NÄDALA SUSLIKUD | Uued petturerakonnad jäid libalubadustega vahele, üks hullem kui teine

05.10.2025/Meedia

NÄDALA SUSLIKUD | Uued petturerakonnad jäid libalubadustega vahele, üks hullem kui teine

Taas on erakonnad lubanud asju, mida nad kohalikus volikogus teha ei saa. Mõni patune pääseb siiski seekord ka leebema karistusega.

Artiklisarjas „Nädala suslikud“ otsib ja hindab Eesti Väitlusseltsi juures tegutsev „Targa Valija“ meeskond poliitiliste jõudude potentsiaalselt probleemseid valimiseelseid lubadusi.

Suslik on kandidaat, erakond või valimisliit, kes annab lubaduse, mida kohalik omavalitsus (KOV) tegelikult täita ei saa – näiteks lubaduse, mis on mitte valla või linna, vaid hoopis riigi rida või millel puudub realistlik rahaline katteallikas.

Sellised lubadused ei ole kooskõlas hea valimistavaga, sest loovad valijatele eksitavaid ootusi.

Kui lubadus seevastu vastab KOV-i rollile ja on realistlik, suslikut ei tuvastata.

Lubadusi hinnatakse skaalal: „on suslik!“, „peaaegu suslik“, „nii ja naa“, „natuke suslik“ ja „ei ole suslik!“

1) Parempoolsed ja põlevkivienergeetika

JUHTUM | Parempoolsed lubavad tänavuses kohalike valimiste programmis: „Jätkame kodumaise põlevkivienergeetikaga. Tühistame plaani lõpetada põlevkivi kasutamine 2035. aastaks – kui täidame kehtivaid heitmenorme ning ühendame põlevkivi kasutamise biomassi ja teiste keskkonnasõbralike lahendustega, saame jätkata energiatootmist Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Samuti toetame põlevkivikeemia arengut, et suurendada sektori lisandväärtust ja edendada innovatsiooni.“

SUSLIKURADAR | Energiatootmisviiside eelistused määratakse riiklikul tasandil energiamajanduse arengukava, taaste- ja vastupidamiskava ning energiamajanduse korralduse seadusega, põlevkivi kasutamise mahud seab maapõueseadus. Kohalikel omavalitsustel seesugused volitused puuduvad.

Ka põlevkivikeemia arengut saab kohaliku omavalitsuse tasandil toetada minimaalselt, sest põlevkiviga seotud teadus- ja arendustegevuse suunamist juhib kehtiva põlevkivi arengukava kohaselt riik. Kuigi kohalik omavalitsus võib edendada heatahtlikku koostööd ettevõtetega või populariseerida põlevkivikeemiat koolides ja avalikus ruumis, piirdub KOV võim suures osas arendusprojektidest keeldumise õigusega.

KAS ON SUSLIK? | On suslik! Põlevkivienergeetikat kujundavad otsused ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses.

2) Jälle need maksud ehk Raul Kivi erakonnast Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid

JUHTUM | Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tartu linnas EERK nimekirjas kandideeriv Raul Kivi kirjutas Facebooki postituses: „Lubame: taastame õiglustunde ja tühistame ebaõiglased maksud, mis raskendavad perede ja ettevõtete toimetulekut“, olles eelnevalt nimetanud 26 „maksu“, mille „Reformierakond, E200 ja Sotsid tegid eestlastele“. Sellest nimekirjast leiab tegelike maksutõusude kõrval ka erinevad muus vormis avalik-õiguslike rahaliste kohustuste suurenemised ja toetuste vähenemised.

SUSLIKURADAR | 26 välja toodud kohustusest ükski ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Ka maamaksu puhul, mille täpsemate maksumäärade üle saab otsustada KOV, määrab maksumäärade vahemikud riik. See tähendab, et kohalikul tasandil ei ole võimalik ümber pöörata postituses nimetatud muudatusi „Maamaksutõus kuni 50% 2025“ ja „Maamaksutõus kuni 100% alates 2026“, mille sisuks on just maamaksumäärade vahemike tõus.

Teiste rahaliste kohustuste kasvud ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses, ehkki KOV eelarvest on neid mõnel määral võimalik toetustega kompenseerida.

KAS ON SUSLIK? | On suslik! Maksud määratakse riiklikul tasandil, erandiks onkohalikud maksud ja osaliselt ka maamaks.

3) EKRE ja Rootsi vangid

JUHTUM | EKRE Tartu linna programmi üheks lubaduseks on „Lõpetame ära Rootsi vangide Tartusse toomise ja leiame vanglale alternatiivse kasutuse. Näiteks teeme sellest ühiselamu või Eesti noortele sotsiaalkorterid“. EKRE viitab Eesti ja Rootsi valitsuste poolt allkirjastatud vanglarendileppele, mis hetkel ootab ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis. Vanglateenistuse prognoosi kohaseltvõivad esimesed välisvangid Eestisse jõuda 2026. aasta II pooles.

SUSLIKURADAR | Tartu vangla põhimääruse järgi kuulub Tartu vangla Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse, millest tulenevalt puudub kohalikul omavalitsusel õigus vangla tuleviku üle otsustada. Tartu linn võib plaanile sümboolselt vastu seista, aga otsuse tühistamiseks neil õigust ei ole.

KAS ON SUSLIK? | On suslik! Tartu vangla ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vanglarendileppe üle linn otsustada ei saa.

4) Plaan B ja rahvusvahelisem Tartu lennujaam

JUHTUM | Erakonna Plaan B Tartu valimisplatvorm hõlmab lubadust „Tartusse rahvusvaheline lennujaam lendudega Riiga ja Frankfurti“. Hetkel on Tartu lennujaamal regulaarne ühendus ainult Helsingiga.

SUSLIKURADAR | Tartu lennujaam kuulub ettevõttele AS Tallinna Lennujaam, mis on riigiettevõte ning kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse. Lennundusseadusekohaselt teostavad tsiviillennunduse riiklikku juhtimist valitsus, Kliimaministeerium ja Transpordiamet – kohalik omavalitsus uute lennuliinide avamist otsustada ei saa.

Küll aga võib Tartu linn pöörduda riigi poole uute lennuliinide avamise sooviga, makstes uute liinide pidamise kas iseseisvalt kinni või küsides valitsuselt toetust, sarnaselt sellele nagu praegugi makstakse Tartu-Helsingi liini eest riigiga kahasse. Kahtlemata tähendaks kohaliku omavalitsuse eelarvest mitme uue lennuliini subsideerimine linnale väga suurt lisakulu.

KAS ON SUSLIK? | Nii ja naa. Kuigi formaalselt kohalikul omavalitsusel uute lennuliinide avamise õigust ei ole, jääb Tartu linnale võimalus käia ettepanek välja ja rahastada ambitsioonikat plaani omast taskust.

5) Reformierakond ja Pärnu rongiühendus

JUHTUM | Reformierakond lubab Pärnu valimisprogrammis, et „Seame prioriteediks kiire rongiühenduse taastamise Tallinna ja Pärnu vahel aastaks 2030“. Lubaduses ei ole täpsustatud, kas plaan kavatsetakse ellu viia Rail Balticu või olemasolevat raudteetrassi mööda. Viimati teenindas samal marsruudil rongiliini Elron 2018. aastal.

SUSLIKURADAR | Samamoodi nagu lennuliinid, ei kuulu ka raudteeühendused kohaliku omavalitsuse pädevuste hulka, vaid tuginevad raudteeseadusele ja on määratud riiklikus raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavasning näiteks Rail Balticu kokkuleppes. Pärnu linnavolikogu võib plaanile pakkuda nii sümboolset kui rahalist tuge, aga juriidilised volitused Tallinna ja Pärnu vahelise rongiühenduse taastamiseks neil puuduvad.

KAS ON SUSLIK? | Peaaegu suslik. Pärnu linn võib kiire rongiühenduse taastamiseks hoida valitsusel näppu pulsil, ent protsessi saatus määratakse riiklikul tasandil. Arvestades Rail Balticu eeldatavat osalist valmimist 2030. aastal, taastub rongiliin tõenäoliselt tahes-tahtmata ja projekti edasist prioriseerimist Pärnu linna poolt ei pruugi lubaduse täitumiseks isegi vaja minna.