Sisend valimisprogrammide analüüsiks. Hariduspoliitika
Triin Lauri, Tallinna Ülikool
Ellu Saar, Tallinna Ülikool
Sissejuhatuseks, 2023. platvormides saab eestlaste haridususk väärilise tähelepanu ning haridusteemad on valimisplatvormides tagasi võrdlemisi väljapaistaval positsioonil (vt ka joonis 1, kus näha haridusteemade olulisus Eesti parteide valimisplatvormides viimasel kümnendil; joonis 2, kus sama näitaja parteide koondkeskmisena paari naabriga võrreldes). Huvitav on nentida, et olgugi et mitmes siinsed haridusreformid on Isamaa ja Aaviksoo „nägu“, siis valimisplatvormides on haridusteemade eestkõneleja olnud pigem ER (Reformierakond) ja seda eriti 2015, mil haridusteemad sobisid hästi „Uue Põhjamaa“ narratiivi. EKRE jätkab haridusteemade ignoreerimist. 2023 eripära siiski on, et (v.a EKRE) haridusteemad on programmides pigem konsensuslikult sees, sh puuduvad selged ideoloogilised vastandused nii vasak-parempoolsuse kui liberaalsus-konservatiivsus teljel. Pigem on mõned läbivad teemad (eestikeelne kool, kõrghariduse rahastamine ja tudengite toetussüsteem, õpetajate juurdekasv), mis tuleb ära teha ja selleks on raha juurde vaja. Näib, et Eesti200 on ER kõrval või asemel haridusteemade „omanikuks“ pürgimas. Ka Roheliste haridusosa on pikk ja sisukas. Säärane liberaalide püüd haridusteemasid vedada on mujal Euroopas küllalt tavapärane (Green-Pedersen 2019) ja siinne rahvuskonservatiivne haridusretoorika pigem siinsest pärandist tulenev eripära (Toots ja Lauri 2022).
Kerge maailmavaatelisus siiski tekib ja seda just ses võtmes, et mõned (SDE) aduvad, et haridus on sageli lahenduse pakkumise kõrval ka probleem ning ebavõrdses keskkonnas erisusi pigem taastootev. Õppekavade ettekirjutuse ambitsioon (EKRE, Isamaa), eestikeelsuse „kaitsmine“ kõrghariduses (EKRE, Isamaa), aga ka erisused eestikeelse kooli nägemuses annavad aluse väita, et ootuspäraselt (vt nt Lauri ja Toots 2022; Saarts js Saar 2022) ja endiselt on Eesti poliitilise debati kiiluteemad pigem identiteedi problemaatikast (heaolušovinism), mitte niivõrd (majanduslikest) huvidest (hariduse juurdepääs, eliit- ja erakoolid jm vasak-parempoolsus) kantud.
Alltoodud võrdlevas analüüsis võtame fookusesse enim programmides kõlapinda saanud lubadused, mida peame ka Eesti haridusprobleemide kontekstis oluliseks (kõrghariduse rahastamine jäi ajapuuduse tõttu ka siiski välja kahjuks), ning lahkame nende tulevikuväljavaateid.
Kontekstiks: I – Haridus kui eestluse elujõud, ER – Kindlates kätes, E200 – kõikide võimaluste Eesti, K – Julgelt inimeste heaks, EKRE – Päästame Eesti, Rohelised – Roheline energia, tark areng
Haridus esimese teemaplokina programmis K ja E200
Lubadus | Kaetus | Hinnang (selgus, teostatavus, põhjendatus, terviklikkus, ambitsioonikus, ja eristuvus) |
ÜLDHARIDUS | ||
Üleminek eestikeelsele koolile | Kõigil, v.a rohelised | On üsna selge, et Ukraina sõda lõi eestikeelsele haridusele üleminekule võimaluste akna ja pikalt vaiba alla pühitud eestikeelse kooli teema on pea läbivalt sees.
Siiski, reeglina on selged vaid ajalised eesmärgid, mitte niivõrd kuidas see toimub. Siiski, sõnastusest võib aimata, et E200 ja SDE puhul räägime me pigem koosõppivast koolist, K puhul võib asi ka triivima jääda ehk kõik läheb nii nagu seni, Isamaa, ER ja EKRE näivad siin kompromissitumad ent ka ähmasemad, st kas jääb kehtima senine paralleelsüsteem või mitte. Kui vaadata siinsete inimeste avalikku arvamust (vt Joonised 3-5. kõik peatselt ilmuvast raamatust https://leht.postimees.ee/7212247/haridus-ja-teadus-triin-lauri-kaire-poder-andre-veski-kas-eesti-pisa-haridustorn-on-viltu ), siis näeme, et valdav osa Eestimaalaseid on, sõltumata haridustasemest ja rahvuslikust kuuluvusest, pigem koosõppiva kooli poolt ja paralleelkoolisüsteemide vastu. Koosõppiva kooli eelistused on küll kõrgemad eestlaste hulgas, kuid ainus grupp, kus paralleelkoolisüsteemide jätkamise osas näeme veidi kõrgemat eelistust, kõrgema hariduseta eestlased. Ses plaanis (venekeelseid silmas pidades) on Keski ähmasus pigem asjatu, ent Isamaa, Reformi ja EKRE puhul on ilmselt püütud mõnede gruppide hirme koosõppimise ees arvesse võtta. Ilmselgelt on eestikeelsele õppele üleminek ambitsioonikas ja olgugi et raske, siis selle pea konsensuslikku esiletõusu programmides arvestades, ka teostatav. Kui saame koalitsiooni, kus SDE ja E200 sees, siis võime oodata koosõppiva kooli mudelit koos piirkondlikest erisustest tulenevate rätsepalahendustega. Kui I, EKRE või K, siis jäävad venekeelsed koolid eraldi ja karta on, et midagi erilist ei muutu ka paralleelühiskondadena edasi elamises. *** I – deklaratiivne koos tähtajaga ER – ka pigem deklaratiivne, siiski piirkondlik diferentseerimisvajadus mainitud, kuid seda pigem palgas E200 – erinevalt I ja ER lubadusest rõhutavad ühtse koolisüsteemi olulisust, mis annab lisaaimu eestikeelse kooli lahendusest (koosõppimine kui venekeelse kooli lahendus oli selgelt nende lubadus ka juba 2019, vt nt Vetik 2019) + piirkondlikud eripärad selles; retoorikas kõige selgem meritokraatia usk (kõikide võimaluste E) ja elukaarepõhine vaade (haridus kui pikk plaan) SDE – koosõppiv kool, erisused lubatud K – erakond, kus üleminek eestikeelseke koolile pole selgesõnalise lubadusena sees; pigem kakskeelse õppe võimaldamine + süvendatud eesti keele õpe + eestikeelsete õpetajate ettevalmistamine EKRE – haridusest põhimõtteliselt kaks nappi lauset, sh üks neist on eestikeelsele õppele üleminek (teine rahvusteaduste päästmine koos õppekava muudatustega sic!) Rohelised – teema puudub |
Õpetajate palk | Kõigil, v.a EKRE ja Rohelised | Üldiselt võivad siinsed õpetajad tänaste programmide valguses palgatõusuga arvestada ja see ootus on ka põhjendatud. Joonisel 6 (jällegi meie vast ilmuvast nn PISA raamatust) näeme, et riigid, kus õpetajate palgad on keskmistest palkadest kõrgemad, kipuvad olema ka pigem rikkad riigid. Eranditeks on vaid Portugal (kus õpetajate palgad on keskmisest tunduvalt kõrgemad) ja Norra (kus õpetajate palgad on keskmisest tunduvalt madalamad). Eesti kuulub koos Tšehhiga selliste riikide etteotsa, kus mitte ainult ei olda suhteliselt vaesed, vaid ka kus õpetajad ei ole, vähemasti mitte suhtena üldisesse rikkusesse, palkade mõttes väärtustatud. Lisaks enamikes riikides on lasteaiaõpetaja palk madalam kui algkooliõpetaja oma ja see omakorda madalam kui põhikooliõpetaja oma jne. Siiski on erandeid. Eestile, koos mõnede teiste postsovjetlike riikidega (Tšehhi, Poola), on omane erisus lasteaiaõpetajate ja kõigi teiste kooliastmete õpetajate palkade vahel. Kokkuvõtvalt, meie õpetajad teenivad keskmisega võrreldes (või elatustasemega võrreldes) vähe ja eriti vähe teenivad sellises võrdluses lasteaiaõpetajad.
Õpetajate palkadega seotud lubadused on küllalt selged (reeglina keskmise palgaga seotud) ja eristuvus on pigem selles, kes üle pakub ja kas ja millises astmes palgatõus hõlmab kõiki õpetajaid (lasteaiad, huvikoolid, tugispetsialistid, õppejõud). Tegemist on ambitsioonika lubadusega ja poliitiliselt ka teostatav, arvestades selle kaetust programmides. Siiski, kuivõrd juba mitu kümnendit vältavast „koolivõrgu korrastamisest“ sellise hooga lisaraha ei tule, nagu lubati ja ses plaani kütteraha õpetajate palkadeks pole suudetud säästa, siis katteallika osas saab kindlasti keeruline olema. Näime endiselt uskuvat, et helde heaolusüsteem on võimalik koos madala ja lihtsa maksusüsteemiga. Peaaegu keegi ei räägi ka sellest, et lisaks palgamuredele, läheb suur osa õpetajaid, sh eriti alustavad õpetajaid, õige pea peale alustamist koolist ära. Üks asi ilmselt, jah, koolikultuur ja juhtimiskvaliteet (SDE, ER, Rohelised), mis ka programmides sees ja mis võiks seda probleemi leevendada, kuid üha enam on kuulda, et „koostöö lapsevanematega“ näeb mõnel juhul välja nõudlike lapsevanemate oma lapsele eriõiguste ja paremate hinnete väljakauplemisena ja seda ilma professionaalse kooljuhi vahepuhvrita. Ehk koolikius õpetaja peal. Kuivõrd see on pigem ühiskonna kasvuraskustest tulenev probleem, siis kindlasti ka mitte kampaania korras lahendatav, aga teadvustamiseni võiksime jõuda. *** I – 125% keskmisest, sh alushariduse ja huvihariduse õpetajatele sama ER – Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast + õpetajate karjäärimudeli olulisus E200 – Juba järgmisel aastal peab hea kooliõpetaja saama 3000 eurot palka. … Alushariduse ja huvihariduse õpetajatel peab tõusma samas suurusjärgus SDE – Tagame õpetajate miinimumpalga vähemalt 130% eelneva aasta Eesti keskmisest palgast. … Lisaks tugispetsialistidega seotud lubadused + õpetajate karjäärimudel K – Tõsta õpetajate keskmine palk lähiaastatel 3000 euroni ning suurendada riigi ja omavalitsuse koostöös teiste haridustöötajate palkasid, hoides need konkurentsivõimelisena võrreldes Eesti keskmise palgaga. Peame oluliseks, et haridustöötajate palgaläbirääkimistesse oleksid kaasatud ametiühingute esindajad. |
Üliõpilaste toetussüsteem
|
Kõigil, v.a Isamaa (laen on), EKRE ja Rohelised (laen on) | Kõrghariduse rahastamisel ja sellega seotud juurdepääs vs kvaliteet dilemma juures saab sageli palju tähelepanu õppemaksu küsimus. Siiski on mitmeid uuringuid, mis pigem näitavad, et õppemaks ei pruugi olla peamine barjäär. Ka Eesti näitel teame, et „tasuta“ kõrgharidus ei ole parandanud juurdepääsu (Põder ja Lauri 2021) ja seda ilmselt paljuski õppetoetussüsteemi puudulikkuse tõttu. Ehk teisisõnu, „tasuta“ kõrgharidus oli kas vale või pool rehkendust ja tänased toetussüsteemid ei võimalda ilma vanema toetuseta põhikohaga õppida. Tänases toetussüsteemis lähevad riigi kulutused pigem tulemuspõhisteks toetusteks ja vähem vajaduspõhisteks toetusteks (joonis 7). Tulemused aga on sageli taustaga korrelatsioonis (aga see on siinsete inimeste õiglusarusaamadega küllaltki heas kooskõlas, vt Joonis 8).
Õppelaenusüsteemid kui haridusõigluse tööriistad on jäetud sootuks poliitikakujundusest välja. Vt ka siin Vaata nt siin https://arenguseire.ee/raportid/korghariduse-rahastamine-eestis/ Seega nii ülikoolide kui eelkõige üliõpilaste rahastamine nõuab ülevaatamist ja ses valguses on õppetoetuste ja laenude valimisprogrammidesse jõudmine väga tervitatav ja põhjendatud. Konkreetsuses paistab silma E200 ja SDE. Arvestades, et kõrghariduse teemad on väga esil, siis võib olla tõenäoline, et õppetoetuste ja -laenude osas mingi edasiminek tuleb. Seega teostatav. Võimalikke lahendusi on palju ja enamus on tugevalt maailmavaatelised. St kui probleem on juurdepääsu parandamine ja õpingute katkestamise vähendamine, siis on pigem kirjandus näidanud, et töötavad vajaduspõhised toetused (vt viidatud ASK raport). *** I – puudub õppetoetuste teema; Laenu osas, kustutame õppelaenu pooles ulatuses, kui peres on üks laps ning täies ulatuses, kui peres on kaks või rohkem last. ER – … peame vajalikuks reformida õppelaenude, stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nii, et üliõpilased saaksid pühenduda õppimisele. E200 – Reformime õppelaenu süsteemi. Suurendame õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas. Alandame õppelaenu intressi ja pikendame tagasimakse perioodi kuni 25 aastani. Õppelaen peab katma täiskohaga õppimiseks vajalikud kulud, sest tudengil peab olema võimalik õppida samaaegselt tööl käimata. SDE – Tõstame vajaduspõhise õppetoetuse 500 euroni ning nüüdisajastame õppelaenu tingimusi. K – Suurendada üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid, et tudeng saaks täielikult õpingutele pühenduda; Muuta õppelaenu tagasimaksmise süsteemi, võimalusega riigi poolt hüvitada õppelaen täies mahus, tingimusega töötada avalikus sektoris õpitud erialal vähemalt kolm aastat. Taastada süsteem, kus õpingute jooksul lapsevanemaks saamisel on võimalus ühel lapsevanemal taotleda õppelaenu osalist kustutamist riigi poolt EKRE – pole Rohelised – Õppelaen peab olema sotsiaalse õigluse tagamise meede, mitte panganduslik äriprojekt. Arvestame õppelaenu intressi määramisel tegelikku elukalliduse tõusuga ja pikendame õppelaenu tagasimakse tähtaega. Kustutame osa õppelaenust lapse sünni korral. |
Elukestev õpe | Kõigil, v.a E200 ja EKRE | Vaatamata elukestva õppe rõhutamisele mitmetes hariduspoliitika dokumentides on enamik valimisplatvorme käsitlenud elukestvat õpet suhteliselt piiratult ja ühekülgselt, rõhutades peamiselt vaid kutsealast ümberõpet.
Ses plaanis on suurel määral puudu nii selgusest, ambitsioonikusest, mis rakendab ka teostatavuse osas hinnangut anda. Siiski, siinses kategoorias eristuvad Rohelised, kelle EKÕ lähenemine paistab aduvat, et tänase õpirajad on mittelineaarsed, vajalik on elukaarepõhine ja nn mittestandardiseeritud vaade, et tänast yo-yo põlvkonda rajal hoida (TLÜ EXCEPTi ja YOUNG-IN projektid on ses valguses palju uuringuid teinud). *** I – laiendada koostöös töötukassa ja ettevõtjatega karjääripöörde ja praktikaõppe võimalusi, luua motivatsioonipaketi töötavate inimeste elukestvaks kutsehariduslikuks õppeks ja ümberõppeks RE – Rakendame kutseharidust täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks, mis vastaks tööjõuturu vajadustele Eesti200 – elukestvat õpet ei ole mainitud SDE – on mainitud formaal- ja mitteformaalõppe lõimimist (ainukesena erakondadest) KE – Toetada elukestvat õpet ning rahvaülikoolide tegevust täiskasvanute koolitamisel EKRE – ei ole midagi elukestva õppe kohta Rohelised – mahukas osa täiskasvanute haridusest; täiskasvanute hariduse käsitlemine elukestva õppe osana; tähelepanu ei ole ainult kutsealasel ümber- või täiendõppel, kuigi on mainitud kutsekoolide kaasamist täiskasvanute elukestvas õppesse; kahtlemata kõige täielikum programm võrreldes teiste erakondadega Näiteks: 1. Muudame õppe elukestvaks ja elukeskseks. Tagame inimestele võimaluse end täiendada ja ümber õppida arvestades muudatustega tehnoloogias ja ühiskonnas ning nende rolliga ühiskonnas. 2. Muudame täiskasvanute hariduse haridussüsteemi loomulikuks osaks |
Kutseharidus | Kõigil, v.a E200 ja EKRE | Oluline teema, olnud pikalt kõikides hariduskavades sees, aga juurpõhjuseid (kuidas saavutatakse koostöö tööturuosapoolte ja haridusasutuste vahel; palgaboonuste erinevused kutse- vs üldharidus, kutsehariduse madal prestiiž ja kui vaid õpiraskustega õpilaste „haridusvalik“ jm) ei käsitleta. Samas on teada (Järve et al. 2016), et põhikooli lõpetajate grupist, kel on lõputunnistuse hinne alla 3,3, ei jätka õpinguid 13% ja jätkavad kutseõppeasutustes 70%. Samas hindega üle 4,6 on haridustee katkestajaid 1% ja kutseharidusse siirdujaid vaid 2%.
Ses osas ei leia konkreetsust ka valimisprogrammides. Ükski valimisplatvorm ei pööra ka tähelepanu vajadusele vähendada senist suurt väljalangevust kutsehariduses. Seega kokkuvõtvalt, olgugi et rööpmelisuse vähendamine ehk nn blended versioon (a la SDE, Rohelised) kutseõppest, kus seda saab lõimida üldõppega, on mõistlik just tupikteede vältimise ja haridusvalikute lihtsustamise mõttes (võrdsete võimaluste perspektiiv), ei selgu ühestki programmist, kas ja kuidas see kutsehariduse parema kuvandini ja tööturuga seotuseni viiks. Seega pigem vähe-konkreetsed ning teostamisele mitte-suunatud lubadused. *** I – laiendada õpipoisikoolitust ja teisi tööpraktika vorme; kasvatada õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis ning pakkudes kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu ER – Kutsekeskhariduse õppekavasid tuleb arendada, et need oleksid kaasaegsed, vastaksid tööturu ootustele ja tagaksid ka tugeva keskhariduse. Kutsekeskhariduse lõpetanu peab olema konkurentsivõimeline jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes E200 – kutseharidusele ei ole tähelepanu pööratud SDE – on mainitud üldhariduse ja kutseõppe lõimimist eelkutseõppe ja karjääriplaneerimise kaudu K – kutseharidust on eraldi mainitud vaid pealkirjas koos alus-, põhi- ja keskharidusega EKRE – kutseharidust ei ole mainitud Rohelised – kutseharidusele on pööratud päris suurt tähelepanu. Mainitud on õpipoisiõpet ja töökohapõhist õpet, võimalust võtta üldhariduskoolide õpilastel kutsekoolist koolitusi, kõrgkoolide ja ettevõtjate osalust kutsehariduse õppekavade väljtöötamisel, samuti kutsehariduse võimaldamist kõigile soovijatele |
Paindlikud üleminekud haridussüsteemis ja võrdsed võimalused | Enamikus valimisplatvormides ei ole juttu võrdsete võimaluste tagamisest haridussüsteemis ehk eiratakse seda, et haridusele lootmine ühiskondlike hädade leevendamisel eeldab nn kompenseerivate ja investeerivate heaolupoliitikate koostoimet. Seda eriti sellises haridussüsteemis, kus valikuterohkust peetakse pigem heaks. Valikute tegemise võimekus aga on paraku väga perekondliku tausta „nägu“ ehk sõltuvuses taustast. See on sotsiaalteaduslik fakt, mille arvesse mittevõtmine taastoodab ebavõrdsusmustreid.
Paindlikute üleminekute (ehk nn school-to-work transition) korral on tähelepanu pööratud pigem üksikute üleminekute tagamisele (näiteks kutsekoolist kõrgharidussüsteemi), mitte aga kõigi üleminekute paindlikumaks muutmisele. Kui paindlikkust mainitakse, siis jääb see enamasti vaid deklaratiivseks. *** I – kasvatab õpilase valikuvabadust, kaotades barjäärid ja nn tupikteed noore liikumisel haridussüsteemis ning pakub kutsekoolide ja gümnaasiumide ühisõppekavu, tagab kutseõppeasutuse lõpetajale gümnaasiumi lõpetajaga võrdsed võimalused õpingute jätkamiseks RE – Eesmärk on muuta haridussüsteem paindlikumaks ja õppijakesksemaks kõigis haridusastmetes Eesti 200 – ei ole tähelepanu pööratud ei võrdsete võimaluste loomisele ega paindlikele üleminekutele SDE – võrdetest võimalustest on jutt vaid kvaliteetse keskhariduse kättesaadavuse tagamisest regionaalses plaanis; paindlikke üleminekuid ei ole mainitud Kesk – mainitud on vajadust muuta kehtivaid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, et tagada selgem ja ühetaoline koolilõpetajate kohtlemine edasiõppimisel. Samas ei ole selge, mida sellega on silmas peetud. Paindlikke üleminekuid ei ole mainitud. EKRE – ei ole tähelepanu pööratud ei võrdsete võimaluste loomisele ega paindlikele üleminekutele Rohelised – loome võrdväärsed võimalused kõigi tasemete hariduse omandamiseks. Aga ka see on jäänud deklaratiivsele tasemele. |
Joonis 1: Haridusteemade olulisus vs vasak-parempoolsus valimisplatvormides 2011-2019
Allikas: Manifesti Data Project, https://manifestoproject.wzb.eu/
Märkused: Märkused: X-telg väljendab parteide vasak-parempoolsust rile indeksi alusel (rile indeks võtab arvesse ligi paarkümmend teemat majanduskorraldusest sotsiaalpoliitikateni, mis parteide valimisplatvormis võetud positsiooni vasak-parempoolsusel kaardistab; mida väiksem number, seda vasakpoolsem); Y-telg – Y-telje näitajat tuleks interpreteerida kui haridusteemadega tegelemise vajalikkuse mainimise protsent kogu valimisplatvormi ulatuses .
Skaala väljendab teema olulisust (saliency) osakaaluna kõikidest teemadest. Näiteks 10 ER11 puhul tähendab, et 10% kogu Reformierakonna 2011. a valimisplatvormi teemadest oli seotud haridusteemadega tegelemise olulisuse tõstatamisega
Joonis 2 Haridusteemade keskmine olulisus valimisplatvormis: Eesti vs naabrid
Märkused: Y-telje näitajat tuleks interpreteerida kui haridusteemadega tegelemise vajalikkuse mainimise protsent kogu valimisplatvormi ulatuses
Allikas: Autorite joonis Manifesto Project andmestiku (Volkens et al. 2021) põhjal
Joonis 3: Millisel määral te nõustute väitega, et lapsi peaks õpetama samas koolis sõltumatult nende emakeeles, isemääratud etnilise kuuluvuse alusel (n = 1003)
Allikas: autorite joonis INVEDUC (Roosalu et al. 2018) andmete põhjal
Joonis 4: Eelistused koosõppiva kooli suhtes viimastel valimistel valitud parteide lõikes
Märkused: 1 – Üldse ei nõustu … 5 – Täiesti nõus. Mummu suurus ja toon näitavad konkreetse vastuse valinute osakaalu.
Allikas: INVEDUC (Roosalu et al. 2018)
Joonis 5: Eelistused koosõppiva kooli suhtes haridustaseme ja rahvusliku päritolu lõikes
Märkused: 1 – Üldse ei nõustu … 5 – Täiesti nõus. Valim 945 vaatlust. Mummu suurus ja toon näitavad konkreetse vastuse valinute osakaalu.
Allikas: INVEDUC (Roosalu et al. 2018)
Joonis 6: Õpetajate keskmised palgad (bruto) võrreldes sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta, 2019. aasta
Märkused: • = ISCED 0 (lasteaiaõpetaja); ∆ = ISCED 1 (algkooliõpetaja); × = ISCED 2 (põhikooliõpetaja); × = ISCED 3 (gümnaasiumiõpetaja).
Allikas: autorite joonis OECD (2020) andmete alusel
Joonis 7. Erinevad üliõpilaste toetusrežiimid Euroopas
Märkused: Andmed OECD 2020. BEfr tähistab Belgia prantsuskeelset ja BEfl flaamikeelset piirkonda. Rahalised väljamaksed võivad erineda õpilaste lõikes ja raporteeritud on keskmisi, seega pigem võib vaadata vahemikke – üle 4000, üle 3000 jne.
Allikas: autorite joonis Eurydice (2020) andmete põhjal, ASK (Arenguseirekeskuse kõrghariduse rahastamise raport) ja Põder, Lauri, Veski „Kas Eesti PISA haridustorn on viltu?“
Joonis 8: Kõrghariduseelistused: kas ja kellele peaks maksma õppetoetuseid
Allikas: autorite joonis INVEDUC 2018 (Roosalu et al. 2018) andmete põhjal; ASK (Arenguseirekeskuse kõrghariduse rahastamise raport) ja Põder, Lauri, Veski „Kas Eesti PISA haridustorn on viltu?“
Autorid:
Triin Lauri, triin.lauri@tlu.ee, TLÜ https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est
Ellu Saar, ellu.saar@tlu.ee, TLÜ https://www.etis.ee/CV/Ellu_Saar/est
Viiteallikad:
Green-Pedersen, C. (2019). Attention to Education in the Post-Industrial Society. In (Green-Pedersen Ed.). The Reshaping of West European Party Politics: Agenda-Setting and Party Competition in Comapartive Perspective, pp. 135-152. Oxford University Press.
Järve, J., Seppo, I., Räis, M.L. (2016). Põhikoolijärgsed haridusvalikud. Tartu: Eesti rakendusuuringute keskus CentAR, Haridus- ja Teadusministeerium.
Lauri, Triin; Toots, Anu (2022). From nationalism to educational divide? Party positions and voter profiles on welfare state issues in Estonia and Latvia. Problemy Polityki Społecznej Studia i Dyskusje, 57 (2), 107−143. DOI: 10.31971/pps/152005.
Põder, K. Lauri, T., Veski, A. (2023, ilmumas). Kas Eesti PISA haridustorn on viltu? Postimehe Kirjastuse raamatugrant, ….
Põder, K.; Lauri, T. (2021). The paradox of state-funded higher education: Does the winner still take it all? Education Sciences, 11 (12), 812. DOI: 10.3390/educsci11120812.
Roosalu, T., Täht, K., Kazjulja, M., Helemäe, J., Unt, M., Lauri, T., ja Joorik, A. (2018). INVEDUC Questionnaire: Social Survey of Opinions on Inequalities in Estonia 2019. International Social Survey Programme: Social Inequality – ISSP 2019 (Estonia) with Special Module on Education. repositoorium. Estonia: Institute of International and Social Studies, Tallinn University.
Saarts, Tõnis; Saar, Ellu (2022). When the Ethnic Cleavage Overshadows the Class Cleavage in a Post-Communist Country and Why we Should Care? European Politics and Society, 23 (2), 223−242. DOI: 10.1080/23745118.2020.1858397.
Toots, Anu; Lauri, Triin (2022). Nation (Re)building through Social Investment? The Baltic Reform Trajectories. In: Julian L. Garritzmann, Silja Häusermann, Bruno Palier (Ed.). The World Politics of Social Investment (Volume II) The Politics of Varying Social Investment Strategies. (159−184). Oxford : Oxford University Press. DOI: 10.1093/oso/9780197601457.003.0007.
Vetik, R. (2019). Suured küsimused | Raivo Vetik: mida teha vene kooliga? EPL 23.01.19: https://epl.d