Autor: Markus Laanoja, Arutleva Kooli programmijuht

Debati keskpaigas kiskus olukord Terrase jaoks kiiva, kuna Isamaa esindaja hakkas liigselt keskenduma sotsiaaldemokraatide poliitiliste valikute kritiseerimisele. Kaljurand pareeris rünnakuid edukalt.

„Esimese stuudio“ viimane paaridebatt seadis omavahel silmitsi esinumbrid kahest erakonnast, millele praegu parimaid tulemusi ennustatakse: Marina Kaljuranna SDE-st ja Riho Terrase Isamaast. Debati vältel rõhutati korduvalt parteidevahelisi maailmavaatelisi erinevusi – kumb kandidaat suutis oma erakonna programmi aga selgemalt tutvustada? Küsimusele vastamiseks hindan väitlejate panust kolme kriteeriumi põhjal, milleks on argumenteeritus, reageerivus ja asjakohasus.

Mõtete põhjendamisele pööras rohkem tähelepanu Kaljurand

Lühikese diskussiooni esimeses pooles paistsid mõlemad debatis osalejad silma sisukate ja asjalike argumentide poolest. Julgeolekust rääkides oli näha, et mõlemad poliitikud püüdsid teadlikult oma väiteid selgitada: seisukohti seoti nii ajaloo, päevapoliitika kui ka Euroopa Parlamendi toimemehhanismidega.

Mõneti ootamatult tuli ette ka argumentide koosloomet, näiteks täiendas Kaljurand Terrase alustatud argumenti sakslaste tagasihoidlikust rollist Ukraina toetamisel.

Ometi kiskus olukord Terrase jaoks debati keskpaigas kiiva, kuna Isamaa esindaja hakkas liigselt keskenduma sotsiaaldemokraatide poliitiliste valikute kritiseerimisele. Kaljurand pareeris rünnakuid edukalt ja võitis aega, et argumente luua, samal ajal kui Terras jättis pikaks ajaks justkui kõrvale enda positiivse programmi. Põhjendatud seisukohtade abil suutis Kaljurand enda positsioonidest terviklikuma ülevaate luua.

Seega väärib argumenteerituse puhul Kaljurand hinnet „5“, Terrase hindeks jääb aga „3+“.

Kas intervjuu Marina Kaljurannaga?

Äsja kirjeldatu haakub ka teise kriteeriumi ehk reageerivusega. Terras oli debatis küll väga aktiivne ja reageeris pidevalt Kaljuranna öeldule, proovides sotside esindajat justkui nurka suruda. Samas olid vastuväited tihti näitepõhised ja Kaljurand suutis debati jooksul läbivalt avada küsimuste laiemat tausta või pöörata tähelepanu faktilistele ebatäpsustele Terrase mõtetes.

Eriliselt avaldas muljet Kaljuranna jõuline reaktsioon Terrase viimasele debatis esitatud seisukohale. Ta tõi kiiresti ja efektiivselt esile argumendi suurimad murekohad. Samuti püsis Kaljurand märksa täpsemalt väitlusjuhi esitatud küsimuste raamides, Terras aga irdus oma seisukohtades algsest jututeemast vahel kaugele, näiteks jättes tegelikult vastamata julgeolekule keskenduva teemaploki viimase küsimuse ning nihkudes hoopis rohepööret puudutavasse.

Terras täitis kohati justkui teise saatejuhi rolli, reageerides küll Kaljuranna jutule, ent pöörates sealjuures liiga vähe rõhku mõtete sisule.

Seepärast Terrasele siin hindeks „3“, Kaljurannale taas „5“.

Endised esindajad ei laskunud sisepoliitikasse

Kui valimisdebattidel võib sageli juhtuda, et Euroopa tasandi otsuste asemel kerkivad üles hoopis Eesti sisepoliitikat puudutavad küsimused, siis selle debati puhul tasub osalejaid kiita. Terve debatt keerles siiski selle ümber, kuidas hindavad väitlejad Euroopa Parlamendi senist tööd ning mida nad esindajatena muuta ja parendada üritaksid.
Eriti tasub siin esile tõsta Riho Terrast, kes tõi debatti küll sisepoliitilisi teemasid, ent sidus need läbivalt Euroopa Parlamendi varasemate ja võimalike tulevaste otsustega.

Samas ei saa ka Kaljurannale siin midagi ette heita, kuna ta püsis terve debati vältel samuti Euroopa Parlamendi teemade raamides – seetõttu Terrasele hindeks „5+“ ja Kaljurannale „5“.

Vaata järgi: Esimene stuudio

Artikkel ilmus Delfis.