Tervishoidu puudutavate teemade valimislubadusi analüüsis Eesti Arstiteadusüliõpilaste Liit. Eesti Väitlusselts ei vastuta sisu õigsuse eest.

Hea lubaduse näide #1 

Keskerakond: “Tugev perearstisüsteem. Toetame perearste ja pereõdesid kaasaegsete töötingimuste sisseseadmisel ning tervisekeskuste rajamisel. Kohalike omavalitsuste poolt toetame perearste ja pereõdesid elamispindade, tööruumide ja vajadusel transpordiga.” 

Mis? 

Tahetakse saavutada tugevat perearstisüsteemi, toetades kohalike omavalitsuste poolt tervishoiutöötajate elamis- ja töötingimuste paremaks muutmist. Samuti lubatakse toetada tervisekeskuste rajamist. 

Mis on lubaduse täpne sisu? 

Lubadusest selgub, et tahetakse toetada perearste ja pereõdesid töötingimuste arendamisega sh elamispindade, tööruumide ja transpordi pakkumisega. Jääb mulje, et osaliselt või täielikult toimub tööruumide pakkumine uute tervisekeskuste rajamise näol. 

Mis eesmärk on lubaduse taga? 

Lubaduse taga on selge eesmärk tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamine. 

Mis emotsiooni lubadus tekitab? 

Lubadus rõhutab pereõdede ja perearstide töötingimuste parandamist ning see tekitab lootust paremale töökeskkonnale meditsiinitöötajate jaoks ning kaasaegsete vahendite võimaldamiseks, et tagada kvaliteetset arstiabi. Lubaduses on välja toodud ka see, et kohalikud omavalitsused aitavad praktiliste lahendustega, mis potentsiaalselt loob valijates suuremat kindlustunnet lahenduste efektiivsuse suhtes. 

Miks? 

Lubadus otseselt ei selgita, miks on just sellised muutused vajalikud, kuid vihjatakse kättesaadavuse ja tugevatele töötingimuste probleemidele, kus vähesed tervishoiuspetsialistid soovivad töötada maapiirkondade või väiksemate omavalitsuste perearstide või –õdedena. Põhjuseks on see, et neid kimbutavad ebapiisavad töö – ja tugitingimused, puudulik elamispind, vähene transport ja vananenud tööruumid. 

Miks seda lubadust vaja on? 

Lubadus on vajalik, et eemaldada eelnimetatud takistused ja tagada, et inimesed oleksid rohkem motiveeritud perearstideks või –õdedeks tööle asumiseks eriti väiksemates kohalikes omavalitsustes ja maapiirkondades.

Miks see lahendus töötab? 

Töö perearstina või –õena muutub atraktiivsemaks, mis suurendab spetsialistide arvukust ja kättesaadavust süsteemis. 

Miks just see lahendus mõistlik on? 

Lahendus on sihipärane ja tundub realistlik. Lisaks ei sõltu selline lahendus ainult moraalsest motivatsioonist või palgatõusust, vaid lahendaks konkreetseid praktilisi takistusi. Selline lahendus tundub ka jätkusuutlik, kuna kohalikud omavalitsused saavad ise kaasa aidata, mis jagab vastutust kõigi vahel. Kuigi muudatuse unikaalsus on siiski vähe põhjendatud ja puudub võrdlus teiste atraktiivsuse suurendamise võimalustega. 

Kuidas? 

Kuidas lubadust ja plaani ellu viiakse? 

Räägitakse elluviimisest osaliselt ehk tuuakse välja töötingimuste loomisest, tervisekeskuste rajamistest, praktilisest toetusest elamispindadega ja transpordiga, kuid puuduvad detailid. 

Kuidas lubadust rahastatakse? 

Kahjuks ei ole rahastamine selgitatud. Rahalised ressursid ja eelarvelised allikad ei ole selged. 

Kuidas ja keda mõjutame? 

On mainitud, et toetus on suunatud perearstidele ja pereõdedele, kes on peamiseks sihtrühmaks, kuid praktiline toetus viitab ka kogukonna mõjutamisele, kuna lubatakse toetada tervisekeskuste rajamist, mis potentsiaalselt võimaldab suuremat tervishoiu kättesaadavust kogukonnale.

Halva lubaduse näide #1 

Isamaa: “Isamaa seisab selle eest, et kvaliteetne tervishoid ei ole privileeg vaid iga eestlase õigus. Toetame omavalitsusi perearstiteenuse kättesaadavuse tagamisel, leiame paindlikke lahendusi koostöös kogukonnaga sotsiaalteenuste jõudmiseks iga abivajajani.” 

Mis? 

Mis on lubaduse täpne sisu? 

On ebaselge, mida mõeldakse kvaliteetse tervishoiu eest seismise ja perearstiteenuse kättesaadavuse tagamise all. Samuti on ebaselge, kas soovitakse öelda, et on probleem tervishoiu kvaliteediga või tervishoiu kättesaadavusega. Vihjatakse, et hetkel on probleeme sotsiaalteenuste jõudmisel inimesteni, kes neid vajavad, kuid ei ole selgitatud kuidas “paindlikud lahendused koostöös kogukonnaga” selle probleemi lahendamisele kaasa aitaksid. 

Mis eesmärk on lubaduse taga? 

Eesmärk lubaduse taga on väljendada erakonna seisukohta, et on probleem sotsiaalteenuste ja perearstiteenuse kättesaadavusega ning et kohalikud omavalitsused peaksid toetama tervishoiusüsteemi. 

Mis emotsiooni lubadus tekitab? 

Lubadus tekitab tunnet, et Eestis on inimestel puudus pääseda kvaliteetsele tervishoiule. Tõenäoliselt proovitakse tekitada positiivset ja lootusrikast emotsiooni tulevikus paranevast kättesaadavusest nende jaoks, kes hetkel perearstiteenuse puudujääkidega vaevlevad. 

Miks? 

Miks seda lubadust vaja on? 

Lubadusest jääb ebaselgeks, kas seda oleks vaja just vaja perearstiteenuse kvaliteetsemaks muutmiseks või selle kättesaadavuse parandamiseks. Tuuakse välja ka probleemi sotsiaalteenuste kättesaadavusega üldiselt. Ometi oleks lisaks ebaselgetele toetamise ja lahenduste leidmise lubadustele vaja detailsemat plaani kättesaadavuse ja kvaliteedi probleemiga tegelemiseks. 

Miks see lahendus töötab? 

Lubadusest sellele vastust kahjuks ei saa. Võib järeldada, et näiteks suurem rahastus, rohkemate sotsiaalteenuste pakkujate ning tervishoiutöötajate palkamine ja/või uute sotsiaalteenuste rajamine võiks kättesaadavust parandada, ent lubadus ise selliseid lahendusi ei maini. Seega valija veenmiseks tuleks lahenduse detaile ja efektiivsust ka seletada. 

Miks just see lahendus mõistlik on?

Kirjeldus probleemist ja lahendustest ei ole hetkel piisav, et järeldada lahenduste efektiivsust. Võib arvata, et suurem koostöö kogukondadega ühendaks pakutud teenuseid abivajajatega, kuid ei ole seletatud miks täpselt selline lähenemine on vajalik ning kuidas seda läbi viidaks. 

Kuidas? 

Kuidas lubadust ja plaani ellu viiakse? 

Mainitakse suuremat koostööd kogukondadega, kuid millisel kujul, kui suures mahus ning milliste tegurite osas paindlik ei ole lubaduses välja toodud. Tervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse probleemi lubatakse lahendada “toetamise” abil, kuid jääb ebaselgeks, mida see tähendab. 

Kuidas lubadust rahastatakse? 

On ebaselge kas praegust sotsiaalteenuste rahastamist tahetakse muuta. Samuti ei ole lubaduse sõnastusest võimalik tuletada plaani potentsiaalseks rahastuse suurendamiseks. 

Kuidas ja keda mõjutame? 

Lubaduses välja toodud kättesaadavuse tagamise toetamine mõjutaks positiivses suunas ilmselt kõiki kogukonna liikmeid. Spetsiifiliselt on mainitud abi vajavaid inimesi, kellest osad ei oma hetkel üldse väidetavalt ligipääsu nendele teenustele, mis neid aitaksid.

Hea lubaduse näide #2 

Reformierakond, Tallinn. “Hoiame eakad tervete ja tegusatena: käivitame aktiivsuskonto, mille abil saavad Tallinnas elavad pensionärid igal kuul teatud ulatuses linna toel sportida, kultuuriüritustel osaleda või terviseteenuseid kasutada. Arendamine koduhooldusteenuseid ning rajame erinevatesse linnaosadesse teenusmajad, kus eakad saavad elada ja igapäevaeluks vajalikke teenuseid.” 

Mis? 

Mis on lubaduse täpne sisu? 

Lubatud on eakate tervise hoidmise lihtsamaks ja kättesaadavamaks tegemine rahalise toetuse pakkumise abil. Toetus sisaldaks kehalise aktiivsuse suurendamise võimalusi spordi ja kultuuriüritustega ning tervisehoiuteenuste eest osalise tasumise võimalust. Samuti lubatakse koduhooldusteenuste arendamist, kuid selle arengu sisu on ebaselge, ja teenusmajasid, mille täpne funktsioon on natukene ebaselge. 

Mis eesmärk on lubaduse taga? 

Lubaduses on võrdlemisi selgelt väljendatud soov materiaalselt parandada eakate ligipääsu tervishoiule ja ka terviseprobleemide ennetamisele. Lubaduse üheks eesmärgiks on ka vanema valijaskonna poolehoiu saavutamine. 

Mis emotsiooni lubadus tekitab? 

Lubadus ilmselt tekitaks eakates inimestes nähtud olemise tunnet – just eakatest hoolitakse. Lubadus tekitab ilmselt noortes valiates empaatiatunnet vanemate ühiskonna liikmete osas. Samaaegselt aga eakates inimestes tekitab tõenäoliselt tunnet, et neist hoolitakse ning et võetakse midagi konkreetset ette, et neile võimaldada erinevaid ettevõtmisi. Lubaduse esimene pool just jätab üsna läbimõeldud mulje aktiivsuskonto loomisest. Samas lubaduse teine pool teenusmajade rajamisest jätab mulje, et eakamatel ei ole hetkel kuskil elada. 

Miks? 

Miks seda lubadust vaja on? 

Otsest probleemi, mida see lubadus lahendaks ei ole välja toodud, kuid on olemas selge eesmärk hoida eakate tervist. Seega lubaduse vajalikkuse ulatus on ebaselge, kuid mitte puuduv.. Sõnastusest võib eeldada olemasolevat probleemi eakate tervise hoidmise võimaluste puudumisega. 

Miks see lahendus töötab? 

Ei ole mainitud otsest selgitust, miks lahendus töötama peaks, kuid on võimalik välja lugeda võrdlemisi intuitiivne selgitus. Eakatel on lihtsam oma tervist hoida kui nende

ajendit selle osas suurendada kasutades kehalise aktiivsuse võimaluste ja tervishoiuteenuste soodsamaks tegemist. 

Miks just see lahendus mõistlik on? 

Lubaduses ei ole selgitatud spetsiifiliselt rahalise toetuse ja uute tervishoiuteenuste nagu teenusmajade rajamise plusse ning miinuseid võrreldes teiste võimalike lahendustega. 

Kuidas? 

Kuidas lubadust ja plaani ellu viiakse? 

Lubatud on väga spetsiifilised meetmed plaani ellu viimiseks: aktiivsuskonto, koduhooldeteenuste arendamine ja teenusmajad. Siiski jäävad ebaselgeks järgmised küsimused: aktiivsuskonto kasutusvõimaluste ulatus või ligipääsetavus eakatele, spetsiifilised muudatused koduhooldeteenustele, teenusmajade rajamise ja personali tagamise plaan, teenusmajade kui elamiskohtade funktsioon ning teenusemajades pakutavate teenuste ulatus. 

Kuidas lubadust rahastatakse? 

Sõnastuses ei ole lubaduse rahastust mainitud. See on eriti problemaatiline, kuna võttes arvesse erinevate lubatud teenuste mahtu, on tõenäoliselt vaja suurt rahastust. 

Kuidas ja keda mõjutame? 

Peamiselt soovitakse muuta eakatele inimestele oma tervise eest hoolistemine hõlpsamaks. Kaudselt mõjutab aga antud lubadus ka tervishoiutöötajaid ja üldiselt personali, keda oleks vaja, et ellu viia aktiivsuskonto loomine, teenusmajade rajamine ja koduhooldusteenuse pakkumine. Pole aga välja toodud, mis määral oleks vajalik personal mõjutatud.

Halva lubaduse näide #2 

Parempoolsed – “Julgus teha valikuid. Sotsiaalteenuste pakkumisel peavad omavalitsused teadvustama, et kõige jaoks raha ei jätku. Prioritiseerida tuleb teenuseid, mis on kriitilised abivajaja elule, tervisele ja toimetulekule, ja loobuda teenustest, mille lisandväärtus on väike või mida kasutatakse vähe.” 

Mis? 

Mis on lubaduse täpne sisu? 

Lubaduse sisu on ebaselge. Ei mainita täpseid lahendusi, vaid väidetakse, et omavalitsustel on eelarveline puudus, mida tuleks lahendada ebaselge julgusega prioritiseerida ja lõigata erinevaid sotsiaalteenuseid. Soovitakse panna rõhku just elule, tervisele ja toimetulekule olulistele teenustele, kuid jääb ebaselgeks, millised teenused sel juhul välja jäetaks. 

Mis eesmärk on lubaduse taga? 

Otsest eesmärki lubaduses ei püstitata, kuid seatakse üles põhjendamata probleem rahalisest nappusest. Sellest võib järeldada, et lubaduse eesmärk on rahaliste probleemide lahendamine läbi sotsiaalteenuste kärpimise. 

Mis emotsiooni lubadus tekitab? 

Ilmselt tahetakse tekitada usaldust valijaskonnas luues pildi vajalikust tugevakäelisest juhtimisest. Ometi võib osades valijates tekitada sotsiaalprogrammide potentsiaalne kärpimine ebakindlust ja närvilisust. 

Miks? 

Miks seda lubadust vaja on? 

Kui usume lubaduse põhjendamata väidet eelarveliste probleemide kohta siis on vajadus lubaduse jaoks olemas. Ometi on seda vajadust raske uskuda, kuna selgitus probleemist jääb emotsionaalse väite tasandile. 

Miks see lahendus töötab? 

Lubaduses ei ole mainitud detailselt lahendusi ega nende võimekusest vihjatud probleemi lahendada. Ei ole ka aru saada, milliseid osasid tervishoiust kärbitaks ning miks see aitaks pikas perspektiivis. 

Miks just see lahendus mõistlik on? 

Ei ole toodud võrdlusi teiste võimalike lahendustega rahalistele probleemidele ega muid mõtteviise peale ebaselge julguse. Seega lubadusest ei ole just sellise lähenemise mõistlikkust välja lugeda. Tekib pigem tunne, et lubadus oleks ebamõistlik, sest kindlate teenuste nt ennetuse kärpimisel võivad pikas perspektiivis tervishoiu kulud hoopis suureneda.

Kuidas? 

Kuidas lubadust ja plaani ellu viiakse? 

Lubaduses on mainitud osade sotsiaalteenuste prioritiseerimine ja teistest loobumine. Mõlemad on ebaselged ja puuduvad detailid. Tekivad küsimused nagu kui suures mahus mõlemat tehakse, milline näeb välja prioritiseerimine, kuidas üldiselt sotsiaalprogrammide vajalikkust hindama hakatakse. 

Kuidas lubadust rahastatakse? 

Võib eeldada, et lubaduste sisu on otseselt seotud rahaliste kokkuhoidudega mitte rahastuse suurendamisega. Ei ole mainitud detailset viisi kuidas seda tehakse, kuna ka selliste valikute tegemiseks on vähesemal määral rahastust vaja. Pole ka selge, kui suurel määral soovitakse raha kokku hoida ning kuhu see raha pärast paigutada. Seega üldiselt on lubaduse rahastamine puuduv või vähemalt ebaselge. 

Kuidas ja keda mõjutame? 

Loomulikult mõjutatakse mainitud sotsiaalteenuseid hetkel kasutavaid inimesi, kes nendest ilma võivad jääda. Samuti mõjutatakse kõiki omavalitsuse liikmeid, kuna eelarve suurus on otseselt seotud inimeste maksukoormusega, mis võib muutuda kui eelarve potentsiaalselt väheneb.

Halva lubaduse näide #3 

Sotsiaaldemokraadid – “Tugevdame omavalitsuse, perearstide ja kohaliku haigla ja suuremate meditsiinikeskuste koostööd, et linnas ja vallas oleksid vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused paremini kättesaadavad. Seisame maakonnahaiglate kestmajäämise ja vajalike terviseteenuste kättesaadavuse eest piirkonnas. Eriarstile saamine ei peaks olema mure, vaid põhjendatud võimalus.” 

Mis? 

Mis on lubaduse täpne sisu? 

Lubatakse suurendada koostööd erinevate kohalike ja suuremate meditsiinikeskuste tervishoiuteenuste vahel, kuid jääb ebaselgeks, mida see koostöö endas kujutab. Samuti lubatakse seista maakonnahaiglate kestmajäämise ja seeläbi eriarstide kättesaadavuse eest, kuid ka need lubadused on umbkaudsed ja vajavad selgitamist. 

Mis eesmärk on lubaduse taga? 

Peamine eesmärk tundub olevat tagada suurem tervishoiuteenuste kättesaadavus, kuid eesmärgi sõnastus on väga ebaselge. 

Mis emotsiooni lubadus tekitab? 

Tõenäoliselt tekitab lubadus lootust inimestes, kellel hetkel puudub mingi määral ligipääs tervishoiuteenustele. Kuid võib tekkida ka ebakindluse tunne, kuna lubaduse sisu on ebatäpne ja detailide vaene. 

Miks? 

Miks seda lubadust vaja on? 

Vihjatakse võimalikele efektiivsuse ja kättesaadavuse probleemide tervishoiusüsteemis, mida lubadus potentsiaalselt aitaks lahendada. 

Miks see lahendus töötab? 

Ei ole seletatud miks selline lahendus peaks töötama. Täpsemalt kuidas suurenenud koostöö ja väga ebaselge kättesaadavuse ja maakonnahaiglate kestmajäämise eest seismine peaks lahendusena välja nägema. 

Miks just see lahendus mõistlik on? 

Isegi kui eeldada lubadusele mingid täpsed lahendused ei ole nende unikaalsus teiste võimalike lahendustega võrreldes välja toodud ega selgitatud. 

Kuidas? 

Kuidas lubadust ja plaani ellu viiakse? 

Mainitud on koostöö suurendamine, kuid ei ole selgitatud kuidas see välja näeb või kuidas omavalitsused seda koostööd peaksid tegema, kuna näiteks ei ole

maakonnahaiglad otseselt omavalitsuste alluvuse all. Samuti puudub täpne plaan kättesaadavuse tagamiseks. 

Kuidas lubadust rahastatakse? 

Lubaduses ei ole mainitud rahastuse võimalusi. 

Kuidas ja keda mõjutame? 

Otseselt mõjutatakse ilmselt mainitud tervishoiuteenuste personali nt perearste, kuid on ebaselge, mis nende töös täpselt muutuks. Samuti mõjutatakse laiemas vaates kõiki omavalitsuse elanikke, kuna tervishoiusüsteemi kättesaadavus tõenäoliselt mõjutab enamusi inimesi.

Hea lubaduse näide #3 

Keskerakond – “5. Hooldekodukoht pensioni eest. Igale abivajajale tuleb tagada hooldekodukoht tema pensioni eest. Tuleb leida riigieelarve kaudu kohalike omavalitsuste toetamiseks vahendid, et hooldekodu koha maksumust vajaduspõhiselt täiendavalt kompenseerida.” 

Mis? 

Mis on lubaduse täpne sisu? 

Lubatakse rahaliselt toetada omavalitsusi, et aidata hooldekodu kohtade tagamisega pensionäridele. See toetus tuleks iga isiku pensioni eest. 

Mis eesmärk on lubaduse taga? 

Eesmärk lubaduse taga on pakkuda täiendavat rahaliselt toetust pensionäridele, kes hetkel hooldekodu vajavad, kuid selle eest tasumisega vaevlevad. 

Mis emotsiooni lubadus tekitab? 

Eakates inimestes, kes pensionieas on või on sinna jõudmas võib tekitada lubadus kindlustunnet, et nende elukvaliteet suuremal määral tagatakse kui nad enam ise töövõimalised ei ole. 

Miks? 

Miks seda lubadust vaja on? 

Lubaduse sõnastusest võib eeldada, et hetkel on osa pensionäre abivajaja positsioonis seoses just hooldekodu koha eest tasumisega. Seega oleks neid lubaduse väitel vaja rahaliselt toetada. 

Miks see lahendus töötab? 

Täpset selgitust lubadusest välja ei tule, kuid on lihtne järeldada, et lahenduse täitumisel saaksid omavalitsused hooldekodu kohtade hindu osadele abivajajatele alandada. Siiski on lubaduse efektiivsus küsimuse all, kuna puudub detailne plaan mainitud riigieelarve toetusvahendite leidmiseks. 

Miks just see lahendus mõistlik on? 

Ei ole toodud võrdlusi alternatiivsete lahendustega hooldekodu kohtade rahastamiseks. 

Kuidas? 

Kuidas lubadust ja plaani ellu viiakse? 

Lubaduses on märgitud, et tahetakse vähesel määral muuta pensionite kasutamist ja teha seda läbi riikliku eelarve. See on väga ebaselge, kuna ei ole selgitatud, kuidas omavalitsused riiklike süsteeme mõjutada saavad.

Kuidas lubadust rahastatakse? 

On toodud selge rahastamise vahend, milleks on riikliku eelarve kasutamine. Täpsemalt, indiviidide pensionid, mis on osa riiklikust eelarvest. Kuigi on ebaselge kas selleks tuleb pensioneid suurendada, teha kärpeid teistes pensioniga tasutud teenustes vms, kuna hooldekodu kohtade soetamise rahaline toetamine siiski vajab lisarahastust. 

Kuidas ja keda mõjutame? 

Selgelt mõjutatakse neid pensionäre, kes hetkel vajavad abi hooldekodu koha eest tasumisega, kuid mõjutatakse ka kõiki pensionäre, kuna vihjatakse laiemale pensionisüsteemi muudatusele, kuna nt potentsiaalne lisarahastuse leidmine ei toimu üksikisikute põhiselt.

Koondhinnang tervishoiu valdkonnas erakondade KOV programmidele 

Üldiselt on koondhinnang erakondade KOV programmidele tervishoiu vaatest halb. Kõik erakonnad teevad palju samalaadseid vigu oma lubaduste väljendamisel. Levinumad ja suuremad nendest vigadest on konkreetsete probleemide sõnastamise vaegus, piisavalt detailsete lahenduste puudumine, selguse puudumine kohalike omavalitsuste võimekuses lahendusi ellu viia ja lahenduste rahastamise plaani puudumine. 

Esiteks kiputakse rääkima küll samadest probleemidest nagu tervishoiuteenuste kättesaadavuse puudumine, kuid ei väljendata, mida see tähendab. Kas see on personalipuudus, liiga pikad ootejärjekorrad, piirkondlikud ebavõrdsused vms? Jääb mulje, et lahendatakse olemasolematut probleemi. 

Teiseks, jääb alatihti väheseks selgitustest kuidas lahendusi ellu viiakse. Vahest jäädakse loosunglausete ja väidete tasemele (“seisame kättesaadavuse eest” või “suurendame kättesaadavust”) ning ei väljendata kuidas see tegelikult tehakse. Isegi kui on olemas täpsem seletus, jääb peaaegu alati puudu põhjendusest, miks selline lahendus on efektiivne ning parem kui võimalikud alternatiivid. Näiteks lubavad paljud erakonnad luua ühise Tallinna haigla, kuid on ebaselge kas see on ühtne füüsiline hoone, ühtne juhtimine suurema organisatsioonina või hoopis midagi muud. 

Samuti tundub kohati, et lubaduste elluviimine ei ole kohalike omavalitsuste võimekuse piirides või vajab märkimisväärset panust riiklikult. Nt lubadused, mis vajaksid üleriiklike süsteemseid muutusi, riigipoolset rahastust või suuri muutusi mõnes teises valdkonnas, mis ei ole seotud KOV funktsioonidega. 

Viimaks, on problemaatiline rahastuse selgitamine. On lubadusi, mis ei toetu otseselt suurtele rahalistele panustele, kuid neid on vähe. Lubatakse väga mahukaid plaane nt haigla või uute tööpindade ehitamine, kuid ei mainita rahastust üldse. Veel enam ei selgitada, kust rahastus tuleks, milline oleks summa ja milline on täpne plaan selle raha kasutamiseks. 

Üldiselt peaksid kõik erakonnad nägema rohkem vaeva detailsemate programmi lubaduste väljatöötlemisega tervishoiu valdkonnas. See oleks vajalik, et valijaskonda efektiivselt veenda, oma seisukohti paremini selgitada ja, kõige tähtsamalt, et valijatel oleks tegelik võimalus oma valikut kaalutleda ning argumenteeritult analüüsida.

Parteide poliitilised platvormid 

Eesti 200 

Katuseprogramm – 

“Inimene: Omavalitsus peab panustama Eesti inimeste haridusse, tervisesse ja turvatundesse. Investeering inimkapitali on väikese riigi ja väikeste kogukondade puhul ainuvõimalik tee parema heaoluni isiku ning ühiskonna tasandil. Meie Eesti on selline, kus kõik põlvkonnad tunnevad ennast vajaliku ja väärtustatuna.” 

Eesti 200 pikk plaan – 

“7. Iga inimene saab vaimse tervise tuge – laps koolis, täiskasvanu tervisekeskuses. Koolides on kasutusel tõenduspõhised ennetusprogrammid laste vaimse tervise ja heaolu toetamiseks ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks. Probleemid leitakse ja nendega tegeldakse varakult. Igas koolis on olemas vaimse tervise spetsialist. Vaimse tervise tugiprogramm ja -võrgustik on kättesaadav nii õpetajatele kui ka lapsevanematele.” 

“9. Esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenused on riigi ning omavalitsuse koostöös kõigile kättesaadavad ööpäev läbi telefoni ja veebi teel või arsti juures. Säilitame igas maakonnas haigla.” 

“10. Väärikaks vananemiseks on vajaduse korral võimalik valida koduhoolduse või hooldekodu vahel, sotsiaalhoolekanne lähtub inimväärikusest ning inimese vajadustest.” 

“32. Seal, kus see on mõistlik ja tekib tõhusam ressursikasutus, teevad omavalitsused omavahel erinevate teenuste osutamisel koostööd, näiteks ühiselt korraldatud veevarustuse või kaugkütte tagamine, ühistransport, perearstikeskus, hooldekodud, naabrivalve/-kaitse, jäätmekäitlus, pääste, valmisolek kriisiolukordadeks, varude hoidmine, loomade varjupaikade loomine, teehooldus valdade piiraladel jm.” 

ERK 

7. Haridus – 

“Tagame koolides kohalikel teadmistel ja pärandil põhineva loodushariduse ning isamaalise kasvatuse, et tugevdada noorte rahvuslikku identiteeti. Hoiame nutiseadmed lasteaedadest ja algklassidest eemal ning seome haridusasutuste tegevuse tihedamalt noorkotkaste ja kodutütardega. Loome koolide juurde vaimse tervise tugikeskused ning tagame, et õpilased saaksid koolitoitu eelkõige kohalike tootjate värskest ja tervislikust toodangust.” 

Isamaa

Perede ja lapsesõbralik elukeskkond – 

“Lastega peredele vajalikud teenused peavad olema kättesaadavad üle Eesti. Peame seejuures oluliseks kogukondlike perekeskuste ja -teenuste arendamist (perepesad, perepäevad, noorte tugigrupid). Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavusele.” 

Eakatest hooliv kogukond – 

“Isamaa teab, et väärikas vanaduspõlv eeldab hoolimist ja koostööd. Peame oluliseks toetada eakate inimeste toimetulekut oma kodus. Vajaduse tekkides peab olema kättesaadav kvaliteetne hooldekodu teenus.” 

“Isamaa seisab selle eest, et kvaliteetne tervishoid ei ole privileeg vaid iga eestlase õigus. Toetame omavalitsusi perearstiteenuse kättesaadavuse tagamisel, leiame paindlikke lahendusi koostöös kogukonnaga sotsiaalteenuste jõudmiseks iga abivajajani.” 

Keskerakond 

I Kohalikud omavalitsused / Regionaalpoliitika – 

“1. Kohalike teenuste kättesaadavus. Regionaalpoliitikas tagame võimalikult paljudes piirkondades kättesaadava kvaliteetse hariduse, tervishoiu ja ühistranspordi, head ja järjepidevalt hooldatud teed. Kiire internet ja mobiililevi peavad igas Eesti paigas muutuma enesestmõistetavaks.” 

“5. Tervishoiu ja sotsiaalteenuste kättesaadavus. Kindlustame perearstiabi, apteekide ja hooldusteenuste jätkumise maapiirkondades.” 

II Maaelu / Põllumajandus – 

“5. Tervishoid ja sotsiaalteenused. Kindlustame perearstiteenuste, apteekide ja hooldusteenuste olemasolu ja ligipääsetavuse maapiirkondades.” 

VI Noorte toetuseks / Tuleviku nimel – 

“5. Vaimse tervise toetus. Kehtestame igas kuus ühe reede vaimse tervise päevaks. Parandame psühholoogilise nõustamise kättesaadavust. Tõstame koolide rolli noorte vaimse heaolu tagamisel, sealhulgas kiusamise ennetamisel; samuti tervislike eluviiside levitamisel ning toitumisnõustamises.” 

VII Sotsiaalvaldkond / Tervishoid – 

“1. Arstiabi kättesaadavus. Igal inimene peab saama kvaliteetset arstiabi olenemata sissetulekust ja elukohast. Säilitame ja arendame kohalikke haiglaid. Peame oluliseks, et vajalikud raviteenused jääksid kättesaadavaks ka väiksemates piirkondades.”

“2. Tugev perearstisüsteem. Toetame perearste ja pereõdesid kaasaegsete töötingimuste sisseseadmisel ning tervisekeskuste rajamisel. Kohalike omavalitsuste poolt toetame perearste ja pereõdesid elamispindade, tööruumide ja vajadusel transpordiga.” 

“3. Vaimne tervis. Parandame vaimse tervise teenuste kättesaadavust. Laiendame psühholoogilise nõustamise, kriisiabi ja ennetusprogrammide võimalusi.” 

“4. Koduhooldusteenus. Eakad ja erivajadustega inimesed peavad saama elada väärikalt oma kodus, pakkudes neile vajalikku hoolt ning tuge. Suuremates omavalitsustes peame vajalikuks kogukonnapõhiste toetatud elamiste, nn teenusmajade rajamist.” 

“5. Hooldekodukoht pensioni eest. Igale abivajajale tuleb tagada hooldekodukoht tema pensioni eest. Tuleb leida riigieelarve kaudu kohalike omavalitsuste toetamiseks vahendid, et hooldekodu koha maksumust vajaduspõhiselt täiendavalt kompenseerida.” 

“7. Ehitame Tallinna haigla. Uus haigla parandab tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendab ravijärjekordi kogu Eestis.“ 

“8. Terviseprobleemide ennetamine. Toetame igale vanusegrupile liikumisharrastuse ja rahvatervise programme. Peame vajalikuks tugevdada maakondlikke spordiühendusi, et pakkuda võimalikult mitmekesist liikumiskava kogu elanikkonnale, sh puudega ja krooniliste haigustega inimestele.” 

“9. Päevakeskused. Toetame päevakeskuste tööd ja ligipääsetavust ning kohapealse meditsiiniabi kättesaadavust.” 

Parempoolsed 

Aitame neid, kes tõesti abi vajavad – 

“Julgus teha valikuid. Sotsiaalteenuste pakkumisel peavad omavalitsused teadvustama, et kõige jaoks raha ei jätku. Prioritiseerida tuleb teenuseid, mis on kriitilised abivajaja elule, tervisele ja toimetulekule, ja loobuda teenustest, mille lisandväärtus on väike või mida kasutatakse vähe.” 

“Isiklik vastutus oma tervise eest. Omavalitsuse võimuses on luua elanikele võimalused tervislike eluviiside harrastamiseks kogu elukaare vältel.” 

Reformierakond 

Tallinn – 

“2. Hoiame eakad tervete ja tegusatena: käivitame aktiivsuskonto, mille abil saavad Tallinnas elavad pensionärid igal kuul teatud ulatuses linna toel sportida, kultuuriüritustel

osaleda või terviseteenuseid kasutada. Arendame koduhooldusteenuseid ning rajame erinevatesse linnaosadesse teenusmajad, kus eakad saavad elada ja igapäevaeluks vajalikke teenuseid.” 

“3. Parandame tasemel arstiabi kättesaadavust: viime lõpule Tallinna linnale kuuluvate haiglate liitmise ühtseks Tallinna haiglaks ning tõstame linna raviasutuste teenuste ja juhtimise kvaliteeti. Muudame valveperearstiteenuse kättesaadavaks kõikidele linna elanikele ja tagame, et vaimse tervise abi jõuab inimeseni enne, kui mure muutub kriisiks.” 

“Muudame valveperearstiteenuse kättesaadavaks kõikidele linna elanikele ja kogu nädala jooksul.” 

“Viime lõpule Ida-Tallinna haigla, Lääne-Tallinna haigla ja Tallinna lastehaigla ühendamise ning moodustame ühtse Tallinna haigla.” 

“Tagame koostöös erasektoriga erivajadusega inimestele ja nende pereliikmetele piisavas mahus igapäevaelu ning kodus elamist toetavaid teenuseid, et nad saaksid töötada, õppida ja ühiskonnaelus osaleda. Loome võimalused ööpäevaringseks koduhooldusteenuseks.” 

“Arendame vaimse tervise valdkonda strateegiliselt, andmepõhiselt ja kaasavalt ning tagame selleks vajalike kompetentside olemasolu (sh rahvatervise edendajad).” 

“Toetame arendusprojekte, et linna tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajad saaksid välja töötada ning pakkuda nüüdisaegseid lahendusi, näiteks koduse tervise monitoorimise ja krooniliste haiguste jälgimise süsteeme.” 

“Tagame, et igas Tallinna linna koolis ja lasteaias oleksid koolipsühholoogi ja teiste tugispetsialistide teenused kättesaadavad.” 

“Hoolitseme selle eest, et keeruka psüühikahäirega inimeste jaoks oleksid vajaduspõhised erihoolekande teenused linnas paremini kättesaadavad.” 

“Me ei jooksuta abivajajaid, vaid tagame esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise ühes kohas.” 

“Loome tehisaru toel e-nõustaja teenuse e-Tallinn, mis aitab inimestel lihtsalt ja kiiresti saada infot oma abivõimaluste kohta sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis ning suunab pöörduma õigesse kohta.”

“Rajame koostöös erasektori ja riigiga lisaks päeva- ja sotsiaalkeskustele kvaliteetsed eakate teenusmajad, mis võimaldavad elada edasi oma kodukandis, saades sealjuures oma majast ka kõik esmavajalikud teenused.” 

“Toetame päevahoiukohtade loomist pikaajalise hooldusvajadusega inimestele.” 

“Töötame välja lahenduse, kuidas koduõe või tervisejuhendaja abil hinnata 65-aastaste ja vanemate linnaelanike pikaajalise hooldusvajaduse riske (sh tervis, liikumine, kodukeskkond, ligipääs vajalikele teenustele, majanduslik toimetulek ja inimese toetav võrgustik) ning võtame kasutusele ennetavad meetmed kodus elamise aja pikendamiseks.” 

“Teeme laste tervise- ja riskikäitumise koolitused lapsevanematele kättesaadavaks.” 

“Aitame koostöös riigiga sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi elutähtsa teenuse osutajaid, sh apteeke ja perearstikeskuseid, kriisideks vajaliku valmisoleku loomisel.” 

Tartu – 

“Teadmistepõhine majandus: Toetame strateegilisi valdkondi, nagu kaitse-, tervise- ja rohetehnoloogia, et luua hästi tasustatud tarku töökohti.” 

“Tervis ja heaolu: Panustame vaimse tervise teenuste kättesaadavusse; toetame eakate aktiivset eluviisi ning arendame spordi- ja liikumisvõimalusi igas linnaosas. Jätkame koolides ja lasteaedades laste vaimset ja füüsilist tervist toetavate programmide rahastamist.” 

“Tugi kooliperele. Tugevdame Hariduse Tugiteenuste Keskuse rolli ja tagame igale lapsele ja perele vajaliku toe, olgu teemaks vaimne tervis, erivajadused või andekuse arendamine.” 

“Eakate heaolu. Suurendame kodus elamist toetavate teenuste valikut, mahtu ja kättesaadavust. Toetame aktiivset osalemist ühiskonnaelus erinevate programmide ja ürituste näol. Arendame Tartut jätkuvalt easõbraliku linnana.” 

“Vaimne tervis fookuses. Parandame vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja teeme laialdast teavitustööd, et iga abivajaja saaks õigel ajal tuge. Korraldame kokkusaamisvõimalusi üksikutele eakatele.” 

“Kättesaadav arstiabi. Jätkame koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumi, perearstikeskuste ja Tartu Kiirabiga, et hoida arstiabi kiire ja kvaliteetsena. Hoiame perearstikeskustes tööl hoolduskoordinaatoreid.”

“Arstiõppe kvaliteet. Tähtsustame Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna ja kliinikumi kui Eesti ainukese õpetava haigla liidrirolli Eesti tervishoiusüsteemis.” 

Sotsiaaldemokraadid 

Elav ettevõtlus ja rohkem töökohti – 

“Elu on kohalik, kui ka töö on kohalik. Linna- ja vallavalitsustel on ka roll teha koostööd ettevõtjatega, et piirkonnas oleks rohkem tasuvaid töökohti. Et ettevõtlik vaim ja tõsine töökus hoiaks inimesi oma kodukandis elamas ega sunniks neid käima kaugele tööle või lausa ära kolima. Seisame selle eest, et taristu ja teenused kui töökohtade võtmetähtsusega eeldused oleksid tagatud nii linnades kui valdades. Investeerida tuleb kiiresse internetti, transpordiühendustesse ja elamumajandusse, et ettevõtlus saaks ka väljaspool suuri keskusi areneda. Kvaliteetne elukeskkond tagab ka parema töökeskkonna, sest koolid, lasteaiad, arstiabi ning vaba aja veetmise võimalused loovad eelduse töökohtade püsimiseks.” 

Sotsiaalhoolekanne ja tervis – 

“Tugevdame omavalitsuse, perearstide ja kohaliku haigla ja suuremate meditsiinikeskuste koostööd, et linnas ja vallas oleksid vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused paremini kättesaadavad. Seisame maakonnahaiglate kestmajäämise ja vajalike terviseteenuste kättesaadavuse eest piirkonnas. Eriarstile saamine ei peaks olema mure, vaid põhjendatud võimalus.” 

“Peame oluliseks ravikindlustuse tagamist kõigile Eesti elanikele – ravile pääsemine ei tohi sõltuda inimese sotsiaalsest staatusest või rahalistest võimetest, vaid üksnes objektiivsest ravivajadusest. SDE juhitud KOV-id ning sotsiaaldemokraatidest omavalitsuste esindajad Eesti Linnade ja Valdade Liidu juures jätkavad dialoogi riigiga, et jõuda lahenduseni, mis tagab ravikindlustuse kõigile inimestele igas Eesti paigas.” 

“Seisame läbirääkimistel riigiga selle eest, et sotsiaaldemokraatide osalusel kehtestatud põhimõte, mille järgi hooldekodukoht peab olema kättesaadav abivajajatele pensioni eest, oleks austatud ka edaspidi. Teostame linna- ja vallavalitsustes aktiivset järelevalvet hooldekoduteenuse hinna ja kvaliteedi üle.” 

“Arendame edasi koduteenust sh vabatahtlike seltsiliste tegevust, et eakad saaksid rahulikult elada oma kodus edasi ja lähedastel ei oleks üle jõu käivat koormust.” 

“Toetame Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni KOV paketis välja toodud soovitusi ning tegevusi kohalikul tasandil vaimse tervise valdkonna arendamiseks ja vaimse tervise probleemide ennetamiseks.”

“Pakume teenuseid nii puudega kui ka vaimse tervise probleemidega inimestele, et igaühel oleks võimalik täieõiguslikult ühiskonnas osaleda.” 

EKRE 

“Tagame ühistranspordi, arstiabi kättesaadavuse ja kodulähedased teenused.”