusaadavaks tehtud. On arusaadav, et ei lubata üleriigilist muutust, mida viib läbi konkreetne omavalitsus vaid kohaliku omavalitsuse ja riigi vahelist dialoogi, mille eesmärk on tagada ravikindlustus. Puudujäägina saab välja tuua, et puuduvad konkreetsed tähtajad ning konkreetsed tegevused.

Miks? Juhitakse tähelepanu üldiselt probleemile, et igal Eesti elanikul ei ole praegusel hetkel tagatud ravikindlustus. Rõhutatakse just seda, et ravi saamine peaks sõltuma üksnes objektiivsest ravi vajadusest ning mitte isiku sotsiaalsest staatusest ega sissetulekust. Sõnastatud on ka selge eesmärk – tagada ravikindlustus kõigile kõikjal. Lubadust teeks veelgi selgemaks, kui oleks toodud põhjendus, miks just KOV-ide ja riigi vaheline dialoog on parim viis ravikindlustuse tagamiseks.

Kuidas? Kuigi üleriiklikult igale Eesti elanikule ravikindlustuse tagamise on eelduslikult Vabariigi Valitsuse ülesanne, pakuvad sotsiaaldemokraadid välja lahenduse kuidas just kohalikud omavalitsused saaksid ravikindlustuse saamist tagada. Tuues välja omavalitsuste võimaluse mõjutada üleriiklike otsuseid dialoogiga näitab valijale, et kuidas lubadust soovitakse ellu viia. Tuuakse välja konkreetne organ (Eesti Linnade ja Valdade Liit) läbi mille dialoogi soovitakse jätkata.

Halvad lubadused

Erakond Eesti 200 “katusprogramm”. Haldusreform jätkub. Nii omavalitsuse kui ka riigi osutatavad teenused vaadatakse üle ja vastutuse üle otsustatakse haldusüksuste põhiselt. Sihtotstarbelised vahendid on riigieelarvest viidud kohaliku omavalitsuse tulubaasi, et suurendada omavalitsuste finantsvabadust.

Mis? Kokkuvõtvalt lubatakse kolme asja: haldusreformi jätkamist, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavate teenuste ülevaatamist ning riigieelarvest eraldatavate sihtotstarbeliste vahendite üleviimist kohalike omavalitsuste tulubaasi. Siinkohal jääb segaseks mõiste “haldusreform”. Kas selle all on mõeldud uute kohaliku omavalitsuse üksuste loomist või Eesti haldusjaotuse ümberkorraldamist? Lubadus seda kahjuks ei täpsusta, mistõttu on ka valijal võimatu arusaada, et mis on üldse mainitud haldusreform ja mida lubatakse jätkata. “Haldusreform” ei ole ainuüksi slogan, mida saab kasutada üldiselt bürokraatia vähendamise eesmärgi selgitamiseks, vaid seda tuleb ka täpsemalt sisustada.

Miks? Miks küsimusele vastab valimislubadus puudulikult. Ei selgu, et miks soovitakse viia läbi haldusreform ning miks vaadatakse riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad teenused üle. Kas Eesti praegune halduskorraldus ei ole toimiv? Kas mingeid riigi poolt pakutavaid teenuseid peaksid hoopis kohalikud omavalitsused pakkuma? Seda kõike oleks vaja valijale selgelt välja tuua, et oleks üldse arusaada miks seda üldse lubatakse. Riigieelarvest eraldatavate sihtotsarbeliste vahendite üleviimist omavalitsuste tulubaasi on selgitatud vajadusega suurendada kohalike omavalitsuste finantsvabadust. Arvatavasti tähendab finantsvabadus antud kontekstis soovi piirata keskvalitsuse otsustusõigust omavalitsustes tehtavate kulutuste üle.

Kuidas? Valimislubadus ei selgita, kuidas mainitud lubadusi soovitakse ellu viia. Ei ole selge, et milline oleks Eesti 200 osalusega kohalike omavalitsuste roll haldusreformi läbiviimisel. Kas Eesti 200 eestvedamisel hakkavad omavalitsused ise uusi valdu ja linnasid looma või hoopis nad soovivad minna kaasa üleriikliku haldusreformi plaaniga, mida algatab Vabariigi Valitsus? Arvestades põhiseadusega tagatud kohalike omavalitsuste autonoomiat ja õigust olla ärakuulatud omavalitsuse piiride muutmisel, siis on oluline selgitada omavalitsuste rolli selles protsessis. Sama probleem on ka teenuste ülevaatamisel. Vaja on teada, kuidas saaksid kohalikud omavalitsused mõjutada seda, et mis teenuseid soovib riik otsustada ja oma eelarvest kinni maksta. Viimaks on vaja luua ka selgust, et kuidas saavad kohalikud omavalitsused mõjutada Vabariigi Valitsust ja Riigikogu, et riigieelarvest eraldatavad sihtotstarbelised toetused kantakse otse kohalike omavalitsuste eelarvesse. Põhiseaduse järgi saab ainuüksi Riigikogu võtta vastu riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksustel riigieelarvega seondutaves küsimustes otsustusõigus puudub.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valimisplatvorm. Muidugi tuleb maamaksu langetada! EKRE on alati seisnud madalate maksude eest. Valitsuses olles langetasime kütuseaktsiisi ja elektriaktsiisi, panime lae maamaksule. Reformierakond koos sotside ja Eesti 200 muutsid seadust nii, et kohalikud volikogud saavad mitmekordselt tõsta maamaksu.

Reformierakond, sotsid, Eesti 200 pole hääletanud mitte ühegi maksulangetuse poolt! Küll aga kambakesi tõstnud absoluutselt kõiki makse, trahve ja riigilõive. Valides EKRE saad olla kindel, et maamaksu summa sinu jaoks ei kasva, vaid jääb varasemale tasemel või lausa väheneb! Kes langetab sinu hääle abil maamaksu? Muidugi EKRE!

Mis? Peamine lubadus on langetada maamaksu. Samas esineb vasturääkivus, kus ühtaegu lubatakse maamaksu langetada, kuid samas tõdetakse selle samaks jäämist. Samuti kritiseeritakse teisi maksutõuse, kuid neid maamaksu langetamise lubadusega oluliselt ei seostata. Seega on lubaduse sisu küll ainuüksi maamaksu langetamine või samaks jäämine, kuid see sõnum kaob populistlike loosungite vahele ära. Maamaksu puhul on ka oluline välja tuua, et kas soovitakse vähendada ainult elamumaa maksumäärasid või üldiselt vähendada maksu.

Miks? Iseenesest ei ole välja toodud, miks maamaksu langetamist soovitakse. Lubaduse üldsõnum tundub olevat langetada rahva maksukoormust. Valijale oleks samas hea välja tuua, et miks praegused maamaksumäärad ei ole põhjendatud ja millist inimeste elu aspekti see ebamõistlikult haavab.

Kuidas? Maksumäärade alandamise viisi lubaduses selgitatud ei ole. Selgitust vajaks see, kas soovitakse maamaksumäära vahemike vähendamist või lubatakse omavalitsustes kehtestada vähimad võimalikud maksumäärad. Vaja oleks täpsustada, et millisel viisil ja kuidas EKRE osalusega omavalitsustes maamaksu vähendamine toimuks.

Keskerakonna valimisplatvorm. Otserahastus omavalitsustele – Euroopa vahendid kogukondade arenguks. Kohalikele omavalitsustele peab olema tagatud otsene Euroopa Liidu rahastus. Tänane süsteem, kus rahastuse kättesaadavus sõltub keskvalitsuse otsustest ja poliitilisest olukorrast, seab ohtu kohalike kogukondade arengu. Sellist olukorda, kus hädavajalikud projektid jäävad ellu viimata poliitilise kemplemise tõttu, tuleb vältida. Euroopa Liidu vahendite jagamine peab toimuma selgete ja läbipaistvate põhimõtete alusel ning lähtuma kohalike elanike ja ettevõtjate tegelikest vajadustest, mitte parteipoliitilistest kaalutlustest.

Mis? Lubatakse, et Euroopa (eelduslikult Euroopa Liidu) vahendeid hakatakse andma otse kohalikele omavalitsusele. Iseenesest on lubadus pealtnäha hästi selgitatud ja ka sisustatud. Probleem ilmneb selles, et mis vahendeid Euroopa Liidult soovitakse saada. Kas soovitakse, et kohalikud omavalitsused otsiksid Euroopa Liidult ise uut rahastust või soovitakse, et riigieelarvest hakatakse kandma rahastust otse kohalikele omavalitsustele. Samuti viidatakse küll soovile välistada poliitiline sekkumine Euroopa Liidu vahendite jagamisel, kuid ei selgu, kas selleks luuakse uued asutused või protseduurid vahendite jagamiseks.

Miks? Valimislubadust on põhjendatud sooviga välistada olukord, kus omavalitsused võivad jääda ilma Euroopa Liidu rahastusest poliitiliste olukordade tõttu. Eesmärk on valimislubaduses selgelt väljendatud.

Kuidas? Paraku jääb selgusetuks, kuidas soovitakse otserahastust Euroopa Liidult saada. Näiteks saaks välja tuua, et kohalikke omavalitsusi soodustatakse ise Euroopa Liidu toetustele kandideerima või pidama läbirääkimisi Vabariigi Valitsusega, et toetused kantaks rohkem omavalitsuste eelarvesse. Praegusel juhul kannab valimislubadus loosungeid valitsuse saamatusest ja hoolimatusest, kuid ei selgita päriselt, kuidas Keskerakonna juhitud kohalikud omavalitsused soovivad Euroopa Liidu rahastust endale meelitada.

Koondkokkuvõte

Kohalike omavalitsuste valimisprogrammide läbiv ja jätkuv probleem on lubadused, mis ei ole kohalike omavalitsuste pädevuses. Näiteks lubadused omavalitsuste rahastusmudelite muutustest ja üleriiklikest programmidest on paar näidet lubadustest, mida on võimalik ellu viia vaid riiklikul tasemel, ent tihtilugu tuuakse välja ka kohalike valimiste programmides. Selline trend on murettekitav, kuivõrd kohaliku ja riikliku taseme pädevuste eristamine ei ole reeglina valijail mõttes programme lugedes.

Kohaliku omavalitsuse pädevused ja kohustused on seadusega kindlaks määratud. Põhimõtteliselt on kõik küsimused, mis haakuvad kohaliku eluga antud Põhiseaduse paragrahviga 154 kohaliku omavalitsuse pädevusse ning omavalitsusel on sealjuures suur vabadus enda tegevust korraldada. Omavalitsusel on õigus anda määruseid, teha ettekirjutusi ning õigus viia ellu seadusi. Siiski seavad Riigikogu poolt vastuvõetud seadused sellele vabadusele piirid. Küsimused, mis on riikliku tähtsusega, olgu selleks eestikeelne õpe või omavalitsuse rahastusmudeli totaalne muutmine, peavad saama lahendatud seadusandja ehk Riigikogu tasemel. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on riiklikul tasandil  vastuvõetud seaduseid ellu viia näiteks otsustades, kuidas eestikeelset õpet korraldada. Kuid küsimus, kas eestikeelselele õppele üle minna või kas välisriigi kodanikud saavad kohalikel valimistel valida, on endiselt vaid Riigikogu pädevuses.

Programme koostades ei tohiks valijaid omavalitsuse pädevusi sassi ajades eksitada. Koostades programmi, mis sisaldab suurel määral lubadusi, mille täideviimine ei ole Eestis kehtivate seaduste järgi võimalik, annab valija oma hääle justkui ei-millelegi, sest lubadusi ei ole võimalik täita. Kohalikud valimised peaksid olema suunatud kohalike probleemide lahendamisele ning valimisprogrammid peaksid seda peegeldama.