Europarlamendi valimised ja üheskoos.eu
Kuidas hinnata valimislubadusi?
Õppematerjalid
Ekspert hindab: Jüri Ratas ei pääsenud ainsana tööintervjuu esimesest voorust edasi
Autor: Kerli Kalk, Eesti Väitlusselts
Nädala jooksul intervjueerisid Delfi ajakirjanikud erakondade esimehi, et näha, kes neist sobiks kõige paremini peaministriks. Eesti Väitlusseltsi hinnangu järgi oli kõige nõrgem tööintervjuu Jüri Ratasel, kuid kriitikat said ka teised erakondade esindajad.
Tööintervjuud peaministrikandidaatidega on väga tervitatav nähtus Eesti valimisdebattide maastikul, pannes fookusesse erakonna esimehed, mitte nende parteid. See on hea viis näha, millised suhtlejad esipoliitikud on, sest iga tööintervjuu põhiline eesmärk on ju lisaks kandideerimiskriteeriumite täitmisele mõista ka inimest ennast, kuidas ta mõtleb ja kuidas ta suhtleb.
Nii oskab valija ka hinnata, milliseks võiks kujuneda selle esipoliitiku valitsusaeg – kas ta on pigem sõbralik ja kompromisse otsiv, kas ta on pigem kiire ja konkreetne otsustaja jne. Nagu iga tööintervjuuga, sõltub intervjuude sisukus intervjueerijatest ning tegelik sobivus selgub alles tööpostil. Võib ju vabalt juhtuda, et just sinu jaoks olulised küsimused ei tulnudki intervjuu ajal jutuks, kuid esmase tunnetuse intervjuud ikkagi annavad.
Kui aga tegemist oleks päris tööintervjuudega, siis suhteliselt kindlalt võib öelda, et kutsest järgmisesse vooru jäi ilma Jüri Ratas, sest ta oli kõikidest intervjueeritavatest kõige tüdinuma olekuga ja küsimustele vastates ajakirjanikega kõige vastandlikum. Küsimusele, miks ta sooviks peaministriks saada, kõlas üks võrdlemisi emotsioonitu vastus, et ta on seda tööd varem teinud. Kahtlemata kõikide värbajate lemmikvastus!
Kõige keerulisem valimislubadus: Lauri Hussar (Eesti 200)
Peaministri, aga ka intervjueeritava rolli puhul on kahtlemata oluline, et kandidaadi sõnumid oleksid selged ja mõjusad. Sõnumite selgusega oli kõige rohkem kimpus Lauri Hussar, kes ajakirjanike küsimustele konkreetsete tegevuste kohta vastas enamasti väga üldiselt, näiteks küsimusele, kas Hussar on proovinud ehitusregistrisse andmeid sisestada, saime vastuseks: “Olen isiklikult bürokraatiaga kokku puutunud.” Seda pattu esines aga ka teistes poliitikute intervjuudes.
Peamiselt paistis siit intervjuust välja Eesti 200 üldine mure, et räägitakse pika plaani olulisusest ja väärtustest, kuid ei suudeta lihtsalt ja efektiivselt selgitada, mida see pikk plaan päris elus tähendaks. Delfi “Tööintervjuude” põhjal võiks anda talle kõige keerulisema valimislubaduse tiitli, mis ajas tal endalgi keele sõlme – Eestist peab saama rahvuslikul kapitalil tuginevate globaalsete ettevõtete asukoht.
Kõige suurem eneseupitaja: Martin Helme (EKRE)
Iga intervjueeritav teab, et oluline on jätta endast hea ja edukas mulje. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutavad mõned näiteks strateegiat „rõhuta enda saavutusi“. Sellest rahvatarkusest võttis Martin Helme kahe käega kinni ja sõnas juba intervjuu algusminutitel, et tema pidas viimase kümne aasta parimat rahandusministriametit.
Pole ju paha lugu, kui saad tööintervjuul öelda, et oled kuue teise samal positsioonil töötanud inimesega võrreldes kõige kõvem. Kahjuks ei kuulnud, milliste kriteeriumite alusel ta selle võrdluse tegi, kuid selline enesekindel lähenemine tasus kindlasti ära, sest ta saavutas kiirelt kontrolli ruumi ning olukorra üle – ei olnud ühtegi küsimust, mis oleks teda rajalt maha viinud.
Samas võib selline iseteadlik lähenemine ka ohtlik olla, kui lausutakse julgeid, kuid tõestuseta väiteid. Näiteks lausus Helme: „Meil on liiga palju inimesi, kes istuvad kontorites maksumaksja raha eest ja tegelevad kellegi teise kontrollimisega. Need inimesed peaksid majanduses tegema midagi kasulikku.“ Kui need inimesed tegelevad näiteks korruptsiooni madalal hoidmisega, siis võib nende tegevus just olla majandusele õitsengule väga oluline, aidates suurendada ettevõtjate enesekindlust Eestis äri teha ja investeerida.
Kõige suurem Reformierakonna poliitika esiletooja: Jüri Ratas (Keskerakond)
Võiks ju eeldada, et kõige rohkem rõhutab Reformierakonna poliitikat selle esinaine Kaja Kallas, kuid tööintervjuudest selgus hoopis vastupidine, sest Jüri Ratas kasutas intervjuul kandideerimise vanarauda – pole oluline, kui hea kandidaat oled sina, oluline on, kui kehv on su vastaskandidaat.
Näiteks küsimusele, mida teeksite majanduse õitsele toomiseks, vastas Ratas, et ei teeks seda, mida Reformierakond teeb. Nii pidid intervjueerijad päris palju pingutama, et teada saada tegevusi, mida Ratas ja Keskerakond Eestis teeks, selle asemel et kuulda, mida Reformierakond on Eestis siiani valesti teinud.
Ratase intervjuust paistis kõige enam välja ka seda, et intervjuul osalemine ei ole talle meelt mööda, olles küsimustele vastamisel pigem napisõnaline ja põhjendustes vastandlik, segades nii mõnelgi korral intervjueerijatele vahele.
Kõige parem ristküsitlusele reageerija: Lauri Läänemets (SDE)
Lauri Läänemets on taibukalt ära õppinud selle, kuidas kuulata intervjueerijate küsimusi ja vastata neile nii, et see oma sihtgrupile õige vastusena tundub. Ehk siis, kuigi intervjueerijad küsisid palju teravaid küsimusi, suutis ta neile kiirelt ja konkreetselt vastata, raamistades küsimuse sobivalt ümber.
Näiteks küsimusele, kas ei võiks riigikaitsekulutusi vähendada ja selle arvelt teisi elanikkonna gruppe toetada, selgitas ta ühelt poolt, miks riigikaitsekulutused on tema jaoks olulised, kuid sidus selle samaaegselt SDE fookuses oleva rahva toimetuleku küsimusega.
Samuti ei hoidnud ta tagasi intervjueerijate hinnangutele vastu vaidlemast, kui intervjueerijad proovisid raamistada Riina Sikkuti sõnavõttu kui ettevõtlusele vaenulikku poliitilist hoiakut, mistõttu võib uskuda, et riigikogu infotunnis peaministrina ta küsimustele vastustega võlgu ei jääks.
Kõige parem demagoogiale reageerija: Kaja Kallas (Reformierakond)
Vahel juhtub tööintervjuudel nii, et küsitakse küsimusi, mille püstitusega sa ei nõustu või mis on demagoogilised. Võrreldes teiste kandidaatidega näitas Kaja Kallas kõige rohkem peensust laetud ja kallutatud küsimustega toimetulekul, reageerides näiteks kiirelt väitele, kas rohepööre on viinud rahva vaesusesse, selgitades, kuidas Eestil on võimalik sellest võita. Võrreldes teiste kandidaatidega paistab Kallas aga enim silma statistika ja konkreetsete näidete kasutamisega, tuues esile näiteks elektri ja gaasi hinna alanemise protsendid erinevatel aegadel.
Kõige selgemad põhimõtted: Helir-Valdor Seeder (Isamaa)
Kõikides tööintervjuudes on esipoliitikud üritanud rõhutada väärtuspõhisust, kuid Helir-Valdor Seeder on ainus, kes suutis praktiliselt igas vastuses väga selgelt enda ja partei maailmavaate ning väärtused välja tuua. Näiteks küsimusele, kas parteikaaslase Urmas Reinsalu otsus riigist Vene saadikud välja saata oli seotud valimiskampaaniaga, suutis ta üheaegselt selgitada, miks see otsus oli õigustatud, kui ka meenutada, et selle valitsuse valitsemisaeg ongi lühike ja arvestatav osa kattub valimisperioodiga, liigutades iga olulise otsuse vastuvõtmise valimistele lähedale.
Samuti suutis Seeder väga hästi rõhutada, milliseid tegevusi on nad ellu viinud, et enda maailmavaadet rakendada, näiteks pensionireformi või peretoetuste kirjeldamisega. Eelkõige suutis Seeder jätta endast rahuliku ja põhimõttelise parteijuhi mulje, kes lähtub otsuste väärtusest, mitte nende populaarsusest.