Suslikujaht
Kuidas hinnata valimislubadusi?
Töötoad noortega
Õppematerjalid
HINNANG VALIMISDEBATILE ⟩ Faktide raskekahurvägi: Jašin ei jätnud Perlingu loosungitele ruumi
Autor: Kerli Kalk, Eesti Väitlusselts
Tallinna linnapea kandidaatide viimases debatis toimus lahing eelkõige kahe väga erineva poliitstiili, mitte niivõrd valimisplatvormide sisu vahel. Mõneti jäi mulje justkui kandidaadid olid tulnud erinevatest valimistest rääkima.
Aleksei Jašin (Eesti 200) keskendus KOV-valimistega seonduvatele praktiliste linna probleemidele, samas kui Lavly Perling (Parempoolsed) pakkus rohkem kõnekaid põhimõtteid üldisest poliitilisest mõtteviisist. Perling harjutas vaat et, milline kampaania juhtmõte järgmistel riigikogu valimistel kõige sujuvamalt üle huulte tuleb. Jašin tuli pika puuga debati võitjaks, kuid Perling võitis oma valijaskonna südameid kindlasti säravamate ja meeldejäävamate loosungitega.
Jašin: 5
Ühes võib kindel olla, Aleksei Jašin oli selleks debatiks kodutöö väga korralikult ära teinud, sest tõestusmaterjali oma mõtete toetuseks oli tal kuhjaga. Peaaegu iga tema sõnavõttu toetas konkreetne statistika Tallinnas täna toimuvast ning tihti viitas ta oma argumentides ka ekspertide hinnangule. Selline tähelepanelikkus faktide ja ekspertide poolt läbiviidud uuringute osas teeb Jašinist eriti ohtliku väitleja debatikaaslasele ümberlükete tegemises.
Näiteks kui Perling hindas koolides mobiiltelefonide kasutamise või esimese klassi katsete reguleerimise ebamõistlikuks poliitiliseks sekkumiseks, ei jäänud Jašin loorberitele puhkama, vaid selgitas, et Tallinna linn on just vastupidi andnud koolidele telefonide kasutamisel soovitusi ja jätnud lõpliku otsuse koolidele endile. Lisaks mainis ta sotsiaalteadlaste hinnangud just esimese klassi katsete negatiivset mõju sotsiaalsele ebavõrdsusele. Tõsi, tal oli selles debatis selgelt koduväljaku eelis – eestikeelsele haridusele üleminek, lasteaedade ja koolide võrgustik ning liikuvus on kõik teemad, millega ta tänase Tallinna abilinnapeana pidevalt kokku puutub. Sellegipoolest on palju teisi tänaseid Tallinna linnavalitsuse liikmeid, kes seda koduväljaku eelist ära kasutada ei oska.
Selle debati alusel võib öelda, et Jašin on sisuka debati viljeleja, keda kuulates saab valija paremini aru Tallinna väljakutsetest ja võimalikest lahendustest. Ta reageerib kiirelt ja selgitab konkreetselt, kuid ei sega teisele vahele. Raske on tabada teda tühje retoorilisi küsimusi või loosungeid kasutamast. Teisalt, kui ta neid kasutab, siis oskuslikult ja selleks, et tõstatada debatis õhku jäänud küsimusi, mille üle kuulaja hiljem mõelda saab. Näiteks nagu tema lõpuküsimus, mis asi on üldse parempoolsus munitsipaalküsimustes.
Jašini sisukas ja samas vastaskandidaadi osas viisakas lähenemine võidab kindlasti hääli ja poolehoidu kaalutlevatelt ja kriitiliselt mõtlevatelt valijatelt, kes tahavad teemadesse süveneda. Tulevik näitab, kas Jašini stiil ja nutikas lüke rõhuda vaid mõne tuhande puudumisest E200 mandaadist ja korruptsiooniriskile Keskerakonna võimule saamisel toob piisavalt valijaid just Jašini poolt hääletama.
Perling: 4-
Perling on selles debatis kindlasti emotsionaalsem ja nutikate veenmisvõtete kasutamises Jašinist pea jagu üle. Perling toob debatti Jašiniga võrreldes rohkem erinevaid ideid ning on Tallinna puudujääke oluliselt varmam esile tooma. Laenates analoogiat jalgpalli maailmast, siis Perling mängib debatis erinevate teemade avamisega ääred lahti, ning Jašin lööb oma konkreetsete ettepanekute ja tugeva tõestusmaterjaliga rünnates väravad. Debatti oli selles mõttes huvitav vaadata, et oma esinemisstiililt tulevad Jašin ja Perling justkui erinevatest poliitruumidest. Perling esinemisstiil on mahedam, sõnakasutus veidi lihtsam ning sõnumid keskenduvad eelkõige ideedele, mitte faktidele. Kui võtta Perlingi säravad loosungid ja kohatine vahelesegamine ning asendada parempoolsuse sõna isamaalisusega, siis võiks kuulaja silmad sulgedes end veenda, et debatti on ilmunud hoopis Urmas Reinsalu! Samas võib olla tuleneb faktidevähesus sellest, et parempoolsetel puudub senini valitsemiskogemus, seega konkreetseid ettepanekuid ja täpseid andmeid ongi võrreldes debatikaaslasega vähem ja peab toetuma rohkem põhimõttelistele poliitideedele. Sisu hinnates võib öelda, et Perlingit kummitab debatis sama mure, mis parteidki, nagu moderaator tabavalt debati alguses ütles: «loosungid on, aga probleemi ja lahenduste kohta palju ei leia».
Samas on Perling meeldejäävate ja lihtsate sõnumite edastamisel kindlasti palju tugevam. Linnaruumi arutelust jääb kuulajale ilmselt paremini meelde tema sõnum, et linn ei ole muuseum, mitte Jašini täpne statistika Tallinna linnatranspordi efektiivsuse kohta. Ka Tallinna haigla ja Estonia teatri ehitusprojektide arutamisel oli Perlingi «täna pole aeg raha betooni valada» sõnum läbiv, andes kuulajale, kes liiga palju detaile ei armasta, hoomatavama pildi sellest, millistest põhimõtetest Parempoolsed oma tegevustes lähtuksid.
Hinnang debatile
Kõige selgem erinevus kandidaatide vahel seisnes nende esinemisstiilis, mitte sisulistes ettepanekutes. Mõneti loogilinegi, sest mõlemad parteid asetsevad teoreetiliselt parempoolse poliitika teljel ja soovivad kohati sarnaseid lahendusi ellu viia. Sisukat väitlust ja tõestusel põhinevate argumentide hindajale on Jašin kahtlemata kandidaat, kelle debatte tasub tulevikuski hoolega kuulata. Samas meeldejäävate juhtmõtete otsijale on Perlingi kuulamine kindlasti nauditavam ning veenvam.