Autorid: Anni Kurmiste, Anete Mürk, Maali Käbin (Mõttekoda Praxis analüütikud)

Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, ning Eesti 200 on moodustanud uue koalitsiooni ning kinnitanud koalitsioonileppe. Praxise terviseprogrammi analüütikud hindasid koalitsioonileppe tervise- ja hoolekande valdkondade lubadusi. Analüüsi on hõlmatud liikumise ja spordi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande koalitsioonileppe punktid.

Lubaduste grupeerimisel võtsime aluseks juba eelnevalt tehtud erakondade valimislubaduste analüüsi. Analüüsimisel on tuginetud analüütikute hinnangul olulisimatele probleemidele tervishoius ja hoolekandes.

Millised lubadused leppesse jõudsid?

Tervisevaldkond

Tervishoiuvaldkonna probleemidele lähenetakse eelkõige üldise süsteemi tõhustamisega, mille osas andsid erikujul lubadusi kõik koalitsioonierakonnad. Arendama asutakse terviklikku tervishoiuvõrgustikku, mille käigus on plaan parandada eri tasandite tervishoiuteenuste integreeritust. Samuti on kavas võimaldada personaalset tervisenõustamist uudsete digilahenduste kaudu ning suurendada hambaravihüvitist.

Ka ennetuse temaatika valimislubaduste puhul kõikidel erakondadel olulisel kohal. Sotsiaaldemokraatide lubadustest on sealjuures jõudnud leppesse tagada laste liikumine vähemalt 60 minutit päevas ning arendada regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustikku.

Koalitsioonilepe näeb ka ette valmisoleku kriisideks tervisevaldkonnas, mida rõhutas oma lubadustes Reformierakond.

Mitmed lubadused leppesse siiski ei jõudnud. Näiteks pole selge, kas arendustegevuste käigus lähtutakse nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 lubadustest mitmekesistada perearstide meeskonda erinevate spetsialistide kaasamisega. Viimaks ei kajastu leppes lubadused erinevate tervishoiutöötajate lisakoolitusteks, palgatõusud ning uute töökohtade loome.

Vaimne tervis

Eraldiseisva horisontaalse teemana kerkib esile vaimne tervis. On märkimisväärne, et enamus nii Eesti 200 kui Reformierakonna arvukatest vaimse tervise lubadustest on jõudnud koalitsioonileppesse.

Üleüldine suunitlus on probleemide ennetusele, mida on peetud vaimse tervise lubaduste puhul tugevaimaks küljeks. Näiteks jätkatakse vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise ennetusprogrammide toetamist ning mitmeid erinevaid tegevusi suunatakse just laste ja noorte vaimsele tervisele.

Leppesse ei jõudnud aga mitmed valdkonna tööjõupuuduse ja alarahastusega seotud lahendused, nagu näiteks Reformierakonna lubadus psühhiaatrite koolituse ja kättesaadavuse suurendamiseks ning Eesti 200 lubatud intensiivne vaimse tervise ennetusvaldkonna rahastamine.

Hoolekanne

Kuigi hoolekande valdkonna lubadused ei olnud valimiste ajal prioriteetseimad, siis koalitsioonileppe puhul moodustavad need märkimisväärse osa. Siiski on välja jäänud mõned väga olulised teemad nagu tööjõupuudus ja lahendused madalatele palkadele, mis ei olnud ka valimiste ajal prioriteetsed.

Enim lubadustest käsitleb hoolekande­teenuste kättesaadavust. Hoolekande valdkonnast suutis enim oma valimislubadusi koalitsioonileppesse tuua Eesti 200, järgnesid sotsiaaldemokraadid, kes nägid olulise fookusena füüsilist ligipääsetavust, mis koalitsioonileppes on välja toodud lubaduste abil, mis kirjeldavad näiteks avaliku ruumi ligipääsetavuse suurendamist ning viipekeele-, kirjutus- ja kirjeldustõlke laiemat kasutust riigi poolt rahastatud sündmustel.

Tervishoiu ja hoolekande valdkondade integreerimine

Tervishoiu ja hoolekande valdkondade integreerimine on olnud pikalt päevakajaline teema. Koalitsiooni­leppest selgub, et lähiaastatel võib valdkondade lõimumist oodata küll. Valimiste ajal panid fookuse valdkondade integreerimisele Eesti 200 ning teemakohased lubadused on ka leppesse jõudnud.

Peamiselt lubatakse leppes, et sotsiaal-, tervise- ja töövaldkondade vahel paraneb andmevahetus ja valdkondade üleselt pakutakse personaalset lähenemist abivajajatele. Märkimisväärne on lubadus välja töötada ka võimalik juhtumikorralduse mudel, mis tagaks tegevused ka tööjõupuuduse kontekstis. See on ainus kord, mil mainitakse valdkondlikku tööjõupuudust, mis tegelikkuses on üks põletavamaid probleeme.

Valdkonna rahastusallikad

Olgugi et ka valimiste ajal rääkisid erakonnad minimaalselt tervishoiu ja hoolekande valdkondade rahastusallikatest (seda tegid koalitsioonierakondadest vaid Reformi­erakond ja sotsiaaldemokraadid), siis koalitsioonileppes ei toodud välja ühtegi potentsiaalset võimalust rahastuse suurendamiseks. Küll aga lubab koalitsioon 2023. aasta lõpuks läbi viia tervishoiu rahastamise analüüsi, et leida uusi rahastusvõimalusi.

Muud teemad

Koalitsioonileppes on lisaks eelmainitud suurematele teemaplokkidele veel erinevaid lubadusi, näiteks moodustab eraldi kategooria spordi valdkond. Kuigi valimiste ajal ei paistnud liikumine ja sport olevat väga prioriteetne koalitsioonierakondade program­mides (v.a sotsiaaldemokraatide puhul), siis koalitsioonileppest moodustavad üsna suure osa spordialased lubadused. On tähelepanuväärne, et liikumise ja spordi lubadusi on sama palju, kui tervishoiu teemal ja vaimse tervise lubadusi. Nende lubaduste puhul on fookus omakorda suuresti tippspordi süsteemi arendamisel.

Märkus. Joonisel tähistab iga ruut üht valimislubadust.

Mis saab lubadustest edasi?

Lubaduste täitmise hindamiseks on oluline, et püstitatud oleksid konkreetsed mõõdikud, mille abil tulemusi analüüsida. Hindasime, kas koalitsioonileppe lubadused on mõõdetavad tuginedes eelnevalt väljatöötatud skaalale.

Selgus, et koalitsioonileppesse jõudnud lubadustest on üle poolte mõõdetavad, mis on eeskujulikum tulemus, kui üksikerakondade puhul valimiste ajal. Vaid kolm lubadust olid sellised, mis analüütikute hinnangul ei ole mõõdetavad. 12 lubadust on sellised, mille puhul võiks koalitsioon kaaluda indikaatorite välja töötamist.

Kokkuvõttes jõudis sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna ja Eesti 200 valimis­programmidest 42 lubadust ühel või teisel moel koalitsioonileppesse. Neist mitmete puhul oli tegu erinevate erakondade kattuvate lubadustega. Samas jäi kõrvale 63 lubadust. Enim lubadusi jõudis leppesse Reformierakonna programmist, järgnes Eesti 200. 18 koalitsioonileppe lubadust spordi, tervise ja hoolekande valdkondades on sellised, mida eelnevalt valimistel ei käsitletud.

Kahjuks oli väljajäänud lubaduste hulgas mitmeid olulisi lahendusi valdkonna probleemidele. Nii füüsilise kui vaimse tervise valdkonnas jäid välja konkreetsed lubadused rahastuse osas. Jäid välja ka kõrgema tasandi spetsialistide puudust käsitlevad lubadused, mis oleks taganud lisaressursi koolitustegevustele.
Näib, et prioriteetsena käsitleti lubadusi, mis keskenduvad hoopis süsteemi tõhustamisele ja ennetustegevustele. Fookus on oluline loomaks jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi ja leevendab ka tööjõupuuduse ning rahastusprobleeme, kuid ei pruugi olla piisav.

Ka hoolekande valdkonna puhul olid ootused, et käsitletaks tööjõupuudust ja madalaid palkasid, mis on hetkel vaid 70% Eesti keskmisest palgast. Samas ei ole tulemus üllatav, sest ka valimistel ei olnud teema prioriteetne, kuid koalitsioonileppest jäid välja ka need paar lubadust, mis probleemi lahendamist käsitlesid.

Arvestades, et Tervisekassa eelarve on suundumas aina suuremasse miinusesse, ravi ootejärjekorrad pikenevad, omaosalus tervishoiuteenuste ja -toodete eest maksmisel kasvab ning tööealine elanikkond väheneb, siis oli ootus juba valimislubaduste väljakäimise ajal näha uute rahastusallikate kaalumist. Valimiste ajal oli sellel teemal lubadusi vähe ning teema on tagaplaanil ka koalitsioonileppes – rahastusallikate leidmiseks soovitakse alustada analüüsi tegemist, selle asemel, et tugineda juba olemasolevatele mahukatele analüüsidele (nt see ja see). Tervishoiu- ja hoolekande valdkondade rahastuse suurendamisest ei olnud juttu ka teiste teemaplokkide lubaduste all.

Kokkuvõttes jäi positiivsena leppes silma suur mõõdetavate lubaduste osakaal ning käsitletud on mitmeid väga olulisi teemasid. Lepe ei ole aga sugugi ideaalne, sest välja on jäänud paljud olulised teemad, mis valdkonna arendamise seisukohast olulised on ning mida valimistel käsitleti. Prioriteetide seadmine on aga mõistetav, iseasi on, kas valiti kõige õigemad fookusteemad.