Autor: Oskar Samuel Rebane, Eesti Väitlusselts

Eesti 200 lubadus taastuvenergia tootmisvõimsusi Eestis suurendada on võrdlemisi selge ja täiendav lahtiseletus “Mis?” küsimuse vastuses muudab seda veelgi selgemaks. Detailsemalt saab siiski avatud vaid see, millisena näeb Eesti 200 tuuleenergia tootmise tulevikku. Algses lubaduses mainitud päikese- ja biokütuste abil saadud elektri tootmisvõimsuste suurendamise täpsem plaan jääb mõistatuseks. “Miks?” küsimusele vastates on selgelt näidatud ära põhjused, miks just taastuvenergia on Eesti 200 arvates Eestile oluline ja miks on sellega nende arvates vaja kiiremas korras tegeleda. “Kuidas?” vastus jääb aga napisõnaliseks, mistõttu on keeruline hinnata, kas ja kuidas ikkagi on lubadus tegelikult teostatav.

Isamaa selgitused oma lubadusele viia Eesti elektrivarustus 2030. aastaks täielikult üle kodumaisele elektrile sisaldavad küll põhimõtteliselt vastuseid kõigile kolmele küsimusele, kuid üksteisega segamini ja kohati ebaselgelt. Nii on “Mis (on lubaduse täpsem sisu)?” küsimusele vastates räägitud hoopis põhjustest, miks seda tegema peaks, “Kuidas (näeks välja lubaduse täitmise protsess)?” küsimuse vastuse esimene pool kirjeldab aga hoopis seda, millised erinevad tootmisvõimalused peaksid Isamaa hinnangul Eestis 2030. aastal olemas olema, seega lõpptulemust. See, kuidas ja milliste vahenditega Isamaa kavatseb oma lubadust ellu viia, ei tulnud vastustest välja nii hästi, kui oleks võinud. Viiteid erinevatele üksikutele võimalikele osadele sellest protsessist saaks välja noppida küll, näiteks väide, et olemasolevate elektrijaamade renoveerimiseks saaks kasutada CO2 kvoodi müügist saadavat tulu. Terviklikku pilti konkreetsetest sammudest, mida Isamaa kavatseb oma lubaduse saavutamiseks astuda, meile siiski ei pakutud.

Parempoolsete plaan taastuvenergia tootmise arendamist soodustada läbi vähenenud bürokraatia jäi pärast “Mis?” küsimusele vastamist sama ebaselgeks, nagu ta oli algse lubadusena. Valijale aitaks selgust luua ehk mingite konkreetsete mõõdikute mainimine – kui palju kiiremaks menetlused päriselt muutuks, kui suur oleks plaani elluviimisel Eestisse lisanduv taastuvenergia tootmisvõimsus, kui suureks hindavad Parempoolsed plaani rakendamise tulemusel tekkivat elektrihinna langust? Kuna neid vastuseid meile pakutud pole, jääb igaühe enda mõistatada, mida Parempoolsed lõpuks saavutada tahavad. Lubaduse olulisust on põhimõtteliselt selgitatud, kuid taaskord üldsõnaliselt ja näitamata, miks just bürokraatia vähendamine oleks parim lahendus taastuvenergia tootmise arendamiseks. Selle asemel on natuke puudutatud rajatavate tuuleparkide läheduses elevate inimeste vastuseisust tekkivaid võimalikke probleeme plaani elluviimisel. Võimalikele takistustele mõtlemine on kiiduväärt, samas on pakutud lahendus jällegi ebamäärane. Tulemuste saavutamiseks vajalikud täpsed sammud on aga kokku võetud esialgse lubaduse uuesti sõnastamisega, mis, nagu juba mainitud, ei ütle lugejale just palju.

Sotsiaaldemokraadid lubavad õigupoolest ühe lubaduse all kahte asja: toota 2030. aastal Eestis tarbimisega samas mahus taastuvelektrit ja vähendada raiemahte. Nende kahe lubaduse omavaheline seos jääb ebaselgeks. “Mis?” küsimuse vastus markeerib mõningaid vahetulemusi, mida Sotsiaaldemokraadid kummagi eesmärgini jõudmisel saavutada tahavad ja pakub ka varjatult ühe põhjuse taastuvenergia arendamiseks – energiahindade allatoomine – mis muudab lubaduste sisu oluliselt selgemaks. “Miks?” küsimuse vastusest saab enam-vähem aimu sellest, miks need lubadused võiksid olulised olla, kuigi norivalt saaks omakorda küsida, miks peaksid Eesti valijat huvitama Euroopa Liidu kliimaambitsioonid või Eesti suhteline metsarikkus. Ka “Kuidas?” küsimusele on Sotsiaaldemokraadid vastanud viisil, mis lubab valijal kujundada täpsema arusaama nende plaanidest, ehkki ka siin oleks saanud minna seletustega veelgi täpsemaks. Näiteks oleks saanud mainida seda, et millised on siis need töökohad ja tehnoloogiad, mida raiemahtude kärpimisega juurde saaks luua. Siiski tuleb tunnistada, et ainus tõsine häda sotside vastustega on see, et need käivad kahe täiesti erineva lubaduse kohta, mis on ühest küljest teiste vastanud erakondade suhtes ebaaus ja teisest küljest ka lugeja jaoks segadusttekitav.

Viiest vastused saatnud erakonnast ainsana ei keskendu Roheliste valitud lubadus elektrienergia tootmise küsimusele, vaid räägib hoopis kliimaseadusest. Lubaduse sisu saab “Mis?” küsimuse vastusega mõnevõrra selgemaks neile, kes ei tea, mida kliimaseadus endas sisaldada võiks. Samas oleks olnud meeldiv, kui Rohelised oleks pelgalt kliimaseaduse defineerimise asemel pakkunud ka omalt poolt mingi nägemuse, millised võiksid siis Eesti kliimaeesmärgid ja nendega seotud üksikasjad olla. Märksõna “teaduspõhine” ei anna valijale tegelikult kuigi palju sisulist infot Roheliste eesmärkide kohta. “Miks?” küsimusele on Rohelised selgelt vastanud ja nende põhjused kliimaseaduse loomiseks on arusaadavad. “Kuidas?” vastus annab küll mingi ettekujutuse Roheliste nägemusest, kuidas kliimaseaduse koostamine välja võiks näha, kuid samas jätkab “Mis?” ja “Miks?” küsimustele vastamist, kirjeldades täpsemalt seaduse sisu ning jättes seeläbi selle sisuni jõudmise protsessi kirjelduse üsna napisõnaliseks.