Kuidas?

• Kuidas seda lubadust plaanitakse ellu viia? Kas üldse on mingi plaan? Millega peab lubadust ellu viies arvestama? 
• Kuidas lubadust rahastatakse? Mille arvelt see rahastus tuleb? Mida lubaduse rahastamiseks muutma peab? 
• Kellele see lubadus on suunatud ja kuidas lubadus mõjutab sihtgruppide elu? Keda see lubadus päriselt mõjutab ja miks? Kellelt see lubadus tähelepanu ja ressursid ära võtab? 

Kuidas-küsimused astuvad sammu lubamisest kaugemale ja aitavad mõelda, milline on lubadusega kaasnev plaan, kas lubadus on realistlik ja kasulik ühiskonnale tervikuna. Nende küsimustega saab nügida poliitikuid avama, kas nad on nappidest slogan’itest ja paarilauselistest lubadustest kaugemale mõelnud. Kas lahendatakse probleemi juurpõhjuseid või sümptome, kas saadakse aru, kellega koos seda probleemi lahendama peab, kas on õpitud teiste tegijate vigadest? 

Kindlasti on oluline mõelda, kuidas lubadus mahub nelja-aastasesse ajaraami ja kas lubaduse taga oleva probleemi lahendamisega tegeleb meil üldse riik valitsuse ning ministeeriumite tasandil või on see hoopis kohalike omavalitsuste, erasektori või vabaühenduste pädevus. Kuidas-küsimused on ka kutse rääkida rahast – kui palju seda vaja on, kust see tuleb ja kes seetõttu rahast ilma jääb. 

Alati tasub rääkida inimestest, näiteks kellele mõeldes antud lubadus paberile ja raadioeetrisse pääses? Valimistel armastatakse rääkida nendest, keda lubadused aitavad – kellegi elu läheb paremaks. Aga kas selle probleemi puhul on ka mõni sihtgrupp, kes antud lubaduse juures tähelepanu alt kõrvale jääb, kes mingil põhjusel ära on unustatud?

Näiteks, kui valimislubadus on selline: 

Loe ka ülevaadet Rahandusministeeriumi koostatud valimislubaduste eelarvemõjudest.