Analüüsis toodud väidete tõepärasuse ja sõltumatuse eest vastutab Fridays For Future.

Head näited valimislubadustest

2.1. RE Keila lubadused kogumina:

,,Meie visioon: Keila on rohelise mõtteviisiga, puhta keskkonna ja nutikate lahendustega linn, mis tagab elanikele jätkusuutliku elukvaliteedi. Istutame vähemalt 1000 puud ja põõsast. Loome rohelust igasse linna piirkonda – puud ja põõsad loovad varju, parandavad õhukvaliteeti ja teevad linnaruumist meeldivama. Koostame juhised sademevee kogumiseks ja kasutamiseks. Toetame lahendusi nagu vihmavee kastmissüsteemid, mis aitavad säästa vett ja hooldada haljastust. Lihtne ja mugav jäätmete sorteerimine. Tagame selged ja mugavad võimalused prügi sorteerimiseks – liigiti kogumine peab olema loogiline, nähtav ja kergesti kättesaadav. Valgussaaste ja müra vähendamine. Kasutame nutikat valgustust. Uued planeeringud peavad olema inim- ja loodussõbralikud. Rahulik ja pimedam öö tagab parema elukeskkonna kõigile.”

2.1.1. Mis?

Keskkonna-alases baaslubaduses tõotatakse linnaruumi tuua rohelust, vähendada vihmavee survet torustikele, tagada jäätmete lihtne ja mugav sorteerimine, vähendada valgussaastet ja müra ning rajada jõe äärde promenaad.

2.1.2. Miks?

Kavatsusi põhjendatakse erinevate funktsioonidega, mis kõik peaksid tõstma elanike elukvaliteeti: rohelus pakub varju, puhastab õhku ja muudab linnaruumi meeldivamaks, vihmavee kogumine säästab vett ja torustikke, prügi tõhusam sorteerimine on eesmärk omaette, valgussaaste vähendamine teeb öö rahulikumaks, jõeäärne promenaad tugevdab sidet loodusega.

Lubadus on piisavalt hästi põhjendatud ning planeeritud meetmete kasutegurid on üldiselt iseenesestmõistetavad, ehkki esineb vastuolu, et ühendust loodusega tahetakse suurendada loodusliku elukeskkonda osaliselt tehisliku promenaadiga asendades.

2.1.3. Kuidas?

Lubatakse istutada vähemalt 1000 puud ja põõsast, koostada juhised sademevee kogumiseks, toetada vett säästvaid lahendusi ja võtta kasutusele nutikas valgustus. Prügi sorteerimise parendamise ja promenaadi loomise puhul pole lahenduse mehhanisme täpsemalt selgitatud.

Nutika valgustuse kasutuselevõtt, vihmavee kogumise juhendite koostamine ja eriti puude-põõsaste istutamine on aga tõhusad meetmed, mis ei tohiks ka nõuda linnalt suuri rahalisi väljaminekuid.

2.2 EERK:

“Kaitseme Eesti metsi, piirates lageraiet ja säilitades väärtuslikud metsaalad. Kohustame kaitsealade piiranguvööndites metsi majandama püsimetsana, kus raie toimub valikuliselt ja ökosüsteem säilib. Tagame kogukonnametsade kaitse, hoides neid liigse riikliku või erasektori raiesurve eest.”

2.2.1 Mis?

Lubaduse eesmärk on kaitsta metsade ökosüsteeme ja kogukondadele olulisi metsi intensiivse raietüübi, sh lageraie ja liigse raiemahu eest. Lubadus tekitab metsa kui ökosüsteemi ja kultuurilise väärtuse hindajates kindlasti kergendust ja lootusrikkust. Samas metsaraiest ja -müügist elatujad või puidutöösturid, kes sõltuvad intensiivsest lageraiest ja nende ettevõtete töötajad võivad äritegevuse kokkutõmbumise ja töökohtade hirmus hoopis vihastada.

2.2.2. Miks?

Meie metsade kõige tavapärasem raievõte on lageraie, mis mõjub hävituslikult pea kogu raie-eelsele metsa ökosüsteemile, mis on välja kujunenud kümnete kuni sadade aastate jooksul ja pakub olulisi hüvesid (vee puhastamine, mikrokliima regulatsioon, mulla teke, mürakaitse, elupaigad, marjad, seened, puhkus, turism jm). Lageraie on kaitsealadel (piiranguvööndis) lubatud majandamisvõte, selle kasutamine seal nõrgestab kaitstavat ökosüsteemi ja hävitab kirjeldatud hüvesid Loe probleemidest kaitsekorradusega siit. Kogukonnametsadel, mis täidavad inimestele olulist sotsiaalmajanduslikku rolli (marjad, seened, puhkus, turism) pole eraldi seaduslikku kaitset, seetõttu majandatakse seal tihti lageraiega, mis hävitab lageraiutud alade väärtused kogukondade jaoks aastakümneteks.

2.2.3. Kuidas?

Lubaduses pole täpsustatud konkreetseid õiguslikke mehhanisme, kuidas kogukonnametsa liigse riikliku või erasektori raiesurve eest hoida kavatsetakse.

Kohaliku omavalitsuse peamised hoovad raie piiramiseks on kohalike kaitsealade ja rohealade rajamine.

Välja on toodud konkreetne eelistatud majandamisviis – püsimetsamajandus, mis korrektselt teostatuna pakub tõesti loodussõbralikku alternatiivi, mis kaitseb metsa ökoloogilisi ja sotsiaalseid väärtusi. Rahalist kulu pole seletatud, selleks võib olla mõningane maksutulu vähenemine.

2.3 SDE:

“Võtame kõik Tallinna metsad kohaliku kaitse alla, keelustame nendes raied ja seome need rohekoridoridega.”

2.3.1. Mis?

Antud lubaduses soovitakse kohaliku kaitse alla võtta kõiki Tallinna metsi ning need siduda rohekoridoridega. Lubaduse eesmärgiks on keelustada nendes metsades raie ning säilitada loodust. Eesmärk otseselt ei rõhu emotsioonidele, kuid esmapilgul tundub lubadus positiivne.

2.3.2. Miks?

Tahetakse hoida ja kaitsta Eesti loodust ning sealsetes metsades elavaid organisme ning olulise kohaliku mõjuna muuta looduse hüved (seened, marjad, puhkus jm) inimestele kättesaadavamaks, kuna linnaelanikele on mets füüsiliselt lähedal. Veel aitab hoida see mõningal määral õhu kvaliteeti ja kuumasaare efekti linnas kontrolli all. Rohekoridor on oluline, et tagada sidus ökosüsteem, näiteks metsloomade liikumine.

2.3.3. Kuidas?

Lubaduses on kirjeldatud, et kõik Tallinna linna sees olevad metsad võetakse kohaliku kaitse alla, mis on õiguslikult volikogu pädevuses. Rahaliselt toob see tegevus KOVile kulu. Väike osa metsa Tallinnas on mitte riigi vaid eraomanike valduses, kellele peab, kas iga-aastaselt õiglast kompensatsiooni maksma või kellelt peab metsa välja ostma. Pole kirjeldatud, millistes vahenditest see summa peaks tulema, küll saab sellest, kas iga-aastane kulud või ühekordne väljaminek.

3. Halvad näited valimislubadustest

3.1. Isamaa:

“Tõhustame ühistransporti, kaasame selle süsteemi ka taksod ja mobiilrendisõidukid. Hoolitseme ühistranspordi võimaluste eest linna äärealadel.”

3.1.1. Mis?

Isamaa lubab Tartus teha nii, et ühistransport oleks tõhusam ja sellega seonduvalt ühistranspordisüsteemiga kuidagi liita ka taksod ja mobiilrendisõidukid. Tekstis ei ole kirjas, millisel viisil mõeldaks tõhusust, võib oletada, et on mõeldud, et ühistranspordiga liiklus läheks linnas kiiremaks. See on positiivse emotsiooniga lubadus, tõhusus on positiivse kõlaga sõna, usun, et ka paljudele teistele, kes ühistransporti kasutavad.

3.1.2. Miks?

Lubaduses ei ole kirjas, millist probleemi lahendatakse. Lubadus tundub lahendavat ühistranspordi aegluse või mugavuse puudumise probleemi. Aga ähmase sõnastuse järgi võib arvata, et lubadus lahendab hoopis ühistranspordi peale kuluva raha kokkuhoiu probleemi. Kas see lubadus tegelikult ka aitab lahendada seda probleemi? Oleneb, milliseid tõhustamisi silmas peetakse. Raske öelda, et mida kujutab endast mitteühissõidukite (taksod ja mobiilrendisõidukid) kaasamine kui lahendus ning kas see teeks ühistranspordi kasutamise kiiremaks ja mugavamaks.

See lubadus ise võib töötada, kuna ühistransport kindlasti Eestis ei ole kõige kiirem ja mugavam, seega on arenguruumi.

3.1.3. Kuidas?

Pole öeldud kuidas tõhustamine välja näeb, on öeldud, et ühistranspordisüsteemi kaastakse kuidagi mitteühistranspordi sõidukid ( taksod ja mobiilrendisõidukid) Lubaduse elluviimise juures peab arvestama Tartu linna rahaliste võimalustega, ümberkorraldused võtavad kindlasti raha, ühenduste kiiremaks tegemine kindlasti. Taksode ja mobiilrendisõidukite juures peab arvestama ka eraettevõtete huvidega, kelle huvid ei pruugi kattuda avaliku huviga, mh ühistranspordi kasutajate huvidega.

3.2 Parempoolsed:

“Jätkame kodumaise põlevkivienergeetikaga. Tühistame plaani lõpetada põlevkivi kasutamine 2035. aastaks – kui täidame kehtivaid heitmenorme ning ühendame põlevkivi kasutamise biomassi ja teiste keskkonnasõbralike lahendustega, saame jätkata energiatootmist Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samuti toetame põlevkivikeemia arengut, et suurendada sektori lisandväärtust ja edendada innovatsiooni.”

3.2.1. Mis?

Lubatakse tühistada praegu kehtiv plaan ja jätkata põlevkivi kasutamist piiritlemata ajaks.

3.2.2. Miks?

Lubaduses ei mainita probleemi, mida soovitakse lahendada. Jäetakse selgitamata, miks on põlevkivienergeetikaga jätkamine vajalik.

3.2.3. Kuidas?

Lubadus on ebarealistlik, sest põlevkivitööstusega ei ole võimalik jätkata praeguste Euroopa Liidu reeglite ja normide juures. Samuti ei ole lubadus KOV-tasandil elluviidav. Lubadus ei ole otseselt kellelegi suunatud, kuid mõjutab kõige rohkem Ida-Virumaa elanikke. Lubadus võtab tähelepanu ära keskkonnahoiult ja viib selle puhtalt poliitilisele tasandile.

3.3. Vabaerakond:

“Lisaks peab tasuma õiglast talumistasu kogukondadele ja omavalitsustele taristu kasutamiste eest ning tehasehoonete/alade, riiklike eriplaneeringute, tuugenite, kõrgepingeliinide jms talumiste eest.”

3.3.1. Mis?

Lubatakse, et kogukonnad saavad erineva taristu talumise eest raha. Lubadus tekitab positiivset emotsiooni, sest lubab sotsiaalse õigluse korras kogukonnale lisaraha. Kohalik, kes loeb ilmselt tunneb pigem positiivset emotsiooni.

3.3.2. Miks?

Lubaduses ei ole kirjas, milliseid negatiivseid mõjusid erinev taristu, nagu tuulepargid, kõrgepingeliinid, tehased jm võib kaasa tuua, mille osas inimestel on ootus, et seda mingil moel kompenseeritakse või leevendatakse.

3.3.3. Kuidas?

Lubadusest ei selgu, mida KOV selle lubaduse täitmiseks teha kavatseks. Lubaduses pole täpsustatud, kuidas see kõigi talujateni jõudma peaks. Hetkel kehtestatakse talumistasusid riigi tasandil ning ka mõjutatud isikud määrab kõrgema tasandi regulatsioon. Pole kindel, mis lisanduks ja muutuks. Pole selgitatud, milliste õiguslike vahenditega kavatsetakse uut talumistasu süsteemi kehtestada.

4. Koondhinnang KOV valimisplatvormidele kliimamuutuste ja jätkusuutliku elukeskkonna valguses

Keskkonna- ja looduskaitse küsimustes on KOV valimiste programmid parimal juhul ebatäiuslikud, sagedamini aga üdini puudulikud. Valimislubadusega kaasneb harva põhjendus, miks antud muutust planeeritakse. Ühegi erakonna kirjeldused valimislubaduste elluviimise meetmetest ei ole piisavalt põhjalikud – jääb mulje, et siht silme ees on enam-vähem selge, kuid tegevuskava selleni jõudmiseks puudub või jäetakse see valija jaoks sisukalt lahti kirjutamata.

Rahalisi katteallikaid on programmides välja toodud minimaalselt, mis seab kahtluse alla nii mõnegi lubaduse teostatavuse. Keskkonnateemadele jagatud tähelepanu erineb tugevalt erakonnati, nagu ka see, kuivõrd loodusele soodsalt on keskkonnaküsimusi kajastatud.

Erakondade võrdluses näitavad eeskuju Rohelised, kes on loodust ja keskkonda käsitlenud läbivalt ja mitmekülgselt, ehkki nendegi programm on kõikuva sisukusega ja kohati korduv.

Sotsiaaldemokraatidel on väga keskkonna- ja loodussõbralik programm, mis samas jääb nõrgaks põhjendatuse ja detailsuse poolest.

Reformierakond on võtnud päevakorda looduslikust jätkusuutlikkusest kõnelemise, ent reaalsed meetmed enamikes ringkondades puuduvad ja käsitlus on peamiselt inimkeskne. Siiski tunnistatakse kliimamuutuseid kui probleemi ja mõnes omavalitsuses lubatakse rohelist üleminekut ellu viia küllaltki loodussõbralikult.

Eesti 200 programm ei ole piisavalt põhjalik ega asukohaspetsiifiline, aga on üldiselt kliimateemadel pigem positiivne ja elurikkuse suhtes ollakse vähemalt sõnades soosivad.

EERK programmis on looduskaitse üks prioriteetidest ning looduskoosluste hoidmine on nende jaoks oluline eesmärk. Kliimamuutuste kontekstis energiajulgeoleku tagamisel mõjub aga negatiivsena lubadus takistada tuuleparkide rajamist. Looduskaitselised lubadused on paljuski üldsõnalised, raskesti teostatavad või väljaspool kohaliku omavalitsuse pädevust.

Keskerakonna programm sisaldab nii negatiivseid kui positiivseid lubadusi: ühest küljest soositakse ringmajandust, hoonete energiasäästlikkust ja kokkuhoidlikku ressursikasutust, teisalt aga toetatakse põlevkivi kasutamise jätkamist kui eksplitsiitselt kliimavaenulikku tegevust.

Vabaerakonna programm keskkonda peaaegu ei puuduta, loodust nähakse eelkõige materiaalse ressursina.

Parempoolsete päevakorrast leiab loodusvarad, kuid mitte looduskeskkonna kvaliteedi, mida ilmestab põlevkivienergia toetamine ja elurikkuse korratuseks pidamine. Kliimamuutuseid tunnistatakse, aga strateegiaks on eelkõige mõjudega kohanemine. Põhjendused jäävad ebakonkreetseks ning pigem loosungite tasandile.

Isamaa programm rõhutab looduslike ressursside maksimaalset kasutamist, mis väljendub muuseas puidutööstuse toetamises, maakasutuse piirangute vähendamises ja autostumise soosimises. Ka pealtnäha loodussõbralikum turbakaevandamise keelustamise lubadus Tartu linnas on küllaltki kahetine, sest see rakendub mh aladele, kus kaevandamine juba eelnevalt on toimunud ja kust edasi kaevandades oleks võimalik säästa veel kuivendamata rabasid. Samuti ei pruugita pooleldi kaevandatud ala potentsiaalsete kaevandamisvõimaluste ootuses ka esimesel võimalusel taastama hakata. Vt siit Tartu linna teadet turbakaevanduse kohta.

EKRE keskkonnale eriti tähelepanu ei pööra ning üksikute tagasihoidlike loodust toetavate lubaduste kõrval edendatakse eelkõige autokeskset maailma ning kliima valdkonnas seistakse tugevalt vastu tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtule.