Suslikujaht
Kuidas hinnata valimislubadusi?
Töötoad noortega
Õppematerjalid
Esimene samm, et olla tark valija, on teada, millal toimuvad valimised ja kuidas sa hääletada saad.
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 6.-9. juunil. Eestis saab Euroopa Parlamendi valimistel hääletada 3.-9. juunil 2024.
Eestis võimalikud hääletamise viisid:
Eelhääletus: 3. – 8. juuni 2024, valimisjaoskonnas
Veebihääletus: 3. juuni 2024 kell 9.00 kuni 8. juuni 2024 kell 20.00
Kodust saab hääletada 7. – 9. juunil
Valimispäeval: 9. juuni 2024 valimisjaoskonnas kell 9.00 – 20.00.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ühes üleriigilises valimisringkonnas, seega saab kõikjal Eestis valida samu kandidaate.
Valla- ja linnavalitsused peavad valimisjaoskonnad kindlaks määrama hiljemalt 20. aprilliks 2024. Lisainfot jaoskonnas hääletamise kohta saab lugeda siit.
E-hääletamise juhiseid saab lugeda siit.
NB! Enne hääletamise meetodi otsustamist kontrolli üle, et sul on olemas selleks kõik vajalik, näiteks isikut tõendav dokument, ID-kaardi lugeja või Mobiil-ID.
Valimiskorraldusega seotud küsimustele leiab rohkem vastuseid Euroopa Parlamendi lehelt siit.
Eesti Valimisteenistus on avaldanud Euroopa Parlamendi valimistega seotud ajakava siin.
Sotsiaalmeedias saad rohkem informatsiooni Euroopa Parlamendi ja valimiste kohta Instagrami kontolt @valieuroopa ning püsida kursis Euroopa Liidu valimistega seotud teemadega kontol @valimiskast.
Mis teemad on sinu jaoks europarlamendi töövaldkondadest kõige tähtsamad?
Enda huvide põhjal soovinimekirja kokku panek aitab paremini mõista, kelle poolt sina hääletada võiksid. Soovinimekirja koostamisele võid läheneda erinevatel viisidel.
Mõtle, mis võiks sinu arust sinu kodukohas, Eestis laiemalt ja Euroopas teistmoodi teha? Millised muutused on olnud head ning millised sulle meeldinud ei ole?
Näide 1: Toomas, 40, Viljandimaa
Toomas kolis mitu aastat tagasi linnast maale elama, kuna talle meeldib elada ilusas Eesti looduskeskkonnas. Ta tunneb end tervemana, kui ta saab puhtas metsas jooksmas käia ning süüa ehedat kohalikku toitu. Toomas armastab vabas Eestis elamist ja tahab, et ka ukrainlased saaksid vabana oma kodumaal elada.
Toomase soovinimekiri:
– Tahan, et EL soodustaks maal elamist!
– Tahan, et EL soodustaks kodumaise toodangu ostmist!
– Tahan, et EL toetaks puhta looduskeskkonna hoidmist!
– Tahan, et EL toetaks jõuliselt Ukrainat!
Alternatiivselt võid võtta ette komisjonide nimekirja ja mõelda iga komisjoni puhul, kas see teema on sulle oluline ning mida sa sooviksid, et see komisjon teeks.
Näide 2: Liisa, 22, Tartu linn
Liisa otsustas peale komisjonide nimekirja läbi vaatamist, et tema huvide ja prioriteetidega seostuvad enim keskkonna, kultuuri ja hariduse ning soolise võrdõiguslikkuse komisjonidega.
Liisa ideaalne kandidaat:
– Tegeleb kliimakriisi süvenemise ennetamisega
– Toetab noorte võimalusi minna õppima ja töötama Euroopas
– Seisab soolise võrdõiguslikkuse eest.
Eestis lõppes EL valimisteks kandidaatide registreerimine 20. aprillil 2024 ning erakondade kandidaatidega on võimalik tutvuda näiteks erakonna kodulehel. Sarnaselt teistele valimistele esindavad kandidaadid üldiselt enda erakonna huve, ent kandidaadi kohta pikemalt lugedes selguvad ka selle poliitiku isiklikud prioriteedid.
Lisaks erakonnale ja kandidaadi isiklikele seisukohtadele mängib Euroopa Parlamendis olulist rolli ka kandidaadi fraktsioon. Euroopa Parlamendi liikmed ehk MEPid jaotuvad fraktsioonidesse mitte esindatava riigi, vaid ühiste põhimõtete ja väärtuste alusel. Euroopa Parlamendis on praegu 7 fraktsiooni.
Fraktsiooni moodustamiseks on vaja vähemalt 23 MEPi, kes esindavad vähemalt seitset liikmesriiki. Fraktsiooni liikmed teevad poliitiliselt koostööd ja fraktsioonid mängivad olulist rolli parlamendi päevakorra koostamisel. Fraktsiooni siseste arutelude tulemusena jõutakse tihti ühtsele arvamusele, ent fraktsiooni liikmed ei ole kohustatud fraktsiooniga samamoodi hääletama.
Erinevate fraktsioonide põhimõtete mõistmine aitab ennustada, kuidas Eesti saadikud tulevikus teatud teemadel hääletavad.
Senised Euroopa Parlamendi saadikud jaotusid vastavalt erakonnale järgnevatesse fraktsioonidesse:
EKRE – Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon
Isamaa – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon
Keskerakond – Uueneva Euroopa fraktsioon
Reformierakond – Uueneva Euroopa fraktsioon
Sotsiaaldemokraadid – Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon
Siit saad vaadata videosid, mis räägivad erinevatest fraktsioonidest lähemalt (inglise keeles).
Kui oled tuttav Euroopa Parlamendi, selle töövaldkondade ja fraktsioonidega, on hea aeg edasi liikuda targa valiku langetamise sisulise osa juurde!
Valimiste eel avaldavad erakonnad ja üksikkandidaadid enda valimisprogrammi: mis on nende jaoks eelolevatel valimistel kõige tähtsamad teemad ja eesmärgid. Valimisprogrammide läbi vaatamine annab hea aimduse, mida erakond just Euroopa Parlamendis ette kavatseb võtta.
Kui sa nõustud ühe erakonna valimisprogrammis väga mitme lubaduse ja põhimõttega, on suur tõenäosus, et oled õigel teel enda ideaalse kandidaadi leidmisel!
Võta ette ühe erakonna või üksikkandidaadi valimisprogramm ning alusta selle läbivaatamist. Enamasti avaldavad erakonnad oma valimisprogrammi erakonna kodulehel.
Siin on lingid suuremate erakondade valimisprogrammidele:
Eesti 200
EKRE
Isamaa
Keskerakond
Parempoolsed
Reformierakond
Rohelised
Sotsiaaldemokraadid
Valimislubaduste hindamisel tuleb kasuks lubaduste kohta küsida “Mis?”, “Miks?” ja “Kuidas?”. Need küsimused aitavad hinnata, kas lubadus on sisuline, vastab loogiliselt esitatud probleemile ja pakub hea lahenduse. Samuti aitab see eristada erakondi, kes lubavad lahendada samu probleeme – “Kuidas?” küsimuse küsimine võib näidata, kas sulle meeldib ühe erakonna pakutud lahendus rohkem kui teise.
Võta ette ühe või kahe erakonna lubadus sinule tähtsalt teemal ja küsi järgnevaid küsimusi:
Lubadusi lugedes küsi esimesena alati: “Mis on täpne lubaduse sisu?”
– Mis lubadus või eesmärk on napi hüüdlause, loosungi või reklaami taga?
– Millist emotsiooni lubadus minus tekitab? Millist emotsiooni see teistes inimestes võib tekitada?
Mis-küsimusi esitades saab selgeks, mida mulle päriselt lubatakse ning kas lubadused on selged ja täpsed (ning üldse arusaadavad) või hoopis emotsioonidele rõhuvad ja populistlikud. Mis-küsimus aitab avada ka põhjust, miks erakond või kandidaat just selle teemaga ja selle lahendusega tegeleb.
Loe rohkem ja vaata näiteid “Mis?” küsimuse kohta siit!
Miks-küsimused aitavad mõista, milline on probleem, miks seda lahendada on vaja ja miks seda just lubaduses sõnastatud viisil lahendada tasub.
– Miks seda lubadust vaja on, millist probleemi see lahendab?
– Miks lahendada probleem just niimoodi?
Valimislubadused kätkevad endas lahendusi ühiskonnas eksisteerivatele probleemidele. Miks-küsimused aitavad mõista, millise probleemiga tegelikult tegeletakse ning millisena nähakse probleemi põhjuseid. Siit saab igaüks edasi mõelda, kas tema arusaam probleemi põhjustest kattub poliitiku nägemusega. Mõistlik on uurida ja täpsustada, kust pärineb poliitiku kindlustunne, et just see on kõige parem lahendus, mis ka tegelikult probleemi ära lahendab.
Loe rohkem ja vaata näiteid “Miks?” küsimuse kohta siit!
Kuidas-küsimused astuvad sammu lubamisest kaugemale ja aitavad mõelda, milline on lubadusega kaasnev plaan, kas lubadus on realistlik ja kasulik ühiskonnale tervikuna.
– Kuidas seda lubadust plaanitakse ellu viia? Kas üldse on mingi plaan?
– Kuidas lubadus mõjutab sihtgruppide elu?
Kuidas-küsimused astuvad sammu lubamisest kaugemale ja aitavad mõelda, milline on lubadusega kaasnev plaan, kas lubadus on realistlik ja kasulik ühiskonnale tervikuna. Nende küsimustega saab nügida poliitikuid avama, kas nad on nappidest loosungitest ja paarilauselistest lubadustest kaugemale mõelnud. Kas lahendatakse probleemi juurpõhjuseid või sümptome, kas saadakse aru, kellega koos seda probleemi lahendama peab, kas on õpitud teiste tegijate vigadest?
Loe rohkem ja vaata näiteid “Kuidas?” küsimuse kohta siit!
Lisaks valimisprogrammidele ja debattidele on nii tava- kui ka sotsiaalmeedia hea allikas valimisteemade ja kandidaatide kohta rohkema info leidmiseks. Erakondade ja poliitikute sotsiaalmeediast võib leida lisaselgitusi nende lubaduste ja seisukohtade kohta. Arvamusartiklid on samuti hea koht lugeda pikemalt, mida kandidaat kindla teema kohta arvab. Informatsiooni tarbides tasub aga alati tähelepanu pöörata, kas poliitikute faktiväited on tõesed.
Faktiväidetel peaks alati olema viide või allikas, mis tõestab, et informatsioon on õige. Kui allikas puudub, peaks ise kontrollima, kas väide on tõene. Faktidega eksimine ei pruugi alati olla tahtlik ning tihti tehakse valeväiteid, kui arvamus, mis faktidel ei põhine, on meedias väga levinud. Selle tabamiseks kasulik jälgida ka meedias tegutsevate faktikontrolöride tööd, kes võivad esile tuua poliitikute valesid või ebatäpseid väiteid, mida oled varem kuulnud, aga pole ise kontrollinud. Eesti Päevalehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös tehtavad faktikontrollid leiad siit.
Loe lähemalt iseseisva faktikontrollimise kohta ja vaata videosid levinud faktivigade kohta siit.
Enne valimisi korraldatakse teles, raadios ja mujal meedias mitmeid valimisdebatte. Valimisdebatid aitavad paremini mõista poliitiku või erakonna seisukohti valimistel oluliste teemade osas. Ent debati väärtus ei piirdu ainult sisuliste arvamustega – debatid on tihti hea koht, kus näha, kui edukad poliitikud on enda argumentide esitamisel, kuidas nad suhtlevad ja suhestuvad teiste poliitikute ja saatejuhtidega ning kui palju nad teavad erinevate teemade kohta. Seetõttu on debatid väga kasulikud targa valiku langetamiseks.
Valimisdebatte korraldatakse palju ja neid on tihti võimalik ka järele kuulata-vaadata. Kui aga debati-vaatamiseks aega ei jää, teevad erinevad organisatsioonid ja väljaanded debattidest ka kokkuvõtteid. Nii meedias kui ka Targa Valija kodulehel ja sotsiaalmeedias saab leida näiteks Eesti Väitlusseltsi ekspertide hinnanguid debatis osalejate argumenteerimis- ja veenmisoskustele, nende sisukusele ja faktipõhisusele.
Valimiste eelseid poliitikute väitluseid saab kuulata nii õhtusöögi valmistamise taustal kui ka teha sellest eraldi vaatamisõhtu. Argumendil ja demagoogial vahet tegemine on juba suur samm edasi debati sisulisemaks jälgimiseks. Valimisdebati jälgimist saab aga veelgi põnevamaks teha debati ajal valimis-bingo mängimine!
Valimis-bingos on kirjas erinevad debatis levinud tegevused: tervikliku argumendi esitamine, enese kiitmine, vastase või saatejuhi ründamine. Valimis-bingot saad mängida üksi või koos seltskonnaga lõbusal valimisdebati vaatamise õhtul.
Traditsioonilise bingo ruudustiku leiad siit. Selle võib välja printida, pildi-kuvatõmmise teha, või käsitsi paberile ümber kirjutada. Prinditud ruudustiku tagaküljel on ka samad ruudud hallis, kuhu saab märkmeid teha selle kohta, mis näite kohta ruut täideti. 
Oled juba lõpusirgel! Valimisprogrammide analüüs, debattide vaatamine ja meedia jälgimine on tõenäoliselt aidanud sul välja mõelda, millist ühte või kahte erakonda sa enim eelistad. Nüüd on aeg mõelda, millise ühe inimese poolt valimisnimekirjast hääletada!
Erakonnad avaldavad oma kandidaadid tavaliselt enda kodulehel. Kandidaate vaadates on hea meeles pidada, et europarlamendi valimistel on Eestis ainult üks valimisringkond – see tähendab, et sa saad hääletada ükskõik millise kandidaadi poolt, sõltumata sinu elukohast.
Kindla kandidaadi valimiseks võta ette oma lemmikerakonna või erakondade kandidaatide nimekiri nende kodulehelt. Valiku langetamiseks on hea ette võtta ka soovinimekiri, mille sa mängu teises sammus koostasid. Selle põhjal saad võrrelda, millised kandidaadid sinu poliitilisi soove kõige enam esindavad.
Tavaliselt on erakonna kodulehel iga kandidaadi kohta kirjeldus nii tema tausta kui ka tema peamiste prioriteetide kohta europarlamenti jõudes. Lisaks kirjeldusele aitab poliitiku osas otsust langetada ka tema varasem poliitiline karjäär (kui see eksisteerib). Kui kandidaat on näiteks praegune riigikogu liige, saab tema riigikogu liikme lehelt leida informatsioon tema poolt algatatud eelnõude, sõnavõttude ja kõikide hääletuste kohta.
Lõpliku valiku langetamiseks võtta arvesse:
1. Erakondlikku kuuluvust ja erakonna valimisprogrammi
2. Fraktsioonilist kuuluvust europarlamendis
3. Kandidaadi kirjeldust ja varasemat poliitilist tegevust
4. Kandidaadi ja/või erakonna ülesastumisi ja sõnavõtte valimisdebattides ning meedias
5. Kandidaadi profiili, hariduslikku ja professionaalset tausta
Hurraa! Oled jõudnud lõppu ja teinud targa valiku!
Tähista demokraatia pidupäeva ennast millegi meeldivaga premeerides või pere ja sõpradega ühise valimisõhtu tähistamisega.
Häälte lugemist alustatakse pärast hääletamise lõppemist Eestis. Valimispäeval 9. juunil pärast kella 20.00 alustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon välisriigis hääletanud valijate häälte lugemist. Pärast kella 20.00 teeb riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused.
Peale kõikide liikmesriikide hääletamise lõppu avaldatakse valimiste tulemused siin.
1-2Valimisdebattides üritavad poliitikud võimalikult edukalt nii vastaseid, saatejuhti kui ka kuulajaid veenda, et just neil on kõige rohkem õigus. Hea poliitik ei kasuta veenmiseks demagoogiat, vaid tugevaid ja loogilisi argumente. Siin saad tutvuda, mis eristab head argumenti demagoogiast.
Argument on kindla struktuuriga, loogiliselt korrektne ja tõestatud seisukoht. Argument vastab küsimusele „miks?” ja “kuidas?”. Argument on selgitatud ja tõestatud väide. See tähendab, et argument koosneb väitest ehk oma mõtte sõnastusest, seletusest, mis seda mõtet kuulajale lahti seletab, ning tõestusest, mis mõtte kohta päriselulise kinnituse annab. Argumendi võtab kokku järeldus.
Targa valiku langetamisel on vaja teada, mis on europarlamendi eripärad ning mida sinu antud hääl mõjutab.
Euroopa Parlament on üks Euroopa Liitu juhtivatest organisatsioonidest. See on ka ainuke Euroopa Liidu institutsioon, kuhu kodanikud otse esindajaid valivad. Iga 5 aasta tagant valivad kodanikud ametisse üle 700 parlamendiliikme, kes esindavad peaaegu 450 miljonit eurooplast.
Iga liikmesriigi elanikud hääletavad, et valida, kes nende riiki Euroopa Parlamendis esindavad. Riigi parlamendikohtade arv sõltub riigi elanike arvust. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valitakse Eestist 7 parlamendi liiget.
Siit saad lugeda rohkem Euroopa Parlamendi töö ja töökorralduse kohta.
Euroopa Parlament töötab välja ja võtab vastu seadusi, mis kaitsevad kõiki ELi kodanikke. Parlament arutab olulisi poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid teemasid ning toetab Euroopa Liidu põhiväärtusi, nagu inimõiguste, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ja õigusriigi põhimõtete austamine. Parlament kiidab heaks ELi eelarve ja kontrollib, kuidas ELi raha kasutatakse. Parlament valib ka Euroopa Komisjoni presidendi ja nimetab ametisse volinikud, kes annavad parlamendile oma tegevusest aru.
Euroopa Parlamendi täpsemate volituste kohta saad rohkem lugeda siit.
Euroopa Parlament loob seadusi mitmes valdkonnas, mis mõjutavad kõiki ELi kodanike. Praegu on Euroopa Parlamendis 20 komisjoni, mis aktiivselt erinevate teemadega tegelevad. Eraldi komisjonid on näiteks välisasjadel, majandusel ja rahandusel, keskkonnal, põllumajandusel ja kultuuril.
Julgeoleku ja kaitse komisjon (SEDE) tegeleb Euroopa Liidu toetusega Ukrainale, aga ka näiteks ELi ja India vaheliste julgeoleku alaste suhetega ning Iisraeli-Palestiina vahelise konfliktiga.
Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA) töö hõlmab nii uute kaubandussuhete loomist kui ka olemasolevates kaubandussuhetes Euroopa toodangu kaitsmist.
Regionaalarengukomisjon (REGI) vastutab regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika üle, mille üks osa on näiteks õiglase ülemineku fond, mis toetab jätkusuutlikku kasvu Ida-Virumaal.
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon (ENVI) tegeleb mitme teemaga, näiteks CO2 heitmete piirangutega, kehvas seisus ökosüsteemide taastamisega ja ringmajanduse arendamisega.
Tutvu kõikide Euroopa Parlamendi komisjonidega siin ning mõtle, millised teemad sinu jaoks kõige tähtsamad on!
Valijakompass on kasulik tööriist, mis esitab erinevaid väiteid, mille kohta sa saad arvamust avaldada. Sinu arvamuste põhjal arvutab valijakompass, millised erakonnad on sinu poliitilistele vaadetele kõige lähemal.
Valijakompass on loodud selleks, et valiku langetamist lihtsamaks ja selgemaks teha, ent ainult kompassi järgi ei pea otsustama – valiku langetamist võivad mõjutada ka mitmed muud põhjused.
Euroopa Ülikooli Instituut on loonud valijakompassi, mis lihtsustab Euroopa poliitilisel maastikul navigeerimist. Rakenduses saad reageerida 30-le väitele ning avastada, milliste Eesti ja Euroopa erakondadega sa kõige sarnasemalt mõtled.
Valimiskompass on leitav alates 9. maist siin.
Delfi Valimismootor on leitav sealt.
Eesti Inimõiguste Keskus palus Euroopa Parlamenti kandideerijatel vastata seitsmele küsimusele demokraatia, inimõiguste, migratsiooni, andmekaitse ning õigusriigi kohta, tulemused on seal.
Valimisdebattides üritavad poliitikud võimalikult edukalt nii vastaseid, saatejuhti kui ka kuulajaid veenda, et just neil on kõige rohkem õigus. Hea poliitik ei kasuta veenmiseks demagoogiat, vaid tugevaid ja loogilisi argumente. Siin saad tutvuda, mis eristab head argumenti demagoogiast.
Argument on kindla struktuuriga, loogiliselt korrektne ja tõestatud seisukoht. Argument vastab küsimusele „miks?” ja “kuidas?”. Argument on selgitatud ja tõestatud väide. See tähendab, et argument koosneb väitest ehk oma mõtte sõnastusest, seletusest, mis seda mõtet kuulajale lahti seletab, ning tõestusest, mis mõtte kohta päriselulise kinnituse annab. Argumendi võtab kokku järeldus.
Loe pikemalt argumenteerimise kohta ja vaata näiteid tugevatest ja nõrkadest argumentidest siit ja harjuta valimisprogrammidest argumentide leidmist siin.
Demagoogia on sihilikult vigaste – valede ja ebapiisavate – selgituste andmine oma seisukohtadele. Demagoogia võib esmapilgul välja näha nagu argument, ent tegelikult on seal väite, seletuse, tõestuse ja eelnevast tuleneva järelduse vahelised seosed vigased. Demagoogiat kohtame avalikus diskussioonis, emotsionaalsetes kõnedes ning ka täiesti ohututes olukordades igapäevastes vestluses õhtusöögi laua juures või koosolekuruumis. Avalikus poliitilises diskussioonis on ikka näha, kuidas proovitakse kuulajaid ebaausate ja manipuleerivate võtetega mõjutada.
Üks levinud demagoogiavõte on sisulise argumendi asemel selle esitaja ründamine ehk argumentum ad hominem.
Näiteks: ”Oponent soovib anda naistele rohkem õigusi ainult selle pärast, et ta on ise ka naine,” või ”See, mida vastane rääkis, on üks poliitiku jutt ja me ju teame, et poliitikud on väljas ainult enda huvide eest.”
Loe ja vaata videosid erinevate demagoogiavõtete kohta siit.
Kui oled juba erinevate demagoogiavõtetega tutvunud, testi enda teadmisi siin!
Valimisdebattides üritavad poliitikud võimalikult edukalt nii vastaseid, saatejuhti kui ka kuulajaid veenda, et just neil on kõige rohkem õigus. Hea poliitik ei kasuta veenmiseks demagoogiat, vaid tugevaid ja loogilisi argumente. Siin saad tutvuda, mis eristab head argumenti demagoogiast.
Argument on kindla struktuuriga, loogiliselt korrektne ja tõestatud seisukoht. Argument vastab küsimusele „miks?” ja “kuidas?”. Argument on selgitatud ja tõestatud väide. See tähendab, et argument koosneb väitest ehk oma mõtte sõnastusest, seletusest, mis seda mõtet kuulajale lahti seletab, ning tõestusest, mis mõtte kohta päriselulise kinnituse annab. Argumendi võtab kokku järeldus.
Loe pikemalt argumenteerimise kohta ja vaata näiteid tugevatest ja nõrkadest argumentidest siit ja harjuta valimisprogrammidest argumentide leidmist siin.
Demagoogia on sihilikult vigaste – valede ja ebapiisavate – selgituste andmine oma seisukohtadele. Demagoogia võib esmapilgul välja näha nagu argument, ent tegelikult on seal väite, seletuse, tõestuse ja eelnevast tuleneva järelduse vahelised seosed vigased. Demagoogiat kohtame avalikus diskussioonis, emotsionaalsetes kõnedes ning ka täiesti ohututes olukordades igapäevastes vestluses õhtusöögi laua juures või koosolekuruumis. Avalikus poliitilises diskussioonis on ikka näha, kuidas proovitakse kuulajaid ebaausate ja manipuleerivate võtetega mõjutada.
Üks levinud demagoogiavõte on sisulise argumendi asemel selle esitaja ründamine ehk argumentum ad hominem.
Näiteks: ”Oponent soovib anda naistele rohkem õigusi ainult selle pärast, et ta on ise ka naine,” või ”See, mida vastane rääkis, on üks poliitiku jutt ja me ju teame, et poliitikud on väljas ainult enda huvide eest.”
Loe ja vaata videosid erinevate demagoogiavõtete kohta siit.
Kui oled juba erinevate demagoogiavõtetega tutvunud, testi enda teadmisi siin!
Valimispäev on käes! Kui oled siia jõudnud, peaks tänane päev olema lihtne ja rõõmus, kuna oled teinud endast kõik, et langetada tark valik.
Edukaks valimiseks kontrolli, et sul on kõik vajalik olemas!
1. Tea, millises jaoskonnas sa hääletada saad ja millal see avatud on.
2. Võta kaasa isikut tõendav dokument, näiteks ID-kaart või pass.
Hääletamissedeli saad sa valimisjaoskonnas, selle pärast kodus muretsema ei pea. Loe rohkem jaoskonnas hääletamise kohta siit.
Loe lisaks ja vaata õpetlikke videosid e-hääletamise kohta siit.