Autor: Uku Varblane, Arenguseire Keskus

Sisemajanduse kogutoodang

• Statistikaameti kiirhinnangu järgi kahanes Eesti majandus eelmise aasta neljandas kvartalis kolm protsenti ja 2022. aastal tervikuna 0,3 protsenti.
• 2023. aastaks prognoosib Eesti Pank 0,4% majanduskasvu, aastatel 2024-2025 võib oodata majanduskasvu kiirenemist 3-4%ni.
• 2021. aastal loodi Statistikaameti andmetel 63% kogulisandväärtusest Harjumaal, viimased kümme aastat on see näitaja püsinud stabiilne.

Väliskaubandus ja -investeeringud

• Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. Ekspordi ja impordi mahud samas vähenesid ehk ekspordi- ja impordihindade kasv oli veel kiirem.
• 2022. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 21 miljardi ja imporditi 25 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,3 miljardit eurot, mis oli 1,5 miljardi euro võrra suurem kui eelneval aastal. (Statistikaamet)
• Eestist eksporditi 2022. aastal kaupu 190 riiki ja imporditi 156 riigist. Eesti suurim ekspordipartner oli Soome (15% koguekspordist) (Statistikaamet)
• Kaupadest eksporditi 2022. aastal kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. (Statistikaamet)
• Reeksport Eestist kasvas Statistikaameti andmetel 2022. aastal 42%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 7%. (Statistikaamet)
• Kõige enam imporditi 2022. aastal kaupu Soomest (16% Eesti koguimpordist), Leedust, Saksamaalt ja Lätist (kõigi kolme osatähtsus 10%). (Statistikaamet)
• Kaupadest imporditi 2022. aastal enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalli ja metalltooteid ning mehaanilisi masinaid. (Statistikaamet)
• Eesti Panga kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2022. aasta novembris 72 miljoni euro suuruses puudujäägis.
• Eestisse on 2022. aasta septembri lõpu seisuga tehtud otseinvesteeringuid mahus 33 mld eurot. Kõige enam on Eestisse investeeritud Soomest, Rootsist, Luksemburgist ja Lätist. (Eesti Pank)
• Eesti ettevõtted on investeerinud välismaale 12,7 mld euro väärtuses. Enim on investeeritud Leetu, Lätti, Soome ja Küprosele. (Eesti Pank)

Ettevõtlusstatistika

• Ettevõtete arv on Eestis 10 aastaga kahekordistunud – 2011. aastal oli Statistikaameti andmetel veidi vähem kui 62 000 tegutsevat ettevõtet, 2021. aastal juba 127 000.
• Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aastal püsivhindades 1,9% vähem toodangut kui aasta varem.
• Tööstustoodang kasvas kolmest sektorist kahes: mäetööstuses 7,3% ja energeetikas 5,4%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 2,7%.
• aasta kolme kvartaliga kasvas ettevõtlussektori müügitulu kõigil tegevusaladel kokku 31,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kõige suurema müügituluga valdkondadeks olid hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus.
• Tootlikkus töötatud tunni kohta kahanes eelmise aasta kolmandas kvartalis 6,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. (Statistikaamet)
• Eesti tööjõu tootlikkus ühe hõivatu kohta moodustas 2021. aastal Statistikaameti andmetel 86,6% Euroopa Liidu keskmisest. 2020. aastal oli see 82,6% ning näiteks 2012. aastal 73,4%. Riigi pikaajaline arengustrateegiaga “Eesti 2035” on sihiks seatud 110% aastal 2035.
• Eesti Panga andmetel väisas 2022. aastal Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid Eestis ligi 1,1 miljardit eurot, mida on 670 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, kuid 340 miljonit eurot vähem kui rekordilisel 2019. aastal
• Eesti elanikud jätsid 2022. aastal välismaale ligi 1 miljardit eurot, mida on 240 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal, kuid 540 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal. (Eesti Pank)
• E-müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust moodustas 2021. aastal 16%, kokku 8,9 miljardit eurot.

Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon

• 2021. aastal oli Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht Eestis 551 miljonit eurot, mis on 15% enam kui aasta varem. Samas püsis teadus- ja arendustegevuse kogukulude suhe sisemajanduse koguprodukti aastatagusega võrreldes samal tasemel ehk 1,75% SKPst, sest nominaalne sisemajanduse koguprodukt kasvas samuti kiirelt.
• Ettevõtlussektori T&A kulutuste osatähtsus oli 0,98%, kõrgharidussektoril 0,59% ja riiklikul sektoril 0,16%. (Statistikaamet)
• Teadus- ja arendustegevuse kulutused suurenesid eelmisel aastal enim ettevõtlussektoris (+44 mln). (Statistikaamet)
• T&A kulutustest suurema osa ehk 60% moodustavad tööjõukulud, mis kasvasid 2022. aastal eelneva aastaga võrreldes enam kui viiendiku võrra. (Statistikaamet)
• Täistööajale taandatud teadus- ja arendustegevusega hõivatute arv oli 2021. aastal 6783, mis on 4,5% enam kui eelneval aastal. (Statistikaamet)
• Teadus- ja arendustegevusse panustavate ettevõtete arv on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – 2021. aastal näitas T&A kulutusi 370 ettevõtet, 2020. aastal 287 ning 2015. aastal 225 ettevõtet. (Statistikaamet)
• Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kandepind on siiski suhteliselt õhuke – 90% kogu ettevõtlussektori TA kulutustest tegid 2021. aastal 100 ettevõtet (2020. aastal 80). (Statistikaamet)
• Aastatel 2018–2020 tegeles Eurostati andmetel innovatsiooniga 64,2% Eesti ettevõtetest, olles selle tulemusega Euroopa Liidu riikidest seitsmendad.
• Eesti on European Innovation Scoreboardis (EIS) oma positsiooni läbi aastate parandanud. Tagasilöök toimus 2022. aastal, kui Eesti langes tugeva innovaatori kohalt keskpäraste riikide gruppi.
• Digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksis (DESI) paigutub Eesti 27 EL-i liikmesriigi seas 9. kohale. Eesti on teinud edusamme aeglasemas tempos kui teised sarnase DESI punktisummaga riigid.

Tööjõud ja palgad

• 2022. aastal kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
• Kõrgeim brutokuupalk oli 2022. aasta kolmandas kvartalis Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot). (Statistikaamet)
• Reaalpalk, mis võtab arvesse hindade muutumist, oli 2022. aasta kolmandas kvartalis Statistikaameti andmetel 12,7% väiksem kui eelmise aasta samal ajal.
• Eesti Pank prognoosib, et keskmine brutopalk jõuab tänavu 1828 euroni ning 2024. aastal 1969 euroni.
• aastal kolmandas kvartalis oli keskmine vanaduspension Statistikaameti andmetel 599 eurot ehk 7,5% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
• Alates 1. jaanuarist on miinimumpalk kuus täistööaja korral 725 eurot. Aastaga kasvas miinimumpalk 10,9%.
• Tööhõive määr Eestis oli Statistikaameti andmetel 2022. aasta kolmandas kvartalis 69,5% (2021. aasta III kvartalis 67,4%). Tööga hõivatute osakaal tööealisest rahvastikust kasvas aastaga 3%. Hõivatute arv küündis 680,1 tuhandeni.
• 7. veebruari seisuga oli Eesti Töötukassa andmetel Eestis 54 689 registreeritud töötut. See teeb registreeritud töötuse määraks 8,4%.
• Kõige kõrgem on töötuse määr Ida-Virumaal (12,1%) ja Valga maakonnas (11%), madalaim Hiiumaal (3,6%) ja Viljandi maakonnas (6,7%).
• aastaga on lisandunud veidi enam kui 10 000 registreeritud töötut.
• Ukrainast pärit registreeritud töötuid oli Statistikaameti andmetel 5. veebruari seisuga 6515 ning nad moodustasid 11,9% kõigist registreeritud töötutest.

Hinnad

• 2022. aastal tõusid tarbijahinnad Statistikaameti andmetel 19,4% võrreldes eelmise aastaga. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.
• Statistikaameti andmetel kallines 2022. aastal kodudesse jõudnud elekter aastavõrdluses 94,4%, gaas 123,8%, tahkekütus 73,5% ja soojusenergia 49,1%.
• Tarbijahinnaindeksi tõus oli 2023. aasta jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 0,8% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 18,6%. Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim toidu kallinemine.
• Tootjahinnad kasvasid 2022. aastal Statistikaameti andmetel 26,8%.
• Eesti Pank prognoosib, et 2023. aastal püsib hinnatõus üle 9% ning jääb aastatel 2024–2025 eeldatavasti 2–3% vahele.
• Eesti Panga prognoosi kohaselt taastub keskmise palga ostujõud 2025. aastaks.
• Hinnatõus ei taba kõiki võrdselt – Eesti Panga arvutuste kohaselt kallineb väiksema sissetulekuga inimeste ostukorv umbes 5% tempokamalt kui rikkamal viiendikul (kvintiil)
• Eratarbimine kahanes Statistikaameti andmetel eelmise aasta kolmandas kvartalis 0,4% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga.
• Residentidest kodumajapidamiste hoiuste jääk oli 2022. aasta lõpu seisuga 11,1 mld eurot. Hoiused kasvasid aastaga 200 miljoni euro võrra. (Eesti Pank)
• Residentidest kodumajapidamiste laenude ja liisingute jääk oli 2022. aasta lõpu seisuga 12.4 mld eurot, mis on 10,4% rohkem võrreldes aastataguse ajaga. (Eesti Pank)
• 2022. aasta detsembris väljastati residentidest kodumajapidamistele eluasemelaene 169,7 miljoni euro väärtuses, samal perioodil aasta tagasi oli see 218,3 miljonit. (Eesti Pank)
• Tagatisega eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2022. aasta detsembris 4,4% (2021. aasta detsembris 2%).
• Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal oli Eesti Panga andmetel 2022. aasta detsembris 0,21% (2021. aasta detsembris 0,25%).

Riigirahandus

• 2023. aasta riigieelarve kulud on planeeritult 17,6 mld eurot ning tulud 15,6 mld eurot. (RM)
• 2023. aasta riigieelarve suurimad tuluread on sotsiaalmaks (4,6 mld), käibemaks (3,8 mld) ja füüsilise isiku tulumaks (2,2 mld). (RM)
• 2023. aasta riigieelarves on suurimad kulud on sotsiaalministeeriumi (7,9 mld), majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (1,4 mld) ja haridus- ja teadusministeeriumi (1,0 mld) valitsemisalas. (RM)
• 2021. aastal oli Eesti maksukoormus 33,8%, millest madalam maksukoormus on ainult kuues EL-i riigis. EL-i keskmine maksukoormus oli 41,8%.
• Suurim osa maksukoormusest on seotud tööjõumaksudega (50,6% 2019. aastal) ja tarbimismaksudega (41,5% 2019. aastal). Eestis oli 2019. aastal ELi madalaim kapitalimaksude osakaal riigi maksutuludest (7,9%).
• 2022. aasta kolmanda kvartali lõpus oli Eesti Eurostati andmetel endiselt väikseima riigivõlaga riik Euroopa Liidus.
• Eestis moodustas riigivõlg 15,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), Euroopa Liidus keskmiselt 85,2 protsenti.
• 2022. aasta novembri lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 163 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi 0,4% aastasest oodatavast SKP-st.
• Keskvalitsus oli 2022. aasta novembri lõpus 297 miljoni euro suuruses eelarvepuudujäägis (aasta varem samal ajal -672 mln).
• Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk oli 40 miljonit eurot, mis on 2021. aasta novembri lõpuga võrreldes 13 miljoni euro võrra parem tulemus.(RM)
• Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 998,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 10,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Üheteistkümne kuuga täideti 97 protsenti 2022. aasta eelarvest. (RM)
• Suur maksulaekumine tuleb nii üldise palgafondi kasvust (sh sõjapõgenike makstud maksudest) kui ka teisest pensionisambast lahkujate makstud tulumaksust, mida on küll sel aastal väiksemas mahus.
• 2023. aastal suureneb Eesti Panga prognoosi kohaselt riigieelarve puudujääk hüppeliselt ning jõuab 4,6% tasemele SKPst.
• Eelarve puudujääki süvendavad mitmed 2023. aastal jõustuvad otsused: peretoetuste tõus, tulumaksuvabastuse suurenemine ning erakorraline pensionitõus ja maksuvabastus.
• Riigi intressikulu võib Eesti Panga hinnangul kümne aasta pärast ulatuda 3-4%ni kõikidest kuludest (võlatase 38% SKPst, intressimäär 4%).