Kas argumente on?

Mis? Miks? Kuidas? sai küsitud?

Siis on aeg vaadata, kas kandidaatide seisukohad on ka argumenteeritud. Ehk siis kas see, mida poliitik ütleb või kirjutab on lahti seletatud, tõestatud ja loogiliselt korrektne. Ja muidugi struktureeritud.

Kuidas leida argumenti?

Mida sa väidad?

Miks see nii on ja kuidas see nii käib?

Kas sa oskad öeldut ka tõestada?

Kui poliitiku arvamusavalduses on vastused neile kolmele küsimusele, on tema jutus peidus argument.

Argumendi kohta saad pikemalt lugeda siit.

Vaatame veidi lähemalt, kuidas see siis ikkagi käib, mida tekstis või jutus otsida.

Esiteks, kas on selge, mida väidetakse? Kas on selgelt välja öeldud, miks mingi otsus tuleb teha, mingi poliitika ellu viia, mõnest asjast hoiduda jne? Kui jah, siis on meil olemas esimene kild argumendist, nimelt väide.

Sellest sotsiaalmeedia postitusest saab välja lugeda järgmise väite: Alusharidus peaks olema tasuta, sest alusharidus on osa ühtsest eestikeelsest haridusest.

Väiteid võib ühe teema puhul olla muidugi mitmeid. Näiteks saab veel väita, et “Alusharidus peaks olema tasuta, sest kohatasu maksmise kohustus on lapsevanematele finantsiliselt suur väljakutse”. Ent ühes argumendis tegeletakse vaid ühe väitega, st ühe teemaga. Järgmises argumendis saab tegeleda järgmise teemaga. Struktuur, kus kõikidest asjadest ei räägita koos, ühes ja samas mõttearenduses, vaid jagatakse eri teemadel olevad mõtted erinevate argumentide vahel laiali, aitab kuulajal ja lugejal mõtteid paremini jälgida, neid paremini mõista ja nendega suurema tõenäosusega nõustuda.

Teiseks, kas väide on ka lahti seletatud? Lihtsalt väide, üks lause, ei ole veel argument. Teine kild argumendist, nimelt seletus, annab vastused miks– ja kuidas-küsimustele ning aitab lugejal-kuulajal mõista miks väites sõnastatu on tõene, loogiline ja oluline.

Sama sotsiaalmeedia postituse näites on kirjas üks lause – siin ka kollasena esile tõstetud –, mis küll rõhub lugeja emotsioonidele (lapsevanemad, kel värin hinges!), aga mis ei vasta näiteks järgmistele küsimustele: kas alusharidus on tõesti siis nii oluline osa eestikeelsest haridusest; miks ei ole loogiline, et lasteaed on kohatasuga, samas kui teised haridusastmed pole; kas tasuta alusharidus lahendab siis probleemi, millest siin räägime?

Selle näite puhul saaks seletus tugevamaks kui rääkida lahti eeldus, rääkida sellest, kuidas algharidus ei ole pelgalt lastehoid, vaid oluline ning vundamenti laduv osa haridusteest. Ja näidata, miks on oluline, et õppijaid ja nende vanemaid koheldakse võrdselt, mitte et osadele on teenus tasuline (lasteaialaste vanemad) ja teistele pakutakse seda tasuta (gümnasistide vanemad).

Kolmandaks, kas seisukohta kuidagi näitlikustatakse? Kas on toodud oma jutu tõestamiseks statistilisi numbreid või lugusid, teadusuuringute tulemusi, ekspertarvamusi valdkonna spetsialistidelt või analoogiaid välismaalt? Argumendi kolmas jupp on tõestus, et näidata, kuidas seletuses välja käidud loogilised seosed ei jää vaid jutu tasandile, vaid pädevad ka päris maailmas.

Sotsiaalmeediapostitusest tõestusmaterjali ei leia.

Aga mida saaks siin tõestada? Saaks tuua näiteid, kuidas alusharidus on võrdväärne ja oluline osa haridussüsteemist. Saaks tsiteerida eksperte avalike teenuste ja võrdse kohtlemise teemal. Saaks näitlikustada, kuidas tänane olukord ei ole võrdne, vaid koolieelikute vanematele on seatud ebaproportsionaalselt suur kohustus.