Siiski, reeglina on selged vaid ajalised eesmärgid, mitte niivõrd kuidas see toimub. Siiski, sõnastusest võib aimata, et E200 ja SDE puhul räägime me pigem koosõppivast koolist, K puhul võib asi ka triivima jääda ehk kõik läheb nii nagu seni, Isamaa, ER ja EKRE näivad siin kompromissitumad ent ka ähmasemad, st kas jääb kehtima senine paralleelsüsteem või mitte.

Kui vaadata siinsete inimeste avalikku arvamust (vt Joonised 3-5. kõik peatselt ilmuvast raamatust https://leht.postimees.ee/7212247/haridus-ja-teadus-triin-lauri-kaire-poder-andre-veski-kas-eesti-pisa-haridustorn-on-viltu ), siis

näeme, et valdav osa Eestimaalaseid on, sõltumata haridustasemest ja rahvuslikust kuuluvusest, pigem koosõppiva kooli poolt ja paralleelkoolisüsteemide vastu. Koosõppiva kooli eelistused on küll kõrgemad eestlaste hulgas, kuid ainus grupp, kus paralleelkoolisüsteemide jätkamise osas näeme veidi kõrgemat eelistust, kõrgema hariduseta eestlased. Ses plaanis (venekeelseid silmas pidades) on Keski ähmasus pigem asjatu, ent Isamaa, Reformi ja EKRE puhul on ilmselt püütud mõnede gruppide hirme koosõppimise ees arvesse võtta.

Ilmselgelt on eestikeelsele õppele üleminek ambitsioonikas ja olgugi et raske, siis selle pea konsensuslikku esiletõusu programmides arvestades, ka teostatav.

Kui saame koalitsiooni, kus SDE ja E200 sees, siis võime oodata koosõppiva kooli mudelit koos piirkondlikest erisustest tulenevate rätsepalahendustega. Kui I, EKRE või K, siis jäävad venekeelsed koolid eraldi ja karta on, et midagi erilist ei muutu ka paralleelühiskondadena edasi elamises.

***

I – deklaratiivne koos tähtajaga

ER – ka pigem deklaratiivne, siiski piirkondlik diferentseerimisvajadus mainitud, kuid seda pigem palgas

E200 – erinevalt I ja ER lubadusest rõhutavad ühtse koolisüsteemi olulisust, mis annab lisaaimu eestikeelse kooli lahendusest (koosõppimine kui venekeelse kooli lahendus oli selgelt nende lubadus ka juba 2019, vt nt Vetik 2019) + piirkondlikud eripärad selles; retoorikas kõige selgem meritokraatia usk (kõikide võimaluste E) ja elukaarepõhine vaade (haridus kui pikk plaan)

SDE – koosõppiv kool, erisused lubatud

K – erakond, kus üleminek eestikeelseke koolile pole selgesõnalise lubadusena sees; pigem kakskeelse õppe võimaldamine + süvendatud eesti keele õpe + eestikeelsete õpetajate ettevalmistamine

EKRE –  haridusest põhimõtteliselt kaks nappi lauset, sh üks neist on eestikeelsele õppele üleminek (teine rahvusteaduste päästmine koos õppekava muudatustega sic!)

Rohelised –  teema puudub

Õpetajate palkadega seotud lubadused on küllalt selged (reeglina keskmise palgaga seotud) ja eristuvus on pigem selles, kes üle pakub ja kas ja millises astmes palgatõus hõlmab kõiki õpetajaid (lasteaiad, huvikoolid, tugispetsialistid, õppejõud). Tegemist on ambitsioonika lubadusega ja poliitiliselt ka teostatav, arvestades selle kaetust programmides. Siiski, kuivõrd juba mitu kümnendit vältavast „koolivõrgu korrastamisest“ sellise hooga lisaraha ei tule, nagu lubati ja ses plaani kütteraha õpetajate palkadeks pole suudetud säästa, siis katteallika osas saab kindlasti keeruline olema. Näime endiselt uskuvat, et helde heaolusüsteem on võimalik koos madala ja lihtsa maksusüsteemiga.

Peaaegu keegi ei räägi ka sellest, et lisaks palgamuredele, läheb suur osa õpetajaid, sh eriti alustavad õpetajaid, õige pea peale alustamist koolist ära. Üks asi ilmselt, jah, koolikultuur ja juhtimiskvaliteet (SDE, ER, Rohelised), mis ka programmides sees ja mis võiks seda probleemi leevendada, kuid üha enam on kuulda, et „koostöö lapsevanematega“ näeb mõnel juhul välja nõudlike lapsevanemate oma lapsele eriõiguste ja paremate hinnete väljakauplemisena ja seda ilma professionaalse kooljuhi vahepuhvrita. Ehk koolikius õpetaja peal. Kuivõrd see on pigem ühiskonna kasvuraskustest tulenev probleem, siis kindlasti ka mitte kampaania korras lahendatav, aga teadvustamiseni võiksime jõuda.

***

I – 125% keskmisest, sh alushariduse ja huvihariduse õpetajatele sama

ER – Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast + õpetajate karjäärimudeli olulisus

E200 – Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. … Alushariduse ja huvihariduse õpetajatel peab tõusma samas suurusjärgus

SDE – Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast. … Lisaks tugispetsialistidega seotud lubadused + õpetajate karjäärimudel

K – Tõsta õpetajate keskmine palk lähiaastatel 3000 euroni ning suurendada riigi ja omavalitsuse koostöös teiste haridustöötajate palkasid, hoides need konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Peame oluliseks, et haridustöötajate palgaläbirääkimistesse oleksid kaasatud ametiühingute esindajad.

Õppelaenusüsteemid kui haridusõigluse tööriistad on jäetud sootuks poliitikakujundusest välja. Vt ka siin Vaata nt siin https://arenguseire.ee/raportid/korghariduse-rahastamine-eestis/

Seega nii ülikoolide kui eelkõige üliõpilaste rahastamine nõuab ülevaatamist ja ses valguses on õppetoetuste ja laenude valimisprogrammidesse jõudmine väga tervitatav ja põhjendatud. Konkreetsuses paistab silma E200 ja SDE. Arvestades, et kõrghariduse teemad on väga esil, siis võib olla tõenäoline, et õppetoetuste ja -laenude osas mingi edasiminek tuleb. Seega teostatav. Võimalikke lahendusi on palju ja enamus on tugevalt maailmavaatelised. St kui probleem on juurdepääsu parandamine ja õpingute katkestamise vähendamine, siis on pigem kirjandus näidanud, et töötavad vajaduspõhised toetused (vt viidatud ASK raport).

***

I – puudub õppetoetuste teema; Laenu osas, kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last.

ER – … peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nii, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele.

E200 – Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata.

SDE – Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi.

K – Suurendada üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid, et tudeng saaks täielikult õpingutele pühenduda; Muuta õppelaenu tagasimaksmise süsteemi, võimalusega riigi poolt hüvitada õppelaen täies mahus,

tingimusega töötada avalikus sektoris õpitud erialal vähemalt kolm aastat. Taastada süsteem, kus õpingute jooksul lapsevanemaks saamisel on võimalus ühel lapsevanemal taotleda õppelaenu osalist kustutamist riigi poolt

EKRE – pole

Rohelised – Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Arvestame õppelaenu intressi määramisel tegelikku elukalliduse tõusuga ja pikendame õppelaenu tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral.

Ses plaanis on suurel määral puudu nii selgusest, ambitsioonikusest, mis rakendab ka teostatavuse osas hinnangut anda. Siiski, siinses kategoorias eristuvad Rohelised, kelle EKÕ lähenemine paistab aduvat, et tänase õpirajad on mittelineaarsed, vajalik on elukaarepõhine ja nn mittestandardiseeritud vaade, et tänast yo-yo põlvkonda rajal hoida (TLÜ EXCEPTi ja YOUNG-IN projektid on ses valguses palju uuringuid teinud).

***

I – laiendada koostöös töötukassa ja ettevõtjatega karjääripöörde ja praktikaõppe võimalusi, luua motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks

RE – Rakendame kutseharidust täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks, mis vastaks tööjõuturu vajadustele

Eesti200 – elukestvat õpet ei ole mainitud

SDE – on mainitud formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist (ainukesena erakondadest)

KE – Toetada elukestvat õpet ning rahvaülikoolide tegevust täiskasvanute koolitamisel

EKRE – ei ole midagi elukestva õppe kohta

Rohelised – mahukas osa täiskasvanute haridusest; täiskasvanute hariduse käsitlemine elukestva õppe osana; tähelepanu ei ole ainult kutsealasel ümber- või täiendõppel, kuigi on mainitud kutsekoolide kaasamist  täiskasvanute elukestvas õppesse; kahtlemata kõige täielikum programm võrreldes teiste erakondadega

Näiteks:

1. Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada  ja ümber õppida arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas.

2. Muudame täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osaks

Ses osas ei leia konkreetsust ka valimisprogrammides. Ükski valimisplatvorm ei pööra ka tähelepanu vajadusele vähendada senist suurt väljalangevust kutsehariduses.

Seega kokkuvõtvalt, olgugi et rööpmelisuse vähendamine ehk nn blended versioon (a la SDE, Rohelised) kutseõppest, kus seda saab lõimida üldõppega, on mõistlik just tupikteede vältimise ja haridusvalikute lihtsustamise mõttes (võrdsete võimaluste perspektiiv), ei selgu ühestki programmist, kas ja kuidas see kutsehariduse parema kuvandini ja tööturuga seotuseni viiks. Seega pigem vähe-konkreetsed ning teostamisele mitte-suunatud lubadused.

***

I –  laiendada õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme; kasvatada õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis ning pakkudes kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu

ER – Kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse. Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes

E200 – kutseharidusele ei ole tähelepanu pööratud

SDE – on mainitud üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu

K – kutseharidust on eraldi mainitud vaid pealkirjas koos alus-, põhi- ja keskharidusega

EKRE – kutseharidust ei ole mainitud

Rohelised – kutseharidusele on pööratud päris suurt tähelepanu. Mainitud on õpipoisiõpet ja töökohapõhist õpet, võimalust võtta üldhariduskoolide õpilastel kutsekoolist koolitusi, kõrgkoolide ja ettevõtjate osalust kutsehariduse õppekavade väljtöötamisel, samuti kutsehariduse võimaldamist kõigile soovijatele

Paindlikute üleminekute (ehk nn school-to-work transition) korral on tähelepanu pööratud pigem üksikute üleminekute tagamisele (näiteks kutsekoolist kõrgharidussüsteemi), mitte aga kõigi üleminekute paindlikumaks muutmisele. Kui paindlikkust mainitakse, siis jääb see enamasti vaid deklaratiivseks.

***

I – kasvatab õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis ning pakub kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu, tagab kutseõppeasutuse lõpetajale gümnaasiumi lõpetajaga võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks

RE – Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes

Eesti 200 – ei ole tähelepanu pööratud ei võrdsete võimaluste loomisele ega paindlikele üleminekutele

SDE – võrdetest võimalustest on jutt vaid kvaliteetse keskhariduse kättesaadavuse tagamisest regionaalses plaanis; paindlikke üleminekuid ei ole mainitud

Kesk – mainitud on vajadust muuta kehtivaid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, et tagada selgem ja ühetaoline koolilõpetajate kohtlemine edasiõppimisel. Samas ei ole selge, mida sellega on silmas peetud. Paindlikke üleminekuid ei ole mainitud.

EKRE – ei ole tähelepanu pööratud ei võrdsete võimaluste loomisele ega paindlikele üleminekutele

Rohelised – loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Aga ka see on jäänud deklaratiivsele tasemele.