Autor: Meelis Oidsalu, mõttekoda Praxis

Kaitsekulu

• 2023. aasta kaitsekulu on 42 % suurem kui 2022. aasta kaitsekulu. Läti kaitsekulu kasvas sama ajaga 18% ja Leedu kaitsekulu 14%. Allikas: Kaitseministeerium.
• 2022. aastal eraldas Valitsus kaitsevõime tugevdamiseks kokku täiendavad 1202,7 miljonit eurot. Allikas: Kaitseministeerium
• NATO liikmete seast täitis 2022. aastal 2% SKP rahastuskokkulepet vähem kui kolmandik (üheksa liitlast), nende seas Eesti. NATO-s on kokku 30 liitlast. Allikas: NATO Defence Expenditures of NATO Countries (2014-2022)
• Kaitsehangeteks on perioodil 2023-2026 planeeritud kokku 2,5 miljardit eurot, mis on üle poole kogu kaitsekulust (53,7 %). Allikas: Riigi eelarvestrateegia
• Perioodil 2023-2026 on planeeritud kaitsekulu keskmiselt tasemel 2,83 % SKP-st. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• 2023. aasta planeeritud kaitsekulu NATO metoodika järgi on 1,098 miljardit eurot ja prognoositav osakaal 2,85% SKP-st. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• 2024. aastal tõuseb kaitsekulu 1,32 miljardi euroni ja 3,26% SKP-st ning jääb 2025. ja 2026. aastal alla 3% (vastavalt 2,74% SKP-st ja 2,46%-SKP-st. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• Kaitsekulu hoidmiseks tasemel 3% tuleb aastatel 2025-2027 täiendavalt sõjalisse kaitsesse suunata 818,6 miljonit eurot. Allikas: Kaitseministeerium
• Perioodiks 2023-2025 on Kaitseministeeriumile kehtestatud erisus, millega võib Kaitseministeerium tema käsutuses olevate kinnistute müügist laekunud vahendite arvelt teha kulutusi kaitseotstarbeliste varude soetuseks. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvesse on perioodil 2023-2025 planeeritud kinnistute müügist laekuvaid tulusid ja tuludest sõltuvaid kulusid kokku 21,3 mln eurot. Müüki lähevad muuhulgas Seli mõisakompleks ja mitmed kesklinna kinnistud. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• USA sõjaline abi Eestile on järgmistel aastatel eeldatavalt 50-80 miljonit USA dollarit aastas. Abi ei anta rahaliselt, vaid relvasüsteemide, moona ja muu varustusena. Allikas: Kaitseministeerium
• Kaitseliidu rahastus kasvab 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 4,06 miljonit ehk 8,9% ja sõjalise maakaitse rahastus kasvab 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 47 miljonit (2023 a 70 mln) ehk 204%.

Kaitsehanked

• Eesti ületab Eesti NATO suurinvesteeringute osakaalu eesmärki: NATO kokkulepe on 20% kaitsekuludest, Eestil 2023-2026 keskmiselt 36 % kaitsekulust. Allikas: Riigi eelarvestrateegia
• 2022. aastal otsustati Kaitseväe õhutõrje-, tankitõrje-, kaudtule võimete tugevdamine ning tehti otsused liitlaste vastuvõtu taristu arendamiseks ning maakaitse suurendamiseks kuni 20 000 võitlejani. Samuti hangitakse varitsevat õhuründemoona. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• Eesti plaanib osaleda relvastuse ühishangetel, sh Poolaga (lühimaa õhutõrje) ja Lätiga (keskmaa õhutõrje, rivisõidukid). Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• Keskmaa õhutõrje hanke tulemused selguvad eeldatavalt aprilli alguses 2023. a. Lisaks hangib Eesti koos Poolaga lühimaa õhutõrje raketisüsteemi PIORUN. Allikas: Kaitseministeerium.
• 2023-2026 jooksul on sõjalise kaitse olulisimad eesmärgid lisaks keskmaa õhutõrje hankimisele mitmikraketiheitjate (MLRS) üksuse loomine, 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele, maakaitseüksuste parem varustamine ja liikursuurtükkide arvu suurendamine (24-lt 36-le). Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• Järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse laskemoona kokku miljard eurot. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• 2022. aastal hankisime kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Sel aastal tehtud lepingute alusel tarnitakse 2025. aastaks laskemoona ligi 900 miljoni euro eest. Allikas: kaitseministeerium.
• Eestisse on tarnitud 18 liikursuurtükki K9, millest kaksteist jõudsid Eestisse 2022. aastal. Lisandub veel 18 K9-t. Allikas: kaitseministeerium.
• Meremiinid on Eestil juba olemas. Peagi saabuvad laevavastased raketid loovad meile varem puudunud võime takistada vastast Eesti merealadel ja kaugemalgi.
• Samuti vahetas Eesti 2022. aastal välja vanemad tankitõrje süsteemid ja asendas need uutega (Spike, Javelin, Instalaza, Carl Gustav M4).
• Tankitõrjet otsis Eesti 2022. aastal juurde palju: üle tuhande raketi ning enam kui 15 000 tankitõrjelasku.
• Eesti seni suurim relvahanke projekt sõlmiti 2022. aasta detsembris. Selleks on mitmikraketisüsteemide HIMARS hange rohkem kui 200 miljoni euro eest.

Sõjaline abi Ukrainale

• Eesti on seisuga 1. veebruar 2023. a Ukrainale andnud sõjalist abi 370 miljoni euro ulatuses, mis paigutab Eesti maailmas abi suhtes SKT-sse arvestuses maailmas esikohale (järgnevad Läti, Poola, Leedu ja Norra). Allikas: Kaitseministeerium, Kiel Institute for the World Economy.
• Ukrainale antud abist 156 miljonit eurot hüvitatakse seniste otsuste (neid tuleb veel) põhjal ELi rahurahastust. Allikas: Kaitseministeeirum.
• Abina on Ukrainale tarnitud erinevat laskemoona, transpordivahendeid (6×6 veokid, pikapid, soomukid, kaubikud) meditsiinivarustust, relvasüsteeme (haubitsad, tankitõrjesüsteemid, tankimiinid, miinipildujaid) ja muud varustust (sidetehnika, isikukaitsevahendid, kuivtoidupakid). Muuhulgas korraldati koos Saksamaaga kahe ning Norra ja Hollandiga ühe välihaigla annetamine Ukrainale. Allikas: Riigi eelarvestrateegia.
• Eesti annetatud tankitõrjesüsteemid Javelin jõudsid Ukraina armeeni 22. veebruaril, so kaks päeva enne Vene pealetungi algust. Allikas: Kaitseministeerium.

Liitlassuhted

• NATO tippkohtumisel Madridis lepiti kokku NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine. See hõlmab endas lisaüksuste toomist idatiivale, tugevdusüksuste loomine ja määramine, varustuse ja moona eelpaigutust, parema juhtimisstruktuuri loomist ning vastuvõtva riigi (Eesti) ja eFP lahingugrupi raamriigi (UK) vahelist koostööd loomaks diviisitasandi juhtimisstruktuurid idatiiva riikides. Allikas: Kaitseministeerium.
• NATO eFP kontingendi isikkooseisu suurus 1. veebruari 2023. a seisuga on ca 1400 inimest. (Lisaks ca 150 DE BAPis, ca 300 USA maavägi).
• 1. juulil 2022. a oli eFP koosseisus ca 1000 inimest. (Lisaks UK teine / ajutine lahingugrupp, mille koosseisus oli ca 700-800 pax)
• Valitsus asutas diviisi 12. detsembril 2022. a. Eesti Kaitsevägi on alustanud diviisi loomist ning liitlastega peetakse läbirääkimisi nende panuse osas. Eestit nõustavad diviisi loomisel USA 1. jalaväediviis ja UK 3. diviis. Allikas: Kaitseministeerium.
• Pärast Madridi tippkohtumist on Eestisse tugevduseks saadetud HIMARSi kaudtulesüsteemid, USA jalaväekompanii, kanda on kinnitanud ka Prantsusmaa, kes on nüüd Eestis alaliselt (varem roteerusid aasta kaupa). Allikas: Kaitseministeerium.
• Liitlaste vastuvõtu taristusse investeeritakse 2023. aastal 30 miljonit eurot. Tapale rajatakse neli täiendavat majutussaali ja muid rajatisi. Lõuna-Eestisse ehitatakse täiendav ala abivägede vastuvõtmiseks, uus alaline laager ja laiendatatakse harjutusvälja.

Välisoperatsioonid

• Eesti osaleb 2023. aastal kuuel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Mosambiigis, Iraagis (2 operatsiooni), Liibanonis, Vahemerel ja Lähis-Idas (ÜRO rahuvalvemissioon Süüria, Iisraeli ja Liibanoni piiril). Allikas: www.mil.ee
• 2023. aastal viibib korraga välisoperatsioonidel 9 kaitseväelast, kuid Riigikogult on saadud mandaat kuni 30 kaitseväelase lähetamiseks. Eesti kaitseväelaste arv välisoperatsioonidel võib oluliselt kasvada, kui riigikogu annab mandaadi suurendada osalust USA juhitud terrorismivastasel operatsioonil Inherent Resolve Iraagis kuni 100 kaitseväelaseni. Allikas: Kaitseministeerium.
• Eestist on taasiseseisvumisajal seisuga 01.01.2023 välisoperatsioonidel osalenud 3329 inimest. Allikas: Kaitsevägi.
• Välisoperatsioonidel on viimase kolme kümnendi jooksul hukkunud 12 inimest ja haavata saanud 130 Eesti kaitseväelast. Allikas: Kaitsevägi.

Inimvara

• 01.01.2023. a seisuga oli kaitseväeteenistuses 3415 tegevväelast. Allikas: Kaitseministeerium.
• 01.01.2023. a seisuga on kaitseväe sõjaaja suurus kokku rohkem kui 37000 inimest (sh 4000 tegevväelast ja 33000 reservväelast). See suureneb 44000-ni. Allikas: mil.ee/Kaitsevägi, kaitseministeerium.
• Sõjaline maakaitse kasvab 2024. aastaks 20 000 isikuni (nii kaitseliitlased kui ka reservväelased). Kaitseliidu liikmete arv on 01.01.2023. a seisuga 29 098 inimest (sealhulgas naiste- ja noorteorganisatsioonid), kellest 8 648 kuuluvad Kaitseväe sõjalise maakaitse koosseisu. Allikas: Kaitseliit
• Naiskodukaitsesse kuulub 01.01.2023. a seisuga 3 794 naist.
• 2023. aastal on plaanis ajateenistusse võta 3800 isikut, kes moodustavad 56% perioodi keskmisest aastakäigus. 2019. aastal võeti ajateenistusse 48% perioodi keskmisest aastakäigust. Allikas: Kaitseministeerium.
• 2022. aastal astus ajateenistusse 50 naist. Tegevteenistuses oli 2022. aastal 273 naist ehk 8,8% tegevväelastest. Allikas: Kaitseministeerium.
• Ajateenistusest väljalangemise määr on ajas vähenenud: (2019. a – 7,18%; 2022. a – 4,78%). Allikas: Kaitseministeerium.
• Ajateenijatele hüvitatakse sõltuvalt ajateenistuse kestusest 2023. aastast B-kategooria autojuhiloa tegemise kulu 1000 eurot, samuti hüvitatakse teenistusaja jooksul tasumisele kuuluvad eluasemelaenu intressid. Ajateenija lapsetoetus on 900 eurot kuus. Allikas: Kaitseministeerium
• Eestis on seisuga 01.01.2023. a üle 3500 veteranistaatuses isikud. Veteranistaatuse saavad kaitseväeteenistuses vigastatud ja välismissioonidel või riigi sõjalisel kaitsel osalenud kaitseväelased. Allikas: Kaitseministeerium.
• Praegu saavad veteranid kasutada järgmisi hüvesid: riigi rahastatud täiend- ja ümberõppevõimalused; riik käendab eluasemelaenu sissemakse, veteranile ja tema perele pakutakse missioonijärgset lõõgastusaega spaas. Vigastatud kaitseväelastele ravi, taastumine ja sotsiaalsed tagatised. Allikas: www.mil.ee.

Kaitsevalmidus

• Korraldasime ajaloo suurima lisaõppekogunemise Okas 2022, millest võttis osa 1700 reservväelast ja kaitseliitlast (Okas 2021 võttis osa 1000 reservväelast, kasv 70%).
• Suurõppusele Siil 2022 kutsuti ligikaudu 15000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit kokku kümnest riigist. Kui 2021. aasta osales õppekogunemistel 2700 reservväelast, siis 2022. aastal 9700 ehk 3,5 korda enam.
• 2. jalaväebrigaad saavutas riigikaitsearengukavas planeeritud lahinguvalmiduse mehitatuse, varustatuse ja väljaõppe arvestuses. Kõik kaitseväe üksused on tänaseks lisaõppekogunemisel osalenud. Lisandunud on maakaitseüksuste lahinguvalmiduse kontroll ja harjutamine.

Kaitsetahe

• Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse kuulub 01.01.2023. a seisuga 7536 noort, neist 3696 Noorkotkaste ja 3838 Kodutütarde koosseisu. Allikas: Kaitseliit.
• Riigikaitseõpetust antakse seisuga 01.01.2023. a rohkem kui 130 koolis. Riigikaitseõpetuse läbib aastas ca 5000 õpilast. Allikas: Kaitseministeerium.
• Kaitseväes on tegevteenistuses 1 kaplan ja reservametikohtadel 18 kaplanit. Allikas: Kaitseministeerium.
• Kaitseväe orkester tegutseb sõjamuuseumi koosseisus edasi Sõjaväeorkestri nime all. Allikas: Eesti Sõjamuuseum.
• Kaitsetahe suurenemist kinnitab ka kaitseministeeriumi avaliku arvamuse uuring, nt 81% peab rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks (aastaga +9%). Allikas: kaitseministeerium.

Sundkoormised

• 01.01.2023. a seisuga on Eestis sundkoormis määratud 2600 tsiviilkasutuses olevale sõidukile.
• Lisaks on arutletud ligikaudu 150 ettevõttega nende võimekusest teenuste pakkumiseks. Nendeks teenusteks on näiteks betoonitootmine, laod, spordikomplekside rent (majutus, pesuvõimalus, toitlustus), toitlustusettevõtted, transpordi (killustiku- ja nt kruusavedu, sh kaevetööd).

Kaitseliitu astujate arv

• Kaitseliitu astus 2022. aastal 4020 uut liiget (2021. aastal 506), Naiskodukaitse liikmeks võeti 2022. aastal 1183 inimest (2021. aastal oli uute liikmete arv 130).

Kaitsetööstus

• Eestis on 116 kaitsetööstusega tegelevat ettevõtet. Enamasti ei piirdu nende ettevõtete tegevus vaid kaitsetööstusega. Allikas: Kaitsetööstuse Liit
• aastal kaasasid Eesti ettevõtted ja teadus-arendusasutused Euroopa Kaitsefondist 14 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks. Allikas: Kaitseministeerium
• Eesti kaitsetööstuse müügitulu on viimasel neljal aastal olnud keskmiselt 200 miljonit eurot ja ekspordikäive 100 miljonit eurot. Allikas: Kaitsetööstuse Liit
• Kõige suuremat tulu toob Eesti kaitsetööstusele laevade, droonide, roomiksõidukite ehitus, samuti side ja elektroonilise sõjapidamise vahendid ning erinevate süsteemide integratsioon. Allikas: Kaitsetööstuse Liit
• Ukraina sõjas on kasutatusel Eestis toodetud välihaiglad, roomikrobotid, droonid ja elektroonilise sõjapidamise seadmed. Samuti kasutab Ukraina armee Eestis toodetud küberharjutusvälja. Allikas: Kaitsetööstuse Liit

Nursipalu

• Hetkel on Nursipalu harjutusvälja pindala 3134 ha, seda soovitakse laiendada 9882 ha suuruseks. Allikas: Kaitseministeerium
• Läti alustas 2022. aastal Kagu-Lätisse Sēlija piirkonda 25 000 ha suuruse uue harjutusvälja arendamist. Allikas: Läti Kaitseministeerium