Autor: Sigrid Solnik, Eesti Väitlusseltsi liige

Urmas Paet oli debatis kindlasti sisukam ja argumenteeritum seletades oma mõtted lahti, mitte jäädes loosungite tasemele nagu vestluskaaslane.

Saates „Esimene stuudio“ debateerisid EKRE esimees Martin Helme ja Reformierakonna esinumber Urmas Paet. Jutt keerles nelja suure teemaploki ümber: Euroopa kaitsekoostöö, Ukraina pagulased Euroopas, rände- ja varjupaigasüsteemi reform ning rohereformid ja majanduskasv.

Euroopa kaitsekoostöö teemal olid debateerijad mõneti ootuspäraselt paljuski ühel meelel – Euroopa seni unarusse jäänud kaitsevõime peab paranema ning kõik liikmesriigid ise on kohustatud rohkem panustama. Erinevad on osalejate nägemused kaitsevõime parandamise viisidest. Kui Paet analüüsib siin potentsiaalseid katteallikaid ja viitab Euroopa Liidu rollile kaitsetööstuse nügimisel, siis Helme räägib lahenduste asemel liikmesriikide suveräänsuse säilimise olulisusest.

Faktikontroll Helme väitele osutus valeks

Ukraina sõjapõgenike tulevik Euroopa Liidus on täna veel lahtine – ajutine kaitse, mis neile antud, lõppeb 2025. aasta märtsis ja selle osas, mis võiks edasi saada, olid Paet ning Helme samuti ootuspäraselt üsna erinevatel seisukohtadel.

Siinkohal tahaks teha ka kiire faktikontrolli – Martin Helme poolt välja käidud väide, et Eestisse on sõja tõttu tulnud 150 000 umbkeelset ja venemeelset ukrainlast on lihtsalt vale. PPA statistika järgi on Eestis 26. mai seisuga 29 836 ajutise kaitse saanud inimest ning 5617 rahvusvahelise kaitse saanud ukrainlast ehk siis kokku 35 453 Ukraina pagulast.

EKRE esinumber proovis pagulaste teemal tulla Euroopa Parlamendi teemade juurest sisepoliitikasse ja rääkis näiteks Eesti venestamisest. Ja kuigi Paet demonstreeris, et ta on rahvusvahelise õiguse ja pagulaste teemal asjatundlik ja jahedalt neutraalne, võis see vastase tugeva sõnakasutuse varju jääda. Teemaploki osa, kus kaks Eesti meest vaidlesid, mida Ukrainal vaja on või ei ole, tekitas lihtsalt tunde, et sellele küsimusele vastamise pädevus on eelkõige mõnel Ukraina riigi esindajal.

Pagulasteemaga seostuv rändereformi teemapüstitus võimaldas Martin Helmel veel inimeste hirmudele vajutada, tuua uuesti sisse Eesti suveräänsuse kadumise oht Euroopa Liidus ning esitada tuntud jutupunkte rändepoliitika läbikukkumisest ja „kõigi“ vastuvõtmisest ning kuulajat eksitada väitega, et pagulasi hakatakse kusagil tsentraalselt jaotama.

Paet demonstreeris paremat kursisolekut sellega, mida rändereform endaga kaasa toob: millised on solidaarsusmehhanismi osad või milliseid koostöökokkuleppeid loodab Euroopa Liit sõlmida naaberriikidega Põhja-Aafrikas. Rände ja ka pagulaste puhul võib ehk tõdeda, et kumbki kandidaat täitis oma eesmärgi – nende seisukohad jäid kõlama eelkõige inimestele, kes neid niikuinii valivad.

Sisukus ja argumenteeritus jäi loosungite taha peitu

Debati viimase suure teemana võeti ette rohereformid ja majanduskasv. Väga oleks tahtnud kuulda julgeid nägemusi. Urmas Paet kindlasti püsis kenasti teemas, ent paraku ei pakkunud välja ühtegi lahendust ei sellele, kuidas kliimamuutustega efektiivselt tegeleda ega sellele, kuidas ELi konkurentsivõimet kas niisama või rohepöörde kontektists tõsta.

Martin Helme hakkas rääkima sellest, kuidas ei ole suudetud teaduslikult tõestada, et CO2 tekitab kliimamuutusi, edasi kuulsime märksõnu, mis kuuluvad eitamise ja hirmutamise kategooriasse. Helme tõdeb, et kohanemine on odavam, ent edasisest selgub, et kohanemine tähendab EKRE jaoks seda, et tänasele status quole ei ole alternatiivi vaja, „hullumeelne regulatsioon“ tuleb lõpetada.

Kokkuvõtvalt olgu markeeritud, et debatt oli mõnusalt reageeriv ja püsis pigem Euroopa tasandil ega kaldunud liigselt sisepoliitikasse. Urmas Paet oli selles debatis kindlasti sisukam ja argumenteeritum seletades oma mõtted lahti, mitte jäädes loosungite tasemele nagu vestluskaaslane. Martin Helme sisuliselt nõrga ja hirmutamisse ning reaalsuse väänamisse kalduv etteaste aga samas oli kindlasti meeldejäävam, seda korraga nii esitusstiili kui ka absurdiga flirtimise tõttu.

Vaata järgi: Esimene stuudio

Artikkel ilmus Delfis.