Kas oskad demagoogia ära tunda?
Proovi järgi!
Test 2. Kas näidete näol on tegemist demagoogiaga?
“Kui me seda institutsiooni lammutame ja võrdsustame mingisuguste teiste kooseluvormidega, mis on rahvastiku seisukohalt mitteproduktiivsed, siis me võime igasuguseid asju vastu võtta, aga lõppeb see asi sellega, et tulevad moslemid ja panevad kõigile sotsiaaldemokraatidest naissaadikutele koti pähe ja ongi kogu lugu.”
See on demagoogia. Luuakse pilt, nagu järgneks ühele asjale ilmtingimata mingi veel kohutavam asi ja sellele omakorda veel kohutavam tagajärg, aga puudu on seletus, miks just nii läheb. Muudatustele poogitakse külge ebaproportsionaalsed ja loogilise seoseta tagajärjed. Demagoogiavõtte nimi on “libe tee” (slippery slope).
Õige, see on demagoogia. Luuakse pilt, nagu järgneks ühele asjale ilmtingimata mingi veel kohutavam asi ja sellele omakorda veel kohutavam tagajärg, aga puudu on seletus, miks just nii läheb. Muudatustele poogitakse külge ebaproportsionaalsed ja loogilise seoseta tagajärjed. Demagoogiavõtte nimi on “libe tee” (slippery slope).
"Need, kes hääletasid avalduse poolt, usuvad, et meie tulevik on demokraatlikus maailmas ja meie kohus on olla seal oma mõtete ja tegudega. Avalduse toetajad pooldavad 1990. aastate algusest aetud välispoliitilise joone jätkamist."
See on demagoogia. See, et midagi on kestnud väga kaua aega, siinkohal välispoliitiline joon, ei tähenda et see oleks vaikimisi õige ega nõuaks lahti seletamist. Tegemist on demagoogiavõttega “läbi aegade” (argumentum ad antiquitatem).
Õige, see on demagoogia. See, et midagi on kestnud väga kaua aega, siinkohal välispoliitiline joon, ei tähenda et see oleks vaikimisi õige ega nõuaks lahti seletamist. Tegemist on demagoogiavõttega “läbi aegade” (argumentum ad antiquitatem).
“Enamus Eesti inimestest ei soovi, et meile selline referendum peale surutakse. Loodan, et seda võtavad kuulda ka ülejäänud Isamaa liikmed.”
See on demagoogia. Siin kasutatakse väite tõestamiseks tõsiasja, et enamus inimesi on millegi vastu. Tegu on loogikaveaga, sest puhtalt enamuse arvamus ei pruugi tähendada, et midagi on õige või hea ja tasub tegemist või tegemata jätmist. Inimeste arvamus võib tihti väga oluline olla, aga see ei ole üksinda piisav argument, et tõestada, et midagi on õige või vale. Demagoogiavõtte nimi on “rahvamees” (argumentum ad populum).
Õige, see on demagoogia. Siin kasutatakse väite tõestamiseks tõsiasja, et enamus inimesi on millegi vastu. Tegu on loogikaveaga, sest puhtalt enamuse arvamus ei pruugi tähendada, et midagi on õige või hea ja tasub tegemist või tegemata jätmist. Inimeste arvamus võib tihti väga oluline olla, aga see ei ole üksinda piisav argument, et tõestada, et midagi on õige või vale. Demagoogiavõtte nimi on “rahvamees” (argumentum ad populum).
“Poliitiline reaalsus on, et valimistulemus on noatera peal, poolteist kuud enne valimisi pole mingit selgust, milline leer - kas rahvuskonservatiivide ehk meie juhitud, või liberaalglobalistide ehk Reformi juhitud - moodustab järgmise valitsuse.”
See on demagoogia. Lause iseenesest oleks muidu õige, ent määratlus “liberaalglobalistid” muudab selle demagoogiahõnguliseks. Siinkohal on tegemist tugevalt laetud sildiga, mis loob emotsioone ja seostab sildistatud grupi - siinkohal teise erakonna - millegi negatiivsega. Demagoogiavõtte nimi on “sildistamine”.
Õige, see on demagoogia. Lause iseenesest oleks muidu õige, ent määratlus “liberaalglobalistid” muudab selle demagoogiahõnguliseks. Siinkohal on tegemist tugevalt laetud sildiga, mis loob emotsioone ja seostab sildistatud grupi - siinkohal teise erakonna - millegi negatiivsega. Demagoogiavõtte nimi on “sildistamine”.
“Tasuta kõrgharidus ei ole jätkusuutlik. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk (Eesti Päevaleht 16.01.2023) juhtis oma artiklis tähelepanu sellele, et tasuta kõrgharidus on jõudnud olukorda, kus ressursipuuduses on kasulikum õpetada pigem vähem kui rohkem üliõpilasi. Niisiis ei täida tasuta kõrgharidus enam ka oma esialgset mõtet luua võimalikult paljudele inimestele ligipääs kõrgharidusele.”
See ei ole demagoogia. Siin saaks kindlasti selgemalt sõnastada väite ehk siis öelda, millest täpselt argumendis juttu tuleb, ent olemas on eksperdi kommentaari näol nii näide kui pikem seletus, kuidas kõrgharidus ei ole jätkusuutlik. Kusjuures kõik vajalikud loogilised seosed seletuse ja tõestuse vahel on olemas.
Õige, see ei ole demagoogia. Siin saaks kindlasti selgemalt sõnastada väite ehk siis öelda, millest täpselt argumendis juttu tuleb, ent olemas on eksperdi kommentaari näol nii näide kui pikem seletus, kuidas kõrgharidus ei ole jätkusuutlik. Kusjuures kõik vajalikud loogilised seosed seletuse ja tõestuse vahel on olemas.
“Eesti ettevõtjatel ei ole praegu kindlasti hästi. On energiakriisis mingid sektorid, kellel läheb hästi, seesama energeetikasektor. Aga tegelikult, eriti Tallinnast väljaspool, keskmine Eesti ettevõtja on tõsises hädas. On juba hädas eelmise aasta algusest. Kui need signaalid ei jõua valitsuseni, on midagi halvasti. Reaalselt ettevõtjad on hädas, koondavad. Kohvikutest kuni mööblitootjateni ettevõtjad sulgevad uksi. Need on reaalsed uudised kui me sirvime meediat. Ei saa öelda, et on hästi kõik. Ei ole kindlasti mitte.”
See on demagoogia. See, et midagi öeldakse mitu korda, ei tee seda ei tõeseks ega õigeks. Argument vajab selgitamist ja tõestamist, mitte kordamist. Demagoogiavõtte nimi on “kordamine” (argumentum ad nauseam).
Õige, see on demagoogia. See, et midagi öeldakse mitu korda, ei tee seda ei tõeseks ega õigeks. Argument vajab selgitamist ja tõestamist, mitte kordamist. Demagoogiavõtte nimi on “kordamine” (argumentum ad nauseam).