Autor: Martin Küüsmaa, Eesti Väitlusseltsi liige

Targa Valija kampaania raames palus Eesti Väitlusselts kõigilt erakondadelt valida erakonnale oluline lubadus majanduse ja maksude valdkonnas ning põhjendada seda lubadust, vastates küsimustele “mis?”, “miks?” ja “kuidas?”, et hinnata, kui edukad on erakonnad enda lubaduste selgitamises.

Pooled küsimustele vastanud erakondadest valisid kirjeldada tulumaksuga seotud lubadusi. Eesti 200 soovib kõik tööjõumaksud muuta töövõtja makstavateks, Keskerakond kirjeldas astmelist tulumaksu koos sotsiaalmaksu laega ning Isamaa tulumaksuvabastust lastevanematele.

Neist kolmest oli kõige paremini põhjendatud Eesti 200 lubadus, sest ainult nemad üritasid kirjeldada, kuidas muudatuse elluviimine tegelikult käib. Keskerakonna „kuidas“ jätkas tegelikult „miks“ vastust, mitte ei kirjeldanud, kuidas elluviimine peaks käima. Isamaa jättis „kuidas“ vastuses ukse n-ö lahti, öeldes, et elluviimine sõltub poliitilistest läbirääkimistest, ehkki oleks võinud oma nägemuse, millelt läbirääkimisi alustada valijatele lahti kirjutada.

„Mis“ ja „miks küsimustele vastamisel olid antud kolm erakonda pigem selgesõnalised.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond kirjeldas alampalga ja pensioni tõstmise lubadust. Kõik kolm nende vastust vastasid päriselt esitatud küsimusele. Positiivne oli ka see, et juurde oli lisatud lubaduste eeldatav rahaline kulu riigieelarvele, kuigi veidi ebaselgeks jäi, kuidas „miks“ ja „kuidas“ vastustes sisalduvad numbrid täpselt omavahel seotud on.

Parempoolsed valisid kirjeldada sotsiaalmaksu lae kehtestamise lubadust. Kui „mis“ ja „miks“ küsimuste vastused olid kohased ja selged, siis „kuidas“ vastus ei olnud. Kirjeldatud mõju suund maksulaekumisele on küll ka oluline, aga valijad sooviksid ehk teada, millal selline muudatus võiks jõustuda, kui kiiresti lubatud maksutulu kasv tuleb ja kui suur see on. Kahjuks sellist analüüsi meile ei pakutud.

Viimasena tooksin välja, et Roheliste vastused olid kõige ebaselgemad. Nende lubadus on asendada SKT mõõdikuna inimese ja keskkonna heaolu arvestavad näitajad. Puudulikud olid kõigi kolme küsimuse vastused. „Mis“ vastusest jäi puudu see, mis siis ikkagi on täpselt need mõõdikud, mida erakond eelistaks: välja toodi paar näidet, aga mitte erakonna eelistatud valik. „Miks“ küsimuses pühendati pikalt aega indeksite kirjeldamisele ning lõpus tõdeti, et nii liiguksime konkurentsühiskonnast koostööühiskonna poole, analüüsimata, miks see nii peaks olema, kui mõõdikud ikkagi ju riike/piirkondi ritta panevad, ja miks koostööühiskonda konkurentsiühiskonnale eelistama peaks.

„Kuidas“ vastuses kirjeldasid Rohelised, kuidas näitena toodud indekseid arvutada võiks, ning arvutusvõimekuste olemasolu, mitte aga kuidas neid mõõdikuid päriselus rakendataks: milliste otsuste tegemiseks, kelle mõõtmiseks või kuidas siis valitud mõõdikud ikkagi suurema koostööni viivad.

Kokkuvõttes peab tõdema, et vähemalt väljatoodud lubaduste puhul teavad erakonnad üldiselt, mis nende lubaduse sisu on ja miks nad just sellise lubaduse välja on käinud. Päris mitmel erakonnal aga puudub täpsem nägemus, kuidas lubaduse elluviimine peaks käima. Küllap on põhjuseks kombinatsioon täpsete plaanide tegemise vähesest kasust olukorras, kus on teada, et täpselt soovide järgi ei lähe tõenäoliselt ühegi lubaduse elluviimine, ning sisulisest hoolimatusest olukorras, kus lihtsam on kommunikeerida loosungeid kui pärissisu nende taga. Jäägu see iga valija enda otsustada, kumb põhjus iga erakonna puhul suurema kaaluga on.