Autor: Kristin Parts, Eesti Väitlusselts

Kaks tundi ja kaheksa kandidaati hiljem palju targemaks ei saanud.

Erakondade esimeeste debatt oli ühtpidi põnev. Tegemist on tipp-poliitikutega – kandidaadid teadsid oma jutupunkte ja olid üldiselt kursis Euroopa Parlamendi toimemehhanismidega. Seega ei olnud ka varasemates debattides esile kerkinud sedavõrd suurt koduväljaku eelist praegustel europarlamendi saadikutel. Väitlejad olid retooriliselt tugevad ja ettevalmistunud. Teisalt tegi eelnev aga debati hindamise keeruliseks. Ei paistnud silma võitjat ega liialt ka kaotajat. Kaheksa inimest oli sunnitud küsimus-vastus formaati, kus kuulajale ja väitluskohtunikule põnev vastandumine oli paratamatult keeruline tekkima.

Mihhail Kõlvart (3-) oli ettevalmistunud ning toetas mitmeid oma seisukohti selgete faktide ja numbritega. See teeb sõnavõtud kuulajate lihtsamini jälgitavaks. Samas meeldis Keskerakonna juhile eriti saate esimeses osas küsida retoorilisi küsimusi, mille asemel oleksin hoopis kuulda tahtnud tema vastuseid. Niigi üsna väheses vastandumises ei olnud Kõlvartil pea üldse rolli ja tundus, et teiste debateerijate jaoks ei olnud tema kohalolu ülemäära oluline.

Markus Tsahkna (3+) oli tempokas ja viitas mitmel korral oma kogemusele välisministrina. Samas käis Tsahkna sõnavõttudest läbi teatav idealism. Näiteks kirjeldas ta enesekindlalt investeeringute suurendamise võimalusi, selgusetuks jäi aga, miks neid siis varasemalt ei ole kasutatud või kuidas ja kas üleüldse ta europarlamendi liikmena investeeringuid suurendama hakkaks. Sama puudutas ka Ungari-suguste riikide distsiplineerimise võimaluste kasutamist, mille kohta viitas ta, et need võimalused on aluslepingute kaudu juba olemas, selgitamata, miks neid siis ei kasutata või kuidas seda tegema hakatakse. Märkmetele otsa vaadates vastab Tsahkna kahes kohas ka pea identse mõttega metsaraiest ja maavaradest, mida niigi piiratud ajaraamis liiga tark teha ei ole.

Evelyn Sepp (4) suutis erinevatelt viimaste aastate tavapärastest roheliste esinemisest anda selgeid vastuseid ka roheküsimustest kaugemal olevatel teemadel ja ei sidunud päris iga vastust roheteemadega. See lisas tõsiseltvõetavust ning roheliste programmile sügavust, mida usun, et keskmine valija on juba mõnda aega otsinud. Samas suutis ta näidata, et roheküsimustel on selge seos muude valdkondadega ning see ei ole mitte takistus majandusliku edu või julgeolekut puudutavates küsimustes, vaid eduvõimalus. Paratamatult jääb Sepp kõrvale üksteisele suunatud repliikidest, mille võrra on tema roll debatis väiksem.

Marina Kaljurand (4-) on ühelt poolt selge ja toob debatti enda varasema kogemuse nii europarlamendi saadikuna, kui ka diplomaadina. Teisalt kõlab Kaljuranna suust ka ümmargusemaid mõtteid EL põhimõtetest, mis on kahtlemata olulised, kuid puudu jäi selgest seosest valija jaoks, kuidas põhimõtted nagu näiteks ühtsust või koostegutsemist saavutatakse või kuidas europarlamendi saadik sellesse panustada saab. Kaljurand on pigem debatis sees, kuid vasturepliigid ei ole tingimata meeldejäävaimad.

Martin Helmel (3+) võiks öelda, oli debatis kõige lihtsam positsioon. Helme sai tulenevalt enda vaadetest teistest selgemalt eristuda vastandudes oponentidele kõige enam ja saades seeläbi teistelt tähelepanu, mis ühes kaheksaliikmelises debatis on väitleja jaoks edukuse üheks eelduseks. Samuti oli Helme lihtsalt öeldes kõige vastu. Ka saatejuhi konkreetsele küsimusele positiivsest programmist Ukraina küsimuses vastas Helme peamiselt siiski kriitikaga tänastele lähenemistele ja konkurentide sõnavõttudele. Samuti ei saanud Helme vastu kiusatusele lisada torkeid sisepoliitika kohta, mis küll taaskord tõmbasid tähelepanu, kuid on valijale siiski europarlamendi debatis eksitavad ja ebavajalikud.

Lavly Perling (4) on parempoolsete programmile hea kõneisik ning seda peab ta paratamatult olema, sest uue erakonnana on parempoolsete programm keskmise valija jaoks võõram. Seega saab Perling ka rohkem vabadust olla üldsõnalisem rääkides parempoolsete ideedest vabadustest, konkurentsist ja riigi rollist. Ilmselgelt on Perling „kodus“ rääkides õigusriigist ja oma tööst Ukrainas. Kas nüüd just positiivselt, kuid põnevust tekitas Perling oma kommentaariga praeguste saadikute kampaaniarahadest. Samuti nägi erakonna juht vaeva teiste kandidaatidega suhestumisel, viidates parempoolsetele kui uuele jõule, Urmas Paeti lodevusele või vastanduses sotsialistidega. Valija saab siinkohal otsustada, millised nendest olid õnnestunud ja millised mitte.

Urmas Paet (3+) võtab oma esinemise ise kokku oma viimases repliigis, kus ütleb, et eks ta hakkab europarlamendis jätkama sama liini. Seda oli tunda ka debatis. Paet oli pigem passiivne – teleekraani jälgides ei saa muidugi öelda, kas seda peamiselt enda või saatejuhtide tahte läbi; viimast just eriti sõja küsimustes, mis ilmselgelt keskmist valijat omajagu puudutavad. Kenasti viitab ta vajadusel, et tegu on just europarlamendi debatiga mitte siseriikliku aruteluga ja seda nii konkurentidele kui saatejuhtidele vastates. Paet ei tee otseselt miskit valesti, aga ei tõuse ka esile.

Riho Terras (3+) demonstreeris oma ekspertsust sõja- ja julgeolekuteemadel, kus talle ka ebaproportsionaalselt saateaega anti ning teistel ei olnud võimalust tema seisukohtadele ülemäära vastata. See andis talle võimaluse hoida tähelepanu ja kinnistada oma rolli eksperdina. Muudes küsimustes Terrase seisukohad esile ei tõusnud ning hätta jäi ta vastates televaataja küsimusele Isamaa sisepoliitikaga vastandumisele üles ehitatud kampaania kohta, kus selget põhjust, miks europarlamendi valimistel peaksime andma hinnangu valitsuse tööle, ei tulnud.

Mida me siis teada saime? Roheteemad ei ole ainult roheteemad, vaid selges seoses majanduse ja julgeolekuga. Mõne kandidaadi meelest rohkem, teise meelest veidi vähem ent siiski on Euroopa Liidus probleem ülereguleerimisega, mis tõenäoliselt pärsib majandust. Ukrainat tuleb toetada. Nende teemade raames suutsid kandidaadid markeerida teatud erisusi, kuid erinevate lahenduskäikude üle debateerimiseks kahjuks aega ei jätkunud.
„Roheteemad ei ole ainult roheteemad, vaid selges seoses majanduse ja julgeolekuga.“

Vaata järgi: ERR Valimisstuudio

Artikkel ilmus Delfis.