Autorid: Eesti Väitlusseltsi liikmed Markus Laanoja ja Triinu Jõgi

Vikerraadio valimisstuudio 7. veebruaril riigi rahanduse teemadel

Osalejad: Annely Akkermann (Reformierakond), Joakim Helenius (Eesti 200), Aivar Kokk (Isamaa), Lauri Laats (Keskerakond), Lauri Paeveer (SDE), Siim Pohlak (EKRE) ja Alar Voitka (Parempoolsed).

Vikerraadio majandusteemalises valimisdebatis tuuakse välja hulganisti probleeme, millega Eesti riik täna silmitsi seisab. Ometi leiab erakondade esindajate sõnavõttudest väga vähe selgeid lahendusi: majanduse elavdamine kõlab hästi küll, aga kuidas seda siiski tegema hakatakse? Debati teises pooles käsitletud maksupoliitika teemal olid diskussioonis osalejad altimad rääkima detailidest – sarnast hoiakut oleks soovinud näha ka sõlmküsimuste puhul. 

Annely Akkermann (Reformierakond)

Akkermann pakub rahandusministrina tihti kindlaid lahendusi ja loob üsna selge ülevaate Reformierakonna täpsematest plaanidest. Küll aga jäävad kohati vastamata suuremad küsimused ning laiemad probleemid saavad vastuseks ühe või kaks kitsast lahendust, olgu selleks platvormimajandus või e-kaubandus. See-eest kasutab Akkermann palju numbreid ja fakte, detailsete vastustega eristub Akkermann teistest kõnelejatest. Vastused on tugevamad debati alguses, ent maksupoliitika ja eriti tulumaksu teemal jäävad mõned sõnavõtud segaseks ja pisut ebakindlaks.

Joakim Helenius (Eesti 200)

Heleniuse tugevus seisneb probleemide esile tõstmises, mis on ehk Riigikogu-välise erakonnana ka lihtsam – mineviku edukusele Eesti 200 toetuda ei saa. Ometi on Heleniuse jutus vähe selgesõnalisi lahendusi: isegi moderaatorite tungival üleskutsel ei saa me teada, mille arvelt riigiaparaadi kulutusi vajalikul määral piirama hakatakse. Debati teises osas tulevad mõned täpsemad näited, ent üldiseks sõnumiks jääb ikkagi üldsõnaline idee, et majandust peab elavdama ja efektiivsust tõstma. Helenius rõhutab korduvalt varasemat kogemust ettevõtjana, aga ei seleta täpselt, kuidas see riigijuhtimisse üle kandub. 

Aivar Kokk (Isamaa)

Kokk esineb tihti julgete väljaütlemistega, mille põhjendatus on kaheldav: väited Eesti Panga ja Arenguseire Keskuse vähese usaldusväärsuse kohta paistavad olevat pelgalt maailmavaatelisest vastumeelsusest kantud. Näited on kohati olemas, ent korduvalt jääb siiski segaseks, mis on täpsed probleemid või lahendused. Oma vastustes nihkub Kokk sageli teemast kõrvale ega jää moderaatorite esitatud küsimuste piiridesse. Palju on viiteid Isamaa varasematele tegudele ja ka levinumatele teemadele, sh pensionireformile ja lastetoetustele.

Lauri Laats (Keskerakond)

Laatsi sõnavõttude edukus sõltub teemast, esinedes kohati heade seletustega, ent jäädes teine kord üldiseks ja ebatäpseks. Mõnes teemas on Kokk edukas faktide ja näidete kasutamisel, teistes kerkivad esile jälle üldisemad väited ja ebaselged lahendused. Tihti on viiteid nii Keskerakonna kui ka teiste erakondade varasematele tegevustele, selmet keskenduda hetkeolukorrale. Samas suhestub Kokk edukalt teiste osalejatega ja reageerib nende väidetele, ent mitte alati originaalsete mõtetega, mistõttu jääb Keskerakonna valimisprogramm eriti debati esimeses pooles võrdlemisi ebaselgeks. 

Lauri Paeveer (SDE)

Paeveer oli debati selgeim ja rahulikem kõneleja. Suutis edukalt välja tuua sotsiaaldemokraatide põhilised punktid, lisades tihti ka konteksti kas näidete või majandusteooriaga. Paeveer paistis teiste seas silma hästi põhjendatud lahendustega – lisaks lahenduse sõnastamisele andis ta põhjuseid, miks just seda poliitikat rakendada tuleks. Suhestub edukalt teiste kõnelejatega, olles teistele viidates täpne, mis lõi sõnavõttudesse vajalikku selgust. Mõnes teemas oleks võinud Paeveer võinud julgemaltki teiste mõtteid ümber lükata.

Siim Pohlak (EKRE) 

Pohlak keskendub peamiselt üldisematele ideedele ja vähem detailsetele lahendustele, viidates mitmes küsimuses lahenduseks head majanduskeskkonda, sealjuures täpsustamata, kuidas seda saavutada. Eriti selgelt jääb kõlama idee väiksemate firmade toetamisest ja suurkorporatsioonide maksustamisest. Pohlak loob seeläbi selge ja põhjendatud nägemuse EKRE tähtsaimatest punktidest, kuid mõned moderaatorite esitatud küsimused vajanuks spetsiifilisemaid vastuseid. 

Alar Voitka (Parempoolsed)

Debati esimeses pooles jääb Parempoolsete esindaja lihtsalt öeldes tagaplaanile. Juba esimesele küsimusele vastab Voitka ebalevalt ning pakub ka edaspidi vähe konkreetseid või originaalseid lahendusi. Teises pooles annab Voitka oma kohalolust rohkem märku, seades vastaste mõtteid küsimustega kahtluse alla ning neile adekvaatselt vastates. Ometi jäävadki tema sõnavõttude juures enim meelde vastused teiste lahendustele, mille kõrval jääb tagaplaanile Parempoolsete enda valimisprogramm.