Energeetika faktileht

27.02.2023/Muud teemad

Energeetika faktileht

ÜLDINE

Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud energia jätkusuutlikkuse komposiitindikaator Energy Trilemma Index iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. aastal oli Eesti koos Lätiga 101 riigi järjestuses 20. kohal. (MKM aruanne)
1990. aastaga võrreldes on majanduse restruktureerimise ja Euroopa emissioonikaubanduse hinnasurve tulemusena vähenenud energeetikasektori KHG heitkogused 66,8%, sh energeetikatööstuses 70,9%. (Rohepöörde eksperdirühma raport)
Viimasel kümnendil on Eestis märgatavalt kasvanud taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises, mis on jõudnud 31,9%-ni. (Rohepöörde eksperdirühma raport)

ELEKTER

Summaarne installeeritud netotootmisvõimsus Eestis oli 2022. aasta seisuga ligikaudu 2543 MW, millest elektrijaamade võimsus 1340 MW, koostootmisjaamad 367.6 MW, hüdroelektrijaamad 8 MW, tuuleelektrijaamad 317.3 MW, päikeseelektrijaamad 510 MW.[1]
- 2021 olid võimsused järgmised: juhitavaid võimsusi ligikaudu 1710 MW, elektrijaamu 1355 MW, soojuse ja elektri koostootmisjaamasid 351,8 MW, hüdroelektrijaamu 4,1 MW, tuuleelektrijaamu 310,3 MW ning päikeseelektrijaamu 335,2 MW. [2]
Põlevkivi osatähtsus elektrienergia kogutoodangus hakkas vähenema 2008. aastast, mil selle osatähtsus ulatus veel 90%-ni. Eriti märkimisväärselt on põlevkivi kasutamine vähenenud viimastel aastatel, kuid 2020. aastal ulatus see endiselt 40%-ni. Viimaste aastate põlevkivi elektri tootmismahud on väga sõltunud CO2 hinnast Euroopa süsinikukaubanduse süsteemis. Teisalt, on tänane energiakriis ja gaasi nappusest tingitud tootmisvõimsuste nappus uesti suurendanud põlevkivi jaamade tootmismahte.
Elektrienergia tarbimine koos võrgukadudega Eestis oli 2020. aastal suurusjärgus 8,44 TWh aastas. [3]
Elektritarbimise (nõudluse) 2020. aastal seatud prognoos 2030. aastaks on 11,3 TWh, 2040. aastaks 13,0 TWh ja 2050. aastaks 16,0 TWh (Kliimaneutraalse elektritootmise raport)
Eesti kõigi aegade elektritarbimise tipp oli 1591 MW (18.02.2021). [4]
Elektrihind on tõusnud alates 2021. aasta juulikuust nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Elektrihinda on eelkõige mõjutanud Põhjamaade ja Balti turul gaasihinna suur tõus ning Venemaalt imporditud elektri mahtude vähenemine. Lisaks on elektrienergia nõudlus kasvanud, kahekordistunud on CO2 hinnad ning ilmastik mõjutanud hüdroreservuaaride mahtusid. [5]
2021. aasta keskmine elektrienergia hind Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas oli 78,10 eurot/MWh, mis oli 2020. aasta keskmisest hinnast (30.27 eurot/MWh) 158,7% võrra kõrgem.[6]
2022. aasta keskmine elektrienergia hind Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas oli 198.68 eurot/MWh.[7]
2023. aasta jaanuarikuu keskmine elektrienergia hind Nord Pool elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas oli 99.27 eurot/MWh. [8]
Elektri börsihinna rekord Eestis oli 17.08.2022 kell 18.00-19.00, mil elektrihind tõusis 4000 eur/MWh.

TAASTUVENERGIA

Eesti elektrijaamad tootsid 2022. aastal taastuvatest allikatest 2569 GWh elektrienergiat ehk 1% võrra vähem kui 2021. aastal. Taastuvenergia toodang moodustas lõppenud aastal 34% Eesti elektritoodangust ja kattis 28% kogutarbimisest. (Elering [9])
Kokku maksti 2022. aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 90 miljoni euro ulatuses ning taastuvenergia tasu, millest toetusi rahastatakse, laekus 89 miljonit eurot. (Elering)
Suurimat kasvu on näidanud mitmendat aastat järjest päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas rohkem kui poole võrra 305 GWh 506 GWh-ni. (Elering)
2022. aasta lõpu seisuga on tootmisseadmeid, mis toodavad elektrit päikesest arvuliselt juba üle 14 000 tootmisvõimsusega 506 megavatti, millest toetusskeemi on registreeritud 418 megavati ulatuses tootmisvõimsusi. (Elering)
2022. aasta taastuvenergia toodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 54%. Nendest allikatest toodeti 1378 GWh elektrit, mis sai toetust 37 miljoni euro ulatuses. (Elering)
Tuuleenergia andis 2022. aastal 26% taastuvenergia kogutoodangust, kokku toodeti tuulest 664 GWh elektrienergiat. (Elering)
Hüdroenergiat toodeti 2022. aastal 22 GWh, 2021. aasta toodang oli 25 GWh. Möödunud aasta toodangu eest maksti kokku 305 000 eurot taastuvenergia toetust. (Elering)
Eesti tootis taastuvatest allikatest elektrit 2021. aastal vastavalt: puiduhake ja jäätmed 1694 GWh, biogaas 15 GWh, jäätmekütus 151 GWh, muud taastuvad allikad 20 GWh, hüdroenergia 23 GWh, tuuleenergia 733 GWh. (Statistikaamet[10])
Taastuvenergia tasu suurus 2023. aastal on 1,24 senti/kWh, tasu koos käibemaksuga: 1,49 senti/kWh.[11]
Taastuvenergia toetuse summa jaguneb eeldatavalt järgmiselt: 37% kulub päikeseelektijaamade toetuseks, 36% biomassist ja biogaasist toodetud elektrienergia toetamiseks ja 27 % tuulikute toetamiseks.[12]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Elering korraldavad taastuvenergia vähempakkumisi, leidmaks kõige soodsamaid taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjaid. Oksjonite maht ja ajakava on korrelatsioonis taastuvenergia eesmärkide täitmise trajektooridega. 2023. aastal on maht 650 GWh.[13]
Tootmiskulude mõttes on taastuvenergia konkurentsivõime märgatavalt kasvanud. Elektrienergia tasandatud kulud on meretuuleparkidel kahanenud viimase 10 aastaga 60%. (Bloomberg)

PÄIKESEENERGIA

Eestis oli 2022. aasta alguseks ligi 10 000 päikeseenergia väiketootjat ja ligi 500 MW väikeseid päikeseelektrijaamasid. Installeeritud päikeseenergia võimsus on kasvanud kahe aastaga pea neli korda: 128 MW (1. jaanuar 2020) 335 MW (oktoober 2021). [14] aasta novembri seisuga on tootmisvõimsus juba 510 MW.[15]
Globaalselt on alates 2010. aastast päikeseenergiast saadava elektri hind langenud 82%. [16]

TUULEENERGIA

Eesti elektrisüsteemiga on 2022. aasta seisuga liitunud 317.3 MW tuuleparke.[17]
Tuuleenergia arendamine on kulutõhus lahendus taastuvelektri tootmiseks Eestis. Selle kasutegur ehk tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse on vahemikus 25-40% protsenti maismaal ning 45-55% merel.[18]
2030. aastaks on võimalik rajada avamere tuuleparke, kui lähitulevikus astutakse järgmised kolm olulist sammu: 1) Planeerimisprotsessi läbivaatamine 2) Arendajate toetamine eeluuringute korraldamisel. 3) Tehnoloogiaspetsiifilise hinnatoetusmehhanismi määratlemine (nt hinna alampiir või toetuspreemia). (Kliimaneutraalse elektritootmise raport)

TUUMAENERGIA

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud kliimaneutraalse elektritootmise uuringus ei valinud kasutatud LEAP mudel tuumaenergiat ise pea üheski stsenaariumis kui realistlikku ja kuluefektiivset varianti, vaid eelistas soodsama hinna tõttu tootmisportfelli lisada päikest, tuult, akusalvestust, tarbimise juhtimist, põlevkivi jaamade kasutamist biomassil ja väiksemas mahus teisi tehnoloogiaid.
Kaheksast analüüsitud stsenaariumist kahe puhul leidis teiste tootmisetehnoloogiate kõrval rakendust ka tuumaenergia, kuid mõlemad stsenaariumid jäävad 12 kriteeriumi alusel koostatud koondhinnangus alla näiteks taastuvenergia tootmise ja selle salvestamise variantidele või tehnoloogianeutraalsele stsenaariumile “kõik tehnoloogiad”. (Kliimaneutraalse elektritootmise raport Trinomics, SEI Tallinn, E3M, TalTech))
Tuumaenergia rakendamisega koos taastuvenergia ja salvestusvõimsustega saavutataks soodsaim süsteemihind (mis katab nii investeeringud tootmisesse, võrkudesse kui ka salvestusse) juhul, kui see tuumajaam töötaks 65% koormusteguriga ja seda toetab piisavas mahus soodne taastuvenergia. Kui aga mudelis käsukorras tõsta tuumajaama koormustegur 90%ni, siis tõuseks keskmine süsteeminhind 124EUR/MWh, kuna tuumaenergia tõrjuks turult välja odavama taastuvelektri. (Kliimaneutraalse elektritootmise raport)
Tuumajaamade ehitus ja valmimine on alates 2004. aastast hilinenud maailmas 75% juhtudest.[19]
Tuumajaamade ehitamise keskmine lisakulu projekti alghinnast on 117.3%. Meretuuleparkidel on see näitaja 7,7% ja päikeseparkidel keskmiselt 1.3%. [20]

VÕRK

2022. aasta sügiseks on Eleringi välja ehitatud võrguühendusi kokku ca 5000 MW ulatuses ning liitumispakkumise või lepingu täitmise faasis on veel täiendav 6000 MW liitumisvõimsust. Eesti elektritarbimine on vahemikus 500-1600 MW, ja välisühenduste võimsused kuni 2000 MW..[21]
2022. aasta seisuga koosneb Eesti elektri põhivõrk ligikaudu 5395 km elektriliinidest ja 157 alajaamast.[22]
Eesti avamere tuuleenergia kasutamiseks on vaja investeerida ülekandeliinide rajamisse ja tugevdamisse (tõenäoliselt vahemikus 600-1300 MW Lääne-Eesti ja muude piirkondade vahel). (Kliimaneutraalse elektritootmise raport)
Eesti on ühendatudkolme 330 kV liiniga Venemaa ning kahe samamahulise liini kaudu Läti elektrisüsteemidega. Alates 2006. aasta lõpust on Eesti ja Soome vahel alalisvooluühendus EstLink 1 võimsusega 350 megavatti.[23]
2014. aasta alguses võeti kasutusse kaEstLink 2 kaabel, mis kasvatas Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse koguvõimsuse 1000 megavatini. [24]
Eestis on üks põhivõrguteenust pakkuv ettevõtja Elering AS, kes on ühtlasi süsteemihaldur ja 34 jaotusvõrguteenust pakkuvat ettevõtjat. Põhivõrguettevõtjale kuuluvaid ülekandeliine (110–330 kV) on kokku 5367 km ning jaotusvõrkudele kuuluvaid madal- ja keskpingeliine on kokku ligi 65 800 km. Jaotusvõrkudest omab lõpptarbimise arvestuses suurimat müügimahtu Elektrilevi OÜ (86,5%). (Konkurentsiamet 2022)

ENERGIAVARUSTUSKINDLUS

Leedu-Poola piiril on loodud tehniline võimekus erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kokkulepe ja protseduurid Mandri-Euroopa elektrisüsteemi juhtidega erakorralise sünkroniseerimise läbiviimiseks ilma täiendavate kooskõlastusteta on paigas ja sünkroniseerimise läbiviimine võtab aega hinnanguliselt 6-12 tundi.[25]
Vabariigi Valitsuse otsusel hoitakse ca 1000 MW elektritootmisvõimekust kuni 2026. aasta lõpuni Eesti Energia elektrijaamade põhisena.[26]

KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

Energiasektor annab globaalselt 70 % CO2 emissioonist. [27]
Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) heide on viimase 10 aastaga 40% vähenenud. 2035. aasta sihttaseme (8 mln tonni) saavutamiseks peaks heide vähenema 2021. aastaga võrreldes veel 32%. (Arenguseire keskus [28])
Eestis tekkis 2021. aastal miljoni euro lisandväärtuse loomiseks 1,6 korda enam kasvuhoonegaase kui EL-is keskmiselt. (Arenguseire keskus)
Lähiriikidel on elektritootmise heide madalam kui Eestil (4370 kg 2021. aastal) – Poolal (3740 kg inimese kohta), Soomel (2000 kg), Lätil (830 kg) ja Rootsil (540 kg). (Arenguseire keskus)
Ühe elaniku kohta arvestatult oli Eesti suurima heitega EL-i riik aastatel 2013–2014 ja 2017–2018, sealhulgas 2013. aastal ületas Eesti heide EL-i keskmist taset üle kahe korra (+125%). Põlevkivist elektri tootmise oluline vähenemine 2020. aastal tõi Eesti heitkogused alla – 2020. aastal ületas Eesti EL-i keskmist taset vaid 52%. Üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri konkurentsivõime taastumine tõi aga 2021. aastal taas kaasa heitkoguste suurenemise 13% võrra tasemele 9000 kg ühe inimese kohta. Sama trend on jätkunud ka 2022. aastal. (Arenguseire keskus)
Eesti koguheide oli 2021. aastal ligikaudu 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (CO2 ekv) koos maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoriga. Ilma LULUCF sektorita oli Eesti KHG netoheide ligi 12,7 miljonit t CO2 ekv. [29]
2021. aastal tulenes suurem osa kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikasektorist, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 52% koguheitmest (ilma LULUCF-ita 64%) ning transport 15% (ilma LULUCF-ita 19%). Põllumajanduse heide moodustas 2021. aastal koguheitmest 10% (ilma LULUCF-ita 13%).[30]
Võrreldes 2020. aastaga on heitkogused kasvanud kõigis sektorites, v.a. tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektoris, mille heide jäi ligikaudu stabiilseks. Kõige suurem oli heitkoguse kasv LULUCF sektoris (15,3%) ja energeetika sektoris (12,8%).[31]
2021. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 11,7 t CO2 ekv (ilma LULUCF-ita 9,5 t CO2 ekv), 2020. aastal oli see 10,5 t CO2 ekv (ilma LULUCF-ita 8,6 t CO2 ekv). [32]
Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2021. aastal moodustas 81,8% (10,4 miljonit tonni CO2 ekv) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest ilma LULUCF-ita. Sellele järgnesid metaan (CH4) 9,0% (1,1 miljonit tonni CO2 ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 7,6% (0,9 miljonit tonni CO2 ekv) ilma LULUCF-ita.[33]
Keskkonnaagentuur koostas kasvuhoonegaaside inventuuri (NIR 2023) osana aruande LULUCFi ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori 2021. a netoheite kohta. Aruande kohaselt oli 2021. a LULUCF sektori netoheide 2931,58 kt CO2 ekv. (Keskkonnaagentuur [34])

LULUCF sektori kasvuhoonegaaside netoheide 1990. – 2021. aastal

Keskkonnaagentuuri 2023. aasta aruande kohaselt on LULUCFi sektor netoheites alates aastast 2017.
Ainsad LULUCFi kategooriad, mis jätkuvalt süsinikku seovad, on puittooted ja väiksemal määral rohumaad, eelkõige tänu süsinikuvaru suurenemisele mineraalmuldades peale maakasutuse muutumist. Puittoodete kategoorias talletatakse enim süsinikku saematerjali ja puitplaatidesse.
Ligikaudselt võrdse netoheitega (ca 1400 kt CO₂) olid 2021. a nii metsamaa (kasvava metsa tagavara vähenemine) kui märgalad.
Metsamaa on jätkuvalt süsiniku netoheite poolel. Selle olulisemad põhjused on vähenev juurdekasv väga noorte ja vanemate metsade suurenenud osakaalu tõttu, suurenenud raiemaht viimasel kümnendil, kasvava metsa tagavara vähenemine, kuivendatud turvasmuldade heide.
- Aga ka suremuse suurenemine vanemate metsade osakaalu ja kahjustuste tõttu, erinevatel aastatel mittekattuvad SMI proovitükkide valimid, mistõttu on muutustes sees ka valimite erinevuse statistilised mõjud ning raadamise suurenemine.

MATERJALIKASUTUS

Euroopa Liit on alates 2012. a päikesepaneelid klassifitseeritud kui elektroonikaprügi ja tänaseks on olemas tehnoloogiad, mis võimaldavad ümber töödelda enamikke (olenevalt paneeli tüübist kuni 95%) päiksepaneelide komponente.[35]
Ühe tuuliku tasuvusaeg süsiniku jalajälje mõttes on umbes pool aastat. See on aeg, mis kulub turbiinil puhta elektri tootmiseks, et teha tasa tootmise käigus tekkiv CO2 saaste. Tänaseks on välja arendatud lahendused , mille abil 85-90% tuuliku kogumassist saab võtta taaskasutusse.[36]
Rohepöördega seotud kaevandamismahud on kordades väiksemad võrreldes praeguse fossiilmajanduse kaevandamismahtude vajadusega.

Täna võtame maast välja ca 16 mlrd tonni fossiilkütuseid – nende puhul lisandub kaevandamise hiiglaslikule keskkonnamõjule ka nende põletamisest ja kasvuhoonegaasidest tulenev kliimamuutuste negatiivne mõju;
Ka tänane majandus on äärmiselt materjalimahukas – juba praegu kaevandame pronksi 2,6 mlrd, rauamaaki 3,1 mlrd, uraaniumi 105 mln tonni, 2021 esimest korda 100 tuhat tn liitiumi;
Tuuma-, tuule- ja päikeseenergia süsiniku jalajälg on kogu kasuliku eluea jooksul toodetud kilovatt-tundide kohta (gCO2e/kWh) kuni mitusada korda väiksem kui näiteks kivisöel ning üle 100 korra väiksem kui gaasijaamal.
Terve eluea materjalide ehitamise, kasutamise ja käitamise vajaduse kg/TWh kohta on tuule- päikese- ja tuumaenergial kordades väiksem kui fossiilsetel võimsustel.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2023 aasta Energiatehnoloogiate perspektiivi raporti kohaselt on rohepöörde seisukohalt võimalikuks pudelikaelaks mõnede haruldaste mineraalide, metallide kaevandamis- ja töötlemisvõimsused. Probleemiks ei ole mitte maapinnas asuvate ressursside maht, vaid eelkõige nende vajalikus mahus kaevandamise ja töötlemise võimekuse loomine, mille osas on vaja investeeringuid lähiaastatel oluliselt kasvatada.
IEA hinnangul tuleb nikli, koobalti, liitiumi, vase kaevandamis- ja tootmismahtude tõstmiseks kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikule tasemele investeerida globaalselt lähikümnendil 360-450 miljardit dollarit. Sellest ca 35-40% on täna reaalsete plaanidega kaetud, ülejäänu osas on vaja täiendavaid otsuseid teha.
Selle probleemi tõtttu on viimasel ajal globaalselt eri piirkondades hoogustunud uurimine ja teatatud pidevalt uute reservide leidmistest ning ka töötlemise osas käib riikidevaheline võidujooks. USA kongress on seetõttu oma Inflatsiooni alandamise seaduse raames otsustanud eralda miljardeid dollareid toetusi ja laene kohaliku akutööstuse arendamiseks.

KLIIMA

Keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2022. aasta Eestis normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.[37]
Eesti keskmine sajusumma oli 530 mm (norm 662 mm), see on 7. koht sademete vähesuse poolest alates 1961. aastast.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,1 °C (norm 6,4 °C), see on 7.–9. koht alates 1922. aastast. Sama soe oli ka 2014. ja 2018. aasta.
Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 2066,1 (norm 1829,6 tundi). Päikese rohkuse poolest 4. koht, alates 1961. aastast.
Sel aastal oli Euroopas erakordselt soe jaanuar, mille keskmine temperatuur oli 2,2 kraadi soojem kui 1990.–2020. aasta keskmine, selgus Euroopa Liidu kliimamuutuse teenistuse Copernicus andmetest.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel soojeneb Euroopa kiiremini kui ükski teine piirkond.
Viimase 60 aastaga on Eesti keskmine temperatuur kerkinud 1,2 kraadi võrra. [38]
ELis on äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenev majanduslik kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. Üleilmne soojenemine 3°C võrra toob ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas. [39]
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) avaldatud aruanne “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus” on määratlenud inimtekkelist kliimamuutust kui tõestatud teaduslikku fakti. [40]
Kuus aasta tagasi Pariisis võtsid 196 riiki eesmärgiks vähendada kliima soojenemist võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega alla 2 °C, eelistatult kuni 1,5 °C-ni.
- IPCC teadlased esitasid aruandes viis stsenaariumit. Kõige optimistlikuma prognoosi järgi saavutame me Pariisis kokku lepitu ja väldime Maa keskmise temperatuur tõusmist rohkem 1,5 kraadi võrra.
1970. aastast on tõusnud ülemaailmne temperatuur kiiremini kui ühelgi teisel 50-aastase perioodi jooksul viimase kahe tuhande aasta jooksul.[41]
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas, et kuumus nõudis 2022. aastal Euroopas vähemalt 15 000 inimelu. [42]
Eestlase keskkonnajälg on teiste eurooplaste omast kolmandiku võrra suurem ja ületab planeedi taluvuspiiri 3,8 korda, selgus arenguseire keskuse värskest raportist. Keskmiselt on Euroopa elaniku keskkonnajälg Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem, Eesti elanikul aga keskmiselt 3,8 korda.

GLOBAALNE KLIIMAPOLIITIKA

Tänases fossiilkütuste tarbimise tempos jätkates on 9 aastaga kogu süsinikueelarve 1,5 kraadi soojenemise piiresse jäämiseks kasutatud
Rekord tasemel 2021 emissioonid 41 miljardit tonni, sellest fossiilkütuste kasutamisest 37 miljardit tn ja 4 miljardit tn maakasutuse sektorist (LULUCF); suurimad saastajad Hiina, USA, India, EL
Tänane kurss pigem 2,4-2,8 kraadi soojenemise tee; kliimaneutraalsuse lubaduste täitmine aitaks viia 1,7 kraadi kursile
Kongressi heakskiidetud Inflatsiooni vähendamise seaduse raames võeti vastu USA kõige ambitsioonikam kliima- ja taastuvenergia investeeringute pakett, mis aitab kaasa eesmärgile vähendada aastaks 2030 emissioone 52% võrreldes 2005 aastaga ning jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Pakett sisaldas nii investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse energeetikas ja transpordis, energiatõhususse, rohelisi riigihankeid, metaanilekke vähendamise tegevuskava jne.
Tänu Bideni kliimapaketile kasvavad tuule ja päikse investeeringute mahud USAs 2,5 korda
Hiina on ametlikult lubanud saavutada kliimaneutraalsuse enne 2060ndat aastat ja IEA hinnangul jõuab emissioonide lagi kätte enne 2030ndat aastat, kuna Hiina on üks kõige kiirema taastuvenergia investeeringute kasvuga riike maailmas.
IEA hinnangul on India on teel saavutamaks 500GW süsinikuvaba tootmisvõimsust aastaks 2030 ja üle 2/3 energitarbe kasvust kaetakse taastuvenergiaga.
Oxfordi ülikooli analüüs – säästaksime triljoneid minnes üle taastuvenergiale; rohepöörde tegemine on soodsam, kui selle tegemata jätmine; 12 triljonit säästu aastani 2050

MKM tellitud SEI Tallinna ja rahvusvaheliste partnerite koostöös läbiviidud uuringule “Üleminek kliimaneutraalsele elektrimajandusele” tuginevad faktid

Kõik MKM tellitud kliimaneutraalse elektritootmise uuringus analüüsitud stsenaariumid võimaldavad jõuda 2050. aastaks süsinikuvaba elektritootmiseni ja tagada ka teiste Eesti elektrimajanduse strateegiliste eesmärkide täitmise. Sobivaima stsenaariumi valik on poliitiline küsimus ja selle tegemine sõltub, millistele kriteeriumitele valiku tegemisel rohkem kaalu anda.
Modelleerimisanalüüs näitab, et Eestil on aastaks kliimaneutraalse elektritootmise poole liikudes lähiaastatel pea kõigi kliimaneutraalsete stsenaariumide puhul esmajoones mõistlik investeerida päikese- ja maismaatuuleparkidesse, tarbimise juhtimise lahendustesse, akupatareidesse ning luua eeldused meretuuleparkide rajamiseks.
Sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs näitab, et tuleviku kõrgematest energiahindadest hoolimata on kõik stsenaariumid (välja arvatud süsiniku püüdmine, kasutamine ja salvestamine) tervikuna kasulikud, arvestades investeeringuid ning mõju SKP-le, töökohtadele, tarbimisele, nõudlusele ja ekspordile.
Uuringus mudeldatud realistlikest stsenaariumitest on soodsaima süsteemikuluga (97 eurot MW/h) tehnoloogianeutraalne stsenaarium „Kõik tehnoloogiad“, mis koosneb valdavalt taastuvatest energiaallikatest, kuid mis mh kasutaks juhitava võimsusena ära ka biomassil töötavaid põlevkivikatlaid.
Uuring peab Eestile praegu vähem soovitatavaks tuumaenergiat – see on seotud erinevate riskidega, mis puudutavad regulatiivset raamistikku ja haldusvõimekust, mis on Eestis loomata. Samuti on riskid seotud ehituse ajalise ja rahalise kuluga.
Tuumaenergia stsenaariumiga kaasneb soodne süsteemihind ainult juhul, kui modelleeritud 900MW tuumavõimsuse koormustegur on 65–70%. Tundlikkusanalüüs näitas, et koormusteguri tõstmise korral 90%-ni võib kaasneda keskmise elektri hinna märkimisväärse tõus, sest vähese nõudluse ajal tõrjub tuumaenergia turult välja odavama taastuvelektri.
Vähesoovitatav on ka süsiniku püüdmise ja kasutamise (CCUS) stsenaarium, millel on negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud ning kus ainsa stsenaariumina jäi Eesti sõltuma elektri impordist.
Analüüs eeldas Eesti elektritarbimise kahekordistumist 16TWh-ni aastaks 2050. Seetõttu ei ole realistlik katta seda tarbimist vaid ühe tehnoloogia abil, vaid igas mudeldatud stsenaariumis oli nõudluse katmiseks vajalik kasutada segu väga paljudest erinevatest tehnoloogiatest. Nt ka tuumastsenaariumis andis tuumaenergia ca 25% kogu toodetud elektrist ning ülejäänud tarbimise katavad päikeseelekter, tuuleenergia, koostootmisjaamad, biomassile üleviidud põlevkivijaamad, akupatareid, välisühendused jne.
Uuring ei soovita lukku panna kogu elektrimajanduse arendamise strateegia aastani 2050, vaid toob välja tegevused, millest on mõistlikum kohe alustada. Tulevikus saab valikuid kohendada vastavalt muutunud oludele.

SOOJUS- JA JAHUTUS

SEI Tallinna uuringu hinnangul väheneb Eesti soojatarbimine 12,6 TWh-lt 2021. aastal 11,8 TWh-le 2030. aastal (vähenemine 6,3% võrreldes 2021. aastaga) ja 8,5 TWh-le 2050. aastal (vähenemine 32,5% võrreldes 2021. aastaga)
Jahutuse tarbimine suureneb 325 GWh-lt 2021. aastal 697 GWh-le 2030. aastal (suurenemine 53,4% võrreldes tarbimisega 2021. aastal) ja 1,4 TWh-le 2050. aastal (suurenemine 77% võrreldes tarbimisega 2021. aastal).
Äärmiselt oluline on tagada, et Eesti täidaks 2030. ja 2050. aasta hoonete renoveerimise eesmärgid. Eesti on oma renoveerimise eesmärkide täitmisest maha jäänud ja renoveerimistööde tempot tuleks võrreldes praegusega mitu korda kiirendada.
Tööstuslik soojuse tarbimine suureneb prognooside järgi 3,2 TWh-lt 2021. aastal 3,6 TWh-le 2030. aastal (suurenemine 11% võrreldes 2021. aastaga) ja 4,39 TWh-le 2050. aastal (suurenemine 27% võrreldes 2021. aastaga).
Uuringu põhjal soovitatakse rakendada kombineeritud lähenemist elektrifitseerimise ning kaugkütte ja -jahutuse stsenaariumidest. Mõlema stsenaariumi kombinatsioon tähendaks tasakaalustatumat elektritarbimist ning sooja- ja jahutusmajanduse väiksemat sõltuvust biomassi kasutamisest. Soovitatud stsenaariumide kombinatsiooni rakendamisele Eestis eeldab perioodil 2022-2050 ligikaudu 18,8–19 miljardit eurot investeeringuid. (Peamine eeldus on, et 2050. aastaks on elektrienergia täielikult süsinikuneutraalne.)
Hoonete energiasäästupotentsiaali uuringu põhjal on hoonefondi arvutatud summaarne energiasäästupotentsiaal vahemikus 5-15 TWh/a soojust ja ca 2 TWh/a elektrit.[43]
8% Euroopa Liidu inimestest ei olnud 2021. aastal võimelised oma kodu piisavalt soojana hoidma (Eestis on vastav näitaja 2.7%).[44]
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust kaks viiendikku. Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 94,4%, gaas 123,8%, tahkekütus 73,5% ja soojusenergia 49,1%. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi veerandi. Toidukaupadest kallinesid enim ehk 53,6% jahu ja tangained, suhkur (50,9%), muud õlid (49,5%) ja munad (45%). Bensiin oli 30% ja diislikütus 45,9% kallim. [45]

[1] https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[2] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/taastuvenergia

[3] https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine

[4] https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine

[5] https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudised/nord-pool-peab-balti-turule-pakutavad-tooted-muutma-paindlikumaks

[6] https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table

[7] https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table

[8] https://www.nordpoolgroup.com/en/Market-data1/Dayahead/Area-Prices/EE/Monthly/?view=table

[9] https://www.elering.ee/taastuvelektris-suureneb-joudsalt-paikeseenergia-osakaal

[10] https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja-transport/energeetika

[11] https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

[12] https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

[13] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/vahempakkumised

[14] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia

[15] https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[16] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/paikeseenergia

[17]https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[18] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia

[19] Shykinov et al., (2016) ’Importance of advanced planning of manufacturing for nuclear industry’, Management and Production Engineering Review, 7(2), pp.42-49.

[20] Callegari et al., (2018) ’Cost overruns and delays in energy megaprojects: How big is big enough?’, Energy Policy, 114, pp.211-220.; Sovacool et al., (2014) ’An international comparative assessment of construction cost overruns for electricity infrastructure’, Energy Research & Social Science, 3, pp.152-160. ; Sovacool et al., (2017) ’Scale, risk, and construction cost overruns for electricity infrastructure’, The governance of infrastructure, p.127-145. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780198787310.003.0007

[21] https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[22] https://elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart

[23] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiaturud/elektriturg

[24] https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiaturud/elektriturg

[25] https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[26] https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[27] https://elering.ee/sites/default/files/2022-12/elering_vka_2022_pages.pdf

[28] https://arenguseire.ee/raportid/kasvuhoonegaaside-heite-trendid-eestis-ja-euroopa-liidus/

[29] https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid

[30] https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid

[31] https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid

[32] https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaasid