·       reformib kohalike omavalitsuste finantsvabaduse ja -võimekuse suurendamiseks omavalitsuste tulubaasi moodustamise põhimõtteid, otsides võimalusi sihtotstarbeliste eraldiste üleandmiseks tulubaasi ja võtta tulubaasi kujunemisel aluseks ka pensionitulu ning töökohtade ja elukohtade paiknemine

Reformierakond

·       Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Tasakaalustame valglinnastunud piirkondade keskuste tulubaasi, et tulla toime üha kasvavate sotsiaalvaldkonna- ning halduskuludega. Selleks, et omavalitsus saaks pakkuda paremaid teenuseid, võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel

SDE

·       Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, sh tasandusfondi mahtu, ning tõstame laenupiiri, et omavalitsused saaksid tagada hariduse, hoolekande, kultuuri ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavuse kõikjal Eestis.

·       Võimaldame kohalikel omavalitsusel kehtestada täiendavaid kohalikke makse (nt ummikumaks suuremates linnades, turismimaks).

KE

·       Kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamist Eesti elu korraldamisel. Suurendame omavalitsuste otsustusõigust ning jätkame kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist. Kohalikel omavalitsustel peab olema piisav rahaline ressurss oma ülesannete täitmiseks.

·       Suurendada kohalike omavalitsuste otsustuspädevust ning eelarvet. Riigi tasandil tuleb lahendada ainult üldriikliku tähtsusega küsimusi. Riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, nende liidud ja muud koostöövormid peavad moodustama hästitoimiva mitmetasandilise valitsemise süsteemi

Eesti 200

·       Muudame kohalike omavalitsuste rahastamismudelit nii, et neil tekiks otsene motivatsioon tegeleda ettevõtluse arengu toetamisega. Selleks peab tulevikus kohalikele omavalitsustele laekuma osa ettevõtete käibemaksust.

·       Algatame kohaliku omavalitsuste finantsvõimekuse lahendusteks vajaliku arutelu.

·       Anname inimestele õiguse suunata osa oma tulumaksust oma teise elukoha omavalitsusse, et saada sealt vastu kohalikul tasandil vajalikke teenuseid, kaotamata võimalust teenustele peamise elukoha omavalitsuses.

Rohelised

·       Võimestame kohalikke omavalitsusi, andes neile maksude kehtestamisel rohkem õigusi – näiteks võimaldame kohalikke turismi-, saaste- ja ressursimakse ning sihtotstarbelisi makse.

·       Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes praegusest suurema osa üksikisiku tulumaksust omavalitsuse käsutusse. Vaatame üle omavalitsuse tulud ja kohustused, et need oleksid omavahel proportsioonis.

·       Muudame tasandusfondist raha jaotamise põhimõtteid.Tasandusfond peab arvestama ääremaaliste omavalitsusüksuste tegeliku kuluvajadusega.

KOVide kuluautonoomia suurendamisega on valikud üsna lihtsad. Nii lubab lisamaa otsida võimalusi omavalitsustele eraldatava raha sihtotstarvet vähendada ja Sotisaaldemokraadid suurendada tasandusfondi mahtu ja laenupiiri. Rohelised oluliseks inimese makstavast tulumaksust senisest suurema osa omavalitsuste käsutusse anda ja tasandusfondi ääremaalisuse parameetri tugevdamist. Keskerakond lubab KOVide tulubaasi tugevdamist, täpsustamata, millisel viisil. Need on kõik asjakohased ja lihtsasti rakendatavad meetmed, sest on ka juba täna kasutusel.

Tuluautonoomia suurendamine on fookuses Reformierakonnal, SDE-l, Eesti 200 ja Rohelistel. Teed selleks on mõnevõrra erinevad. Reformierakond tahab võimaldada suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel ja arvestada pensionitulu ning töö- ja elukohtade paiknemist. Ka SDE ja Rohelised peavad vajalikuks kohalike maksude kehtestamise võimaldamist tuues välja keskkonnahoiu ja turismiga seotud makse – ummikumaks ja saastemaks ning turismimaks. Need maksud on liiga marginaalsed, et võimaldaksid otsustavalt suurendada omavalitsuse tulusid, kuid on arutelu aluseks asjakohased. Eesti 200 soovib, et KOVide rahastamine oleks enam seotud ettevõtluse arengu toetamisega – lahendusena näevad nad, et osa ettevõtete käibemaksust lakuks KOVidele. Samuti näevad nad ette, et inimesed saaksid oma tulumaksu jagada kahe elukoha vahel. Senised debatid käibemaksust osa omavalitsustele suunata on kinni jäänud väljakutsesse defineerida territoriaalselt käibe tekkimise kohta, nt e-poodide, platvormide, rahvusvahelise (globaalse) haardega ettevõtete puhul. Mitme elukoha defineerime toob väljakutsed kodanikuõiguste kasutamisel (nt kas siis saab ka mitmes kohas valija olla) ja teenuste planeerimisel (nt kas lasteaia koht tuleks tagada kahes elukoha omavalitsuses). Sellise küsimuste lõpuni arutamiseks ja poliitilise valikute tegemiseks on nende määratlemine valimisprogrammides kindlasti vajalik.

Kokkuvõtteks nii KOVide kulu- kui tuluautonoomia suurendamine on selgelt erakondade agendas. Võimalikud lahendused selleks on esitatud piisavalt mitmekesiselt, et nende pinnalt reaalselt rakendatavaid valikuid teha.

·       toetab omavalitsuste innovatsiooni, omavalitsusmudeli uuendamist ja regionaalseid arenguleppeid omavalitsuskorralduse ja pakutavate teenuste parandamiseks toetab regionaalse arengu aluse ja maaelu jätkusuutlikkuse tagatisena tugevaid, asulatega hästi ühendatud maakonnakeskuseid, mis suudavad pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid

·       suurendab maakondliku tasandi arenduskeskuste osalust maakonna arengut toetavate Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetusmehhanismide disainimisel ja kasutamisel

Reformierakond

·       Loome regioonid ning regionaalsed nõukogud, et luua meetmeid täpsemalt ning vajaduspõhisemalt. Eestis võiks olla 5 regiooni (Lääne-Eesti ja saared; Ida-Virumaa; Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti ja Harjumaa). Vahendid jaotatakse regioonide vahel ning meetmed sisustatakse maakondlike arenduskeskuste ning riigi koostöös regionaalses nõukogus. Rahastamisobjektide pingerea koostab regionaalne nõukogu. Tänased maakondade strateegiad on liialt väikese mastaabiga strateegiliste otsuste tegemiseks. Regionaalsed strateegiad toetaksid kogu regiooni arengut ning regioonide loomine soodustaks koostööd omavalitsuste vahel.

·       Loome piirkondliku eripära ja nutikat spetsialiseerumist toetavad regionaalprogrammid. Eesti piirkonnad on väga omanäolised, ning erinevate tugevuste ja nõrkustega – sellega peab toetusmeetmete väljatöötamisel arvestama, et saavutada parimaid tulemusi (näiteks põlevkivitööstus Ida-Virumaal või puit ja mahetoit Kagu-Eestis).

KE

·       Soodustada ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist piirkondades läbi regionaalprogrammide, toetuste ning riiklike tagatiste

·       Rakendada regionaalarengu tegevuskava, milles kõik riiklikud meetmed peavad olema prioriseeritud piirkondade arengule. Langetame omaosalust ja pakume soodsamaid tingimusi inimestele, ettevõtetele ja omavalitsustele projektides osalemiseks.

SDE

·       Ühtlustame riigi regionaalhaldust, et vajalikud riiklikud teenused oleksid piirkonniti paremini kättesaadavad ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning vabaühenduste ja ettevõtete koostöö piirkondades oleks tulemuslikum

·       Loome maapiirkondadesse 15 000 uut tasuvat töökohta, investeerides selleks 500 miljonit eurot. Koostame selle tarvis ühise investeerimisplaani kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja töötajate esindajatega

Eesti 200

·       Rakendame ettevõtluse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks maapiirkondades dividendidelt makstava tulumaksu 5% soodustuse ettevõtetele, kes on teinud üle 10 miljoni euro suuruseid investeeringuid põhivahenditesse väljaspool Tallinna ja Harjumaad

• Suuname vähemalt 2/3 Euroopa Liidu toetustest kohaliku ettevõtluse arendamisse väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Selleks jaotame Eesti kaheks NUTS-piirkonnaks: Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud territoorium, et toetuste erinevusega kujunenud ebakõla kahe piirkonna vahel tasandada.

Nende lubaduste ühisosa otsides oleks regionaalsed nõukogud ja arengulepped igati sobilikud vastavate valikute (regionaalprogrammid, investeerimisprogrammid jt) langetamiseks.

Eesti 200 toob välja lubaduse jaotada Eesti kaheks regionaalse piirkonnaks (Tallinn ja Harjumaa ning ülejäänud Eesti), et suunata 2/3 EL ettevõtluse arendamise toetustest väljapoole Harjumaad. Lisaks rakendada suuri investeeringuid tegelevatele ettevõtete dividendide tulumaksusoodustus.

Kavandatud tegevused regionaalarengu valdkonnas annavad optimismi valmidusest muutusteks. Regionaalsed arengulepped ja nõukogud võiksid kujuneda üheks meetmeks, mis annavad omavalitsustele ja piirkondadele sisendi kesktasandi poliitika kujundamisse – suurendades valdkonnapoliitikates regionaalset eripära arvestavaid lahendusi.