NÄDALA SUSLIKUD | Kes peibutab valijaid magusate lubadustega, mis kunagi ei täitu? Eks ikka suslikud

19.10.2025/Meedia

NÄDALA SUSLIKUD | Kes peibutab valijaid magusate lubadustega, mis kunagi ei täitu? Eks ikka suslikud

Autor: Mari Vahtrus, Eesti Väitlusselts

Viimased suslikud jäid Väitlusseltsi ja portaali Tark Valija püünisesse.

Suslik on kandidaat, erakond või valimisliit, kes annab lubaduse, mida kohalik omavalitsus (KOV) tegelikult täita ei saa – näiteks lubaduse, mis on mitte valla või linna, vaid hoopis riigi rida või millel puudub realistlik rahaline katteallikas.

Sellised lubadused ei ole kooskõlas hea valimistavaga, sest loovad valijatele eksitavaid ootusi.

Kui lubadus seevastu vastab KOV-i rollile ja on realistlik, suslikut ei tuvastata.

Lubadusi hinnatakse skaalal: „on suslik!“, „peaaegu suslik“, „nii ja naa“, „natuke suslik“ ja „ei ole suslik!“

1. Isamaa ja Tallinn-Tartu rongiühendus

JUHTUM | Isamaa erakonna liige Priit Humal lubab Tartu rongijaamas oleval valimisplakatil „Eesmärk: 80 minutiga Tartust Tallinna!“

SUSLIKURADAR | Reisijateveoga raudteel tegeleb AS Eesti Liinirongid ehk Elron, mis on riigile kuuluv äriühing. Tartu linn ei saa seega otsustada näiteks uusi ronge osta, mis reisijad kiiremini Tartust Tallinnasse viiks. Samuti ei saa Tartu linn sekkuda raudtee ehitusse või hooldusesse, mis võimaldaks sõidukiiruseid tõsta, kuna sellega tegeleb samuti riigile kuuluv äriühing AS Eesti Raudtee. Tartu linn saab suhelda riigiga ja toetada rongide ja raudtee arendamist, kuid sellega KOVi võimalused piirduvad.

KAS ON SUSLIK? | On suslik! Tartu linn ei arenda raudteed ega osta ronge.

2. Keskerakond ja tasuta kõrgharidus

JUHTUM | Keskerakonna kohalike valimiste programmis seisab: „Tasuta ja kättesaadav kõrgharidus. Seisame kindlalt tasuta kõrghariduse kaitsel.“

SUSLIKURADAR | Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus loetleb haridusasutused, mille ülalpidamine on KOVi ülesanne. Nendeks on lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid ja huvikoolid. Hariduse korraldamine ülikoolides ja selle rahastamine ei kuulu KOV ülesannete hulka. Tasuta kõrghariduse tingimused on ette nähtud kõrgharidusseaduses ning KOV nende üle otsustada ei saa.

KAS ON SUSLIK? | On suslik! Kõrghariduse korraldamine ei ole KOVi ülesanne.

3. EKRE ja kaugkütte hind

JUHTUM | EKRE Jõelähtme valla valimisprogrammis lubatakse: „Võtame monopoolse ettevõtluse hinnastamise kontrolli alla. Näiteks Kostiveres on Eesti kõrgeim kütte hind.“

SUSLIKURADAR | Kostiveres osutab kaugkütteteenust Adven Eesti AS, mis on eraettevõte. Kaugkütteseaduse järgi peab soojusettevõte kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna Konkurentsiametiga. Vallal soojuse hinna kooskõlastamisel rolli ei ole. Sarnane on riigi ja KOVi ülesannete jaotus ka teiste monopoolsete võrguteenuste (vesi, kanalisatsioon, elekter) puhul.

KAS ON SUSLIK? | On suslik! Soojuse piirhinna kooskõlastab Konkurentsiamet, KOV soojuse hinda kontrolli alla võtta ei saa.

4. Eesti 200 ja meditsiiniharidus

JUHTUM | Eesti 200 Tartu valimisprogrammis lubatakse: „Baltikumi arstiõppe eestvedaja on Tartu Ülikool, linn toetab üle-euroopaliste tervishoiukonverentside korraldamist. /…/ Eesti tervishoiu arendamine algab Tartust, TÜ meditsiini õpe on ja jääb.“

SUSLIKURADAR | Tartu Ülikool on Tartu linnast eraldiseisev juriidiline isik, mis ei allu Tartu linnale. Tartu Ülikooli seaduse järgi nimetavad ülikooli nõukogu liikmed senat, Eesti Teaduste Akadeemia ja valdkonna eest vastutav minister. Seega ei ole Tartu linnal võimalik sekkuda Tartu Ülikooli juhtimisse ja tagada, et „TÜ meditsiini õpe on ja jääb“. Siiski on Tartu linnal võimalik toetada meditsiiniõpet läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi, mis on baas Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööle. Nimelt määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi põhikirja järgi kaks liiget kaheksaliikmelisest nõukogust Tartu linn. Samuti on Tartu linnal võimalik toetada tervishoiukonverentside korraldamist.

KAS ON SUSLIK? | Peaaegu suslik. Tartu linn ei osale Tartu Ülikooli juhtimises ega saa otsustada meditsiinihariduse tuleviku üle. Küll aga saab Tartu linn meditsiiniõpet toetada Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu tegevuses osalemise kaudu ning tervishoiukonverentside korraldamist toetades.

5. Eestimaa Rohelised ja vanalinna piirkonnapolitseinik

JUHTUM | Eestimaa Rohelised Tallinna valimisprogrammis on järgnev lubadus: „Piirkonnapolitseiniku töökoha tagasitoomine vanalinna.“

SUSLIKURADAR | Politsei tegevust reguleerib politsei ja piirivalve seadus, mis näeb ette, et politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. Seega ei ole Tallinna linna otsustada, kus tegutseb Tallinnas piirkonnapolitseinik. Ainus, mis Tallinna linn teha saab, on pöörduda vastava ettepanekuga Politsei- ja Piirivalveameti poole. Tallinnas tegutseb ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, mis on Tallinna linna asutus ja mille kaudu saaks määrata vanalinna eest vastutava munitsipaalpolitsei ametniku. Munitsipaalpolitsei volitused on aga palju piiratumad kui Politsei- ja Piirivalveametil.

KAS ON SUSLIK? | Peaaegu suslik. Piirkonnapolitseinike üle ei otsusta KOV, küll aga on Tallinna linnal võimalik määrata vanalinna eest vastutav munitsipaalpolitsei ametnik.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes.