Autorid: Mariliis Öeren, Anni Kurmiste, Kristi Melesk, Kelly Toim (mõttekoda Praxis)

ERR Valimisstuudio debatt: 15.02

Faktileht[1]

Toimetulek

• Toimetulekust üldiselt
  • Eesti suhtelise vaesuse määr (22,2%) 2021. aastal oli sarnane EL keskmisega (21,7%), kuid oli palju kõrgem kui Soomes (14,2%) või Rootsis (17,2%).[1]
  • Kõige sagedamini elavad suhtelises vaesuses üksi elavad eakad (81,7%), lastega leibkondadest üksikvanemaga pered (32,7%). [2]
  • Eesti eesmärk on vähendada 2030. aastaks suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu 39 000 võrra. 2021. aastaks langes näitaja 18 000 isiku võrra. [3] [4]
  • Eesti riigi kulutused sotsiaalkaitsele olid 2020. aastal ligi kolmandiku võrra väiksemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. [5]
• Toimetulekutoetus
  • Toimetulekutoetuse saajate arv tõusis 2022. aastal esialgsetel andmetel 61%. Välja makstud summa on esimese 9 kuuga enam kui kahekordistunud. [6]
  • Toimetulekutoetuste määramisel ei arvestata hetkel kõikide tegelikku toimetulekut tagavate kulutustega. [7]
  • Kaks kolmandikku toimetulekutoetuse saajatest on kogenud makseraskusi ning suurem osa neist rohkem kui ühel korral viimase 12 kuu jooksul. [8]
  • Toimetulekutoetuse saajate nõustamine peab sisaldama enam rahaliste raskuste ennetamist ja võlanõustamise vajaduse hindamist.(ibid)
  • Võlanõustamisteenuse puhul vajavad parendamist piirkondlikud erisused teenuse kättesaadavuses ja ooteajas (ibid).
  • Üle vaatamist vajab toimetulekutoetuse taotlemise protsess, et see oleks toetuse taotlejale lihtne ja arusaadav ning omavalitsusele vähe koormav. (ibid),[9]
  • Ligi kolmandik (29%) toimetulekutoetuse saajatest olid 2021. aastal lastega pered, sh enamus neist (69%) üksikvanemad. [10]
  • Enam kui pooled (62,1%) toimetulekutoetuse saajatest on töötu liikmega leibkonnad. (ibid)
  • Kaks erakonda (Keskerakond, Rohelised) pakuvad välja kodanikupalga idee. Teised erakonnad näevad lahendust pigem vajaduspõhistes toetustes.
  • Kodanikupalga kehtestamisel on riske, näiteks maksukoormuse tõus (kulukas rakendamine), toetustest sõltuvus, vähenev töömotivatsioon.[11]
• Lastega perede toimetulek ja peretoetused
  • Lastega peredest on toimetulek ohus enim üksikvanemaga leibkondades, kellest kolmandik (32,7%) elas 2021. aastal suhtelises vaesuses.
  • 3- ja enamalapselistes peredes oli suhtelises vaesuses elavate perede osakaal 14%, 1-lapselistes peredes 10,3% ning 2-lapselistes peredes 9,3%. [12]
  • Veebruaris toimunud üksikvanema toetuse tõus vähendab potentsiaalselt vaesuses elavate üksikvanemate osakaalu, kuid ei ole piisav, et parandada toimetulekut märgatavalt. [13]
  • Üksikvanematele suunatud meetmeid on mitmeid ning nendele kvalifitseerumine sõltub teise vanema elusolekust, koostöövalmidusest ning tema vanemluse tunnistamisest sünniaktis.
  • Madalaima suurusega üksikvanematele suunatud abinõudest on üksikvanema toetus (80 eurot) ja elatisabi (100 eurot).
  • Praegune üksnes lasterikka peretoetuse indekseerimine suurendab lõhet 1-2-lapselise perede ning 3- ja enamalapseliste perekondade sissetulekute vahel. [14]
  • Kõik erakonnad lubavad lapsetoetuste võrdsustamist, kuid vastavalt peretoetuste tõusule kasvavad ka 3- ja enamalapseliste perede toetuse summa, mistõttu erinevused ei vähene oluliselt.
  • Kõige heldemate valimislubaduste rakendamisel (E200 ja SDE) oleks 2-lapseliste perede toetus ikkagi alla kolmandiku (27%) 3-ja enamalapseliste perede toetusest.
  • Alates maist on indekseeritud vaid lasterikka pere toetus, mistõttu erinevused toetuste suuruses suurenevad ajaga kui lastetoetust ei indekseerita
  • Lastetoetuste indekseerimist lubavad Eesti 200, SDE ja Keskerakond
  • 3- ja enamalapseliste perede toetus on 2023. aastal tõusnud üle palga alammäära (725 eurot).
  • Ükski erakond ei käsitle valimisprogrammis peretoetuste mõju tööjõupakkumisele – kuidas ennetada sõltuvust toetustest ja tööturult väljumist?

Joonis 1: Erinevused lapsetoetustes valimislubaduste rakendamisel

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet (tänased peretoetused), erakondade valimisprogrammid

* Toetuste summad on arvestatud eeldusel, et muudetakse vaid lapsetoetust, mitte ei kehtestata lisatoetust 1- ja 2-lapselistele peredele lisaks lapsetoetustele

• Töötute toimetulek
  • aasta detsembris oli Töötukassa andmetel ligi 7600 töötut rohkem kui samal ajal eelmisel aastal. [15]
  • aastal elas Statistikaameti kohaselt 39,7% töötutest suhtelises vaesuses, sealhulgas mehed (46,3%) rohkem kui naised (32,7%). [16]
  • Umbes veerand uutest töötutest igal aastal ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele ega töötutoetusele. [17]
  • SDE, KE ja Rohelised lubavad töötuskindlustushüvitise põhimõtete ülevaatamist.
  • Ligi veerand uutest töötutest saab vaid töötutoetust, mis on 2023. aastal 327,05 eurot kuus ehk 45% selle aasta töötasu alammäärast. (ibid)
  • Töötutoetuse piisavusele pöörab tähelepanu SDE valimisprogramm.
• Pensionisüsteem
  • Rahandusministeeriumi andmetel oli 2021. aasta lõpu seisuga enne pensioniiga II sambast lahkumiseks avalduse esitanud ligi 25% sambaga liitunutest (186 500 inimest).[18]
  • Kõrgema sissetulekuga isikute hulgas on II sambast lahkujate osakaal väiksem kui madalapalgaliste seas. [19]
  • Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal keskmine vanaduspension 476 eurot. 2022. aasta III kvartaliks oli see tõusnud 26% 599 euroni. [20]
  • Enamus erakondi lubavad pensionide ligi kahekordistumist 5 aasta jooksul. Vähe on sõnumit isiku enda või tööandja täiendava panustamise vajalikkusest.
  • Suhtelises vaesuses elavate eakate osakaal on Eestis mitu korda kõrgem (40,6%) kui Euroopa Liidus keskmiselt (16,8%).[21]
  • 65-aastaste ja vanemate meeste aastasissetulek (12 340 eurot) oli naiste omast (10 802 eurot) 14% kõrgem.[22]
  • Pensionid muutuvad iga kümnendiga ebavõrdsemaks ja sõltuvad järjest enam palga suurusest. [23]
  • Eakate vaesuse vähendamiseks soovitatakse tõsta miinimumpensioni, luua tööandja pension ning toetada individuaalse pensioniplaani tegemist. (ibid)
  • Kulutused vanaduspensionile moodustasid 2021. aastal Eesti SKP-st 5,2%, sealjuures EL keskmine oli poole suurem (10,3%). [24]
  • Eestist suuremaid kulutusi vanaduspensionile teevad mh ka Läti (7%) ja Leedu (6%). (ibid)

Tervis

• Üldised tervisenäitajad
  • aastal oli naiste oodatav eluiga 81,4 aastat, meeste oodatav eluiga 72,8 aastat. COVID-19 pandeemia vähendas Eestis oodatavat eluiga 0,4 aasta võrra[25].
  • Keskmine oodatav eluiga on kõrgeim Hispaanias ja Rootsis (83 aastat), madalaim Rumeenias ja Bulgaarias (veidi üle 71 aasta). Eesti oodatav eluiga (~77 aastat) on EL-is tagantpoolt üheksas[26].
  • aastast saati on Eesti oodatav eluiga tõusnud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Samas jääb Eesti keskmine (~77 aastat) EL keskmisele siiski ligi kahe aastaga alla (ibid).
  • aastal oli eestlastest meestel tervena elada jäänud eluaastaid 54,89 aastat, naistel 59,43 aastat[27].
  • Psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhte oli 2021. aastal 24 706, meeleoluhäirete puhul 6 281[28]. Tegelik haigusjuhtude arv on aga suurem, sest paljud vaimse tervise haigusjuhud jäävad tuvastamata.
  • Eesti elanikest tarvitab alkoholi iga nädal 21%, iga kuu 29% ja vähem kui kord kuus 26%[29]. Tarvitajate hulk on aastate jooksul kahanenud, kuid on nt meeste hulgas siiski kõrge[30].
  • 57% elanikest on ülemäärase kehakaaluga, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Ülekaaluliste osatähtsus suureneb vanuse suurenedes. (ibid)

• Tervishoiukulud, eelarve, omaosalus
  • aastal olid tervishoiukulud kokku 2,3 miljardit eurot, millest üle poole kulus aktiivravile. Ligi 63% sellest tasus Eesti Haigekassa, ligi 22% tuli leibkondade omaosalusest. [31][32]
  • Aastate jooksul on tervishoiu avalik rahastus kasvanud, kuid see on võrdluses EL-iga siiski madal. [33][34]
  • Eesti leibkondade omaosalus (22%) tervishoiukulutustest on kõrgem kui EL keskmine (15%). Omaosaluskulutused on aina kasvanud (2009 oli osakaal 20%) (ibid).
  • Suurim osa inimeste omaosaluskulutustest kulub ravimitele, järgneb hambaarsti teenus ja pikaajaline hooldus. Omaosalusest kulub Eestis 28% hambaarstile, EL-is keskmiselt 13% (ibid).
  • Tervishoiukulud ühe inimese kohta olid 2021. aastal ligikaudu €1770[35]. Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st oli 2021. aastal 7,5%[36].
  • EL-i keskmine tervishoiukulutuste osakaal on 9,9% SKP-st. Kõige suuremad tervishoiukulutused SKP-st teeb Norra (ligi 11%), vähim kulutavad Rumeenia ja Luksemburg (ligi 6%) SKP-st.[37]
  • Eesti Haigekassa eelarvedefitsiit kasvab 2035. aastaks prognooside kohaselt ligi 900 miljoni euroni – seetõttu ei jõua 2035. aastal ligi pooled patsiendid arsti vastuvõtule määratud ooteaja jooksul[38].
  • Eesti tervishoiueelarve on üks Euroopa madalamaid, samal ajal oleme katmata ravivajaduse edetabelis EL-i esimesed[39].
  • Lahendamata tervisemuredega inimeste osakaal (18%) on ligi 2x kõrgem kui järjekorras järgmises riigis, Kreekas (9%) (ibid).
  • Ühe-eurone ennetav investeering inimese tervisesse toob tagasi 2,4–5 eurot ja lisaks majanduslikule kasule vähendab see investeering oluliselt ka inimlikke kannatusi.[40]
  • Potentsiaalne tulu tervisekahjude ennetamisest on kordades suurem kui haigekassa lisarahavajadus üldisele tervisekindlustusele üleminekuks või riigi finantseeritavate teenuste valiku laiendamiseks[41].
  • Vähendades 1% võrra alkoholi tarvitamisest ja ülemäärasest kehakaalust kaotatud eluaastaid, vähendaksime aastaseid kulusid 32 miljoni euro võrra, vaimse tervise häirete puhul 29 miljoni euro võrra[42].
• Ravikindlustus
  • Eestis toimib solidaarne ravikindlustus. 2021. aasta andmetel on 94% elanikkonnast ravikindlustatud, ligi 92% meestest ning 95% naistest ning kindlustatus on seotud peamiselt tööstaatusega.[43]
  • Vabatahtlikud tervishoiu rahastamismudelid moodustavad tervishoiukulude osatähtsusest väga väikse osa – 2021. aastal 0,13% SKP-st.[44]
  • Enne COVID-19 pandeemiat oli ravikindlustuseta isikutel ligipääs erakorralisele meditsiinile ning HIV ja tuberkuloosi ravile, alates 2021. on teenustepakett laienenud[45].
• Patsiendikindlustus, vaktsiinikindlustus
  • Patsiendikindlustus on kindlustuse vorm, mis aitab soodustada ravivigadest ja ohujuhtumitest teavitamist ja nende ennetamist[46].
  • Vaktsiinikindlustus on kindlustuse vorm, mis lihtsustab Eestis vaktsiinide kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahju või surma korral isikule varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist[47].
  • Vaktsiinikahjude hüvitamise meetmest alates on Ravimiamet teinud ligi 500 hinnangut, millest ~10% on saanud positiivse hinnangu. Kokku on tehtud väljamakseid €144 000 väärtuses[48].
• Hinnang arstiabi kättesaadavusele
  • 16% elanikest hindab, et nende jaoks pole teatud põhjustel arstiabi kättesaadav, kusjuures naised tunnevad seda rohkem kui mehed. EL keskmine on 2%, mis on võrdne nii meeste kui naiste seas.[49]
  • Enim mõjutab arstiabi kättesaadavust Eestis järjekordade pikkus – 15% elanikest hindavad, et arstiabi on seetõttu kättesaamatu.[50]
  • aastal ootasid ligi 90% patsientidest puusa- ja/või põlveoperatsiooni rohkem kui kolm kuud (ibid).
  • aastal hindasid 62% elanikest ligipääsetavust tervishoiuteenustele heaks või väga heaks – see on kõrgeim tulemus alates 2011. aastast (ibid).
  • Aastatel 2020–2021 pöörduti EMO-sse enamasti rohelisse ja kollasesse triaažikategooriasse kuuluva probleemi tõttu.[51]
  • Suur osa EMO-sse pöördujate probleemidest kuuluvad perearsti pädevust nõudvate murede hulka (ibid).
  • TÜ analüüsi sõnul hindab Häirekeskus kõrgema prioriteediga hädaabikõnesid üle. See aga koormab kiirabi tööd üleliigselt. (ibid).
• Esmatasandi tervishoid. Peremeditsiin.
  • Ööpäevasest perearsti nõuandetelefonist on teadlikud 50% elanikest ning seda on kasutanud 38% elanikest[52].
  • Perearsti nõuandetelefoni kasutus ja teadlikkus on aastatega kasvanud (ibid).
  • aastal oli perearste 940, puudu on ligikaudu 45 perearsti (ibid).
  • Paljud perearstid jõuavad varsti pensioniikka – 430 arsti 940-st on 60-aastased või vanemad (ibid).
  • aasta I poolaastal luhtus ligi 75% perearsti konkurssidest. Samal perioodil oli asendusarst 54 nimistul (ligi 72 500 patsienti), millest 13 nimistul on ajutine lahendus kestnud viis või enam aastat. (ibid)
  • Perearsti nimistu piirsuurus on 1200– 2000 inimest. Keskmine nimistu suurus oli 2021. aastal ~1650 inimest. Perearsti nimistu optimaalseks suuruseks peetakse 1600 inimest. (ibid)
  • Sotsiaalministeerium on astunud samme, et julgustada perearste nimistut võtma erinevates piirkondades nt lähtetoetuse abil. Toetus on 15 000 – 45 000 eurot viie aasta jooksul. (ibid)
  • Sotsiaalministeerium teeb koostööd ka kohalike omavalitsustega, et pakkuda tulevastele perearstidele eri piirkondades paremat tuge. (ibid)
• Eriarstiabi (v.a perearstid)
  • Eestis on ambulatoorse eriarstiabi järjekorra maksimumpikkuseks kehtestatud 42 päeva. 2021. aastal ei jõudnud selle ajaga vastuvõtule 23% esmase broneeringu teinud patsientidest. (ibid)
  • Kõige pikemad järjekorrad on piirkondlikes haiglates, kuhu 42 päeva jooksul jõudis vaid 65% patsientidest (ibid).
  • Alates COVID-19 pandeemiast on ootejärjekorrad eriarstiabile veelgi pikenenud (ibid).
  • aastal tehti 8% eriarstiabi ambulatoorsetest vastuvõttudest kaugvastuvõtuna. Pandeemia tõstis kaugvastuvõttude osakaalu.[53]
• Inimressursid tervishoius, tööjõud, palgad
  • aastal oli registreeritud iseseisvaid tervishoiuasutusi kokku 1 483[54]. 2021. aastal oli tervishoiutöötajaid kokku ligi 25 000, kellest 8600 õed, 4500 arstid ja 3800 hooldajad[55].
  • aastal oli Eestis 1000 elaniku kohta 3,5 perearsti ning 6,2 õde. EL keskmine on vastavalt 3,9 ja 8,4. Euroopas paistavad piisava töötajaskonnaga silma Norra ja Austria.[56]
  • Hariduse omandamise lõpetanud arstide ja õdede arv kahaneb – 2017. aastal lõpetas 151 arsti, 2020. aastal 138 arsti. 2017. aastal lõpetas 467, 2020. aastal 383 õde.[57]
  • aastal suurendati õe põhiõppe vastuvõttusid ning ka eriarstide ja residentuuritellimusi. 2021. aastal tõsteti peremeditsiini residentuuri õppekohtasid. (ibid)
  • Probleemne on tervishoiutöötajaks saada soovijate väike arv. Seda põhjustab valdkonna maine, praktikabaasi piiratus, suur töökoormus jm. (ibid)
  • Välismaal kutse omandanud arste ja õdesid oli 2021. aastal Eestis vastavalt 294 (4,2%) ja 26 (0,2%). Eesti on nende arvudega OECD riikide hulgas üks viimastest. [58]
  • aastal emigreerus enim Eestis väljaõppe saanud arste Soome, Lätti, Saksamaale ja Ühendkuningriiki (ibid).
  • Soome ning Ühendkuningriiki tööle minejate arv on ajapikku kasvanud, mujale pigem vähenenud (ibid).
  • Vaimse tervise spetsialiste on juurde vaja – puudu on 30–40 psühhiaatrit ja esmatasandil 130–160 kliinilist psühholoogi, rääkimata koolipsühholoogidest ja vaimse tervise õdedest. (ibid)
  • aastal oli arstide keskmine kuupalk ligi €4000, õdedel ja ämmaemandatel €2200 ja hooldajatel €1400[59].
  • Alates 2012. aastast on palgad tõusnud, kuid arstidel enam kui teistel tervishoiutöötajatel (ibid).
  • Tervishoiutöötajate hulgas teenivad enim palka ortodondid, suu-, näo- ja lõuakirurgid ja proteesiarstid[60].
  • Vähim teenivad tervishoiutöötajate seas palka hooldajad ja hooldustöötajad, massöörid ja abifüsioterapeudid (ibid).
• Vaimne tervis
  • aastal tegi enesetapu 186 inimest (149 meest ja 37 naist).[61]
  • Eesti on Euroopa esirinnas noorte enesetappude kõrge määra poolest, täiskasvanute puhul Euroopa keskmise lähedal (ibid).
  • Korduvaid surma- või suitsiidimõtteid oli 2021. aastal peaaegu igal kümnendal  täiskasvanul[62].
  • Kõrgeim surma- või suitsiidimõtete määr oli kõige vanemal vanuserühmal (85+, 20%), teisena aga noortel täiskasvanutel (18–24, 14%) (ibid).
  • Igal neljandal täiskasvanul on depressiooni risk ja igal viiendal ärevushäire risk. Risk on suurem naistel, noorematel ja kehvema elujärjega inimestel (ibid).
  • Depressiooni sümptomite esinemine on võrreldes 2019. aastaga Eestis sagenenud ligi poolteist korda ja viimase seitsme aastaga vähemalt kaks korda (ibid).
  • Registreeritud psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhte oli 2021. aastal 24 706, meeleoluhäirete puhul 6 281[63].
  • Tegelik psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhtude arv on suurem, sest paljud vaimse tervise haigusjuhud jäävad tuvastamata (ibid).
• Mittenakkushaigused, riskikäitumine
  • Käitumuslike riskifaktorite tagajärjel tekkinud tüsistused moodustavad ligi 40%
    surmadest[64].
  • Enim mõjutavad Eesti inimeste tervist tasakaalustamata toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja madal kehaline aktiivsus (ibid).
  • Südame isheemiatõbi on peamine ennetatav surmapõhjus ning haiguse suremus on 2x kõrgem kui EL keskmine. Järgnevad insult, kopsu- ja jämesoolevähk ning maksahaigused (ibid).
  • aastal oleks saanud ennetustegevusega ära hoida 3217 surma. Raviga oleks saanud ära hoida 2418 surma (ibid).
  • Ennetatav ja ravitav suremus on Eestis kõrgem, kui Euroopa Liidu keskmine (ibid).
  • 22% meestest ja 4% naistest liigtarvitab alkoholi vähemalt korra nädalas. Alkoholi tarvimine tekitas 2019. aastal 8% surmadest (EL keskmine 6%)[65].
• Laste ja noorte tervis, tervisekäitumine
  • Esimese ja neljanda klassi lastest on rasvunud 11%, ülekaalulisi on 18%, ülemäärast kehakaalu esineb sagedamini poistel, vaesemate perede ja väikestes asulates elavatel lastel[66].
  • aasta andmetel on elu jooksul Eesti 15–16-aastastest õpilastest vähemalt korra alkoholi tarvitanud 82% ja purjus olnud 34%[67].
  • Vähemalt korra on kanepit tarvitanud  20%, muid narkootikume 9% 15–16-aastastest õpilastest (ibid).
  • Vähemalt korra on suitsetanud tavasigarette 48% ja e-sigarette 54% 15–16-aastastest noortest. Igapäevaselt suitsetab kümnendik selle vanuse koolinoortest. (ibid)
  • Eesti koolinoorte uimastitarvitamise levimus on suurem võrreldes Soome ja Rootsiga ning Euroopa keskmisega, üsna sarnane Leeduga, kuid väiksem kui Lätis.[68]
• Toitumine, liikumine
  • Eesti inimesed söövad Euroopa keskmisest vähem puu- ja juurvilju. Soovitatav on süüa viis peotäit köögi- ja puuvilju iga päev – seda teevad vaid 13% Eesti elanikest.[69]
  • Ligi iga kolmas inimene Eestis (39% meestest, 27% naistest) ei söö üldse puu- ega köögivilju iga päev (ibid) .
  • Eesti noored tarbivad puu- ja juurvilju vanuserühmade lõikes kõige eeskujulikumalt (ibid).
  • Võrreldes teiste EL riikidega, joovad Eesti elanikud karastusjooke kõige vähem – igapäevaseid joojaid on 2% (võrreldes EL keskmisega, 9%). Belgias juuakse iga päev limonaadi kõige rohkem – 20% elanikest (ibid).
  • Toitumise ja liikumisharjumuste parandamiseks alustati rohelise raamatu koostamist 2014. aastal, kuid seda pole siiani vastu võetud. See on takistanud valdkonna poliitikameetmete vastu võtmist[70].
  • Piisavalt aktiivsed õpilased ja täiskasvanud on vähemuses – 25,3% õpilastest on aktiivsed, 41,6% täiskasvanutest on aktiivsed sportlikult või tööalaselt. Rasvumine on tugevas seoses vähese aktiivsusega[71].

Hoolekanne

• Näitajad, statistika
  • Turu-Uuringute AS uuringu tulemusel selgus, et 2022. aastal tundis 2,5% elanikkonnast, et neil on suur hoolduskoormus – see on ligi 33 000 inimest. [72]
  • Ametlikke pikaajalise hoolduse teenuseid kasutab 17 000–29 000 inimest. Oma igapäevatoimingutes vajab abi aga 160 000–190 000 inimest. Abivajajate hulk kasvab tulevikus märkimisväärselt. [73]
  • Vähemalt 16-aastasest Eesti elanikest hooldab leibkonnaliiget või mõnda teist inimest 15%, see on ligi 200 000 inimest. [74]
  • Statistikaameti andmete kohaselt on viimase 15 aasta jooksul vähemalt 16-aastaste Eesti elanike seas suurenenud pikaajaliste haigustega inimeste osatähtsus (2007. ja 2021. aasta võrdluses 40%-lt 47%-le). [75]
  • Aastate jooksul on suurenenud ametliku puude raskusastmega inimeste osatähtsus, sealhulgas ka nooremates vanuserühmades: 2007. ja 2021. aasta võrdluses on puudega inimeste osatähtsus kogu elanikkonnas suurenenud 9%-lt 11%-le. (ibid)
• Omastehooldus
  • Omastehooldaja on inimene, kes hooldab pereliiget või lähedast, kes haiguse, puude või muu erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Omastehooldaja mõiste seaduses ei kajastu.[76]
  • Ligi 8% töötavatest inimestest on omastehooldajad ja aastate jooksul osakaal kasvab, kuna rahvastik vananeb ja puudub hooldust vajavate inimeste lähedastele rahaliselt jõukohane hooldussüsteem. [77]
  • Omastehooldaja ei pruugi hooldamise eest tasu saada. Töötasu saavad vaid need, kes on hooldajaks registreeritud. [78]
  • Eestis on hooldusteenuste tase ja kättesaadavus omavalitsustes erinev, samuti erinevad hooldajatoetuse maksmise põhimõtted. (ibid)
  • Osad KOV-id ei anna ametliku hooldaja staatust hooldajale, kes elab hooldatavaga koos ning kellel on ülalpidamiskohustus või kui hooldaja ise on puudega[79].
  • Hooldajatoetuse määrad on KOV-ides erinevad: suurim hooldajatoetus oli 2020. aastal €260 ja vähim €16 kuus (ibid).
  • Hooldajate rahulolu eluga, majanduslik toimetulek ja tervis on keskmiselt halvemad kui mittehooldajatel ning need näitajad halvenevad hoolduskoormuse suurenedes. (ibid)
  • Naiste hulgas on hooldajate osatähtsus pisut suurem kui meeste seas (vastavalt 17% ja 14%). Piirkondlikus võrdluses on hooldajaid rohkem Kirde-Eestis (23%), ülejäänud piirkondades on see kuni 15%. (ibid)
  • 19% omastehooldajatest ei tunne hooldamisega seoses mingit koormust, 34% peab koormust väheseks, 31% mõõdukaks, 16% tunneb suurt või talumatult suurt hoolduskoormust (ibid).
  • Tunnetatud hoolduskoormus on seotud hooldaja enda tervisliku seisundiga: hooldajad, kes hindavad oma tervist halvaks või väga halvaks, peavad oma hoolduskoormust ka suuremaks. (ibid)
  • Hooldajatest 54% on pidanud hoolduskohustuste tõttu oma igapäevaelus millestki loobuma. Kõige sagedamini on vähendatud hobidega tegelemist (ibid).
  • Ligi veerand hooldajatest pole hooldamise tõttu saanud soovitud määral puhata, magada, reisida ega veeta soovitud määral aega koos lähedastega (ibid).
  • Märkimisväärne osa hooldajatest on hooldamise tõttu kandnud materiaalset kahju, nt pidanud vähendama pere kulutusi (17%) või loobuma töötamisest (8%, sh mittetöötavatest hooldajatest 14%). (ibid)
  • Hooldajatest kogeb enda hinnangul majanduslikke toimetulekuraskusi 64%, sealjuures suuri raskusi 10%; mittehooldajatest vastavalt 48% ja 4%. (ibid)
  • Hooldajatest kümnendik tunneb, et pole hooldamise tõttu saanud piisavalt oma tervise eest hoolitseda (nt arstil käia, piisavalt liikuda või sportida). (ibid)
  • Omastehooldajad on minimaalse sotsiaalse kaitsega, neil on tulevikus väike pension ja enamasti pole võimalik võtta makstud puhkuse- ega haiguspäevi. [80]
• Tööjõud, palgad
  • Hooldustöötajad on väikseima kuutasuga tervishoiutöötajad (ligi €1400). Sotsiaalvaldkonna hooldustöötajate töötasu on aga veelgi väiksem – ligi €1000. Valdkondade hooldajate töötasude vahel on suur lõhe.[81][82]
  • Kõrgeima töötasuga on sotsiaalvaldkonnas lastekaitse- ja peretöötajad (ligi €1400), sotsiaaltöötajad ja nõustajad (ligi €1300) ja asenduskodu ja perekodu kasvatajad (ligi €1000). (ibid)
  • Sotsiaalvaldkonna põhikutsealade keskmine palk on €1079, mis on 65% Eesti keskmisest palgast (2022 aasta III kvartalis €1679). (ibid)
  • Sotsiaalvaldkonna põhikutsealadega hõivatud on 94% ulatuses naised. Enim (99%) naisi on lapsehoidjate hulgas, vähem (88%) on sotsiaalvaldkonna juhtide hulgas. [83]
  • Sotsiaalvaldkonna palgatasemeid mõjutab tugevalt töötajate sooline jaotus. Naised teenivad väiksemat palka kui mehed ja kuna naiste osakaal on valdkonnas ülekaalukas, siis iseloomustavad sotsiaalala ka madalad palgad. [84]
  • Pikaajalises hoolduses on tööjõupuudus – madalad palgad, stress, suur töökoormus ja rasked töötingimused muudavad inimeste tööl hoidmise sektoris raskeks, sest vajalike oskustega inimesed ei ole valmis selliste tingimustega töötama. (ibid)
  • Hooldustöötajate tööjõuvajadus ületab tasemeõppe koolituspakkumist. Koolituskohtade lisamine ja vastuvõtu suurenemine õppekohtadele võib probleemi mõnevõrra leevendada, kuid juurpõhjusi (madal palk ja ebasoodsad töötingimused) see ei likvideeri. (ibid)
• Hoolduse eelarve, rahastus
  • Pikaajalise hoolduse rahastus moodustab 0,7% SKP-st (2020. aastal 188 miljonit eurot). Sellest avaliku sektori kulutused on 0,4% (2020. aastal 108 miljonit eurot) ning inimeste omaosalus 0,3%. [85]
  • Võrreldes OECD ja EL riikidega on pikaajalise hoolduse kulutused ligi poole väiksemad. Kui EL-is kaetakse avalikest vahenditest ligi 80% pikaajalise hoolduse kuludest, siis Eesti avalikest vahenditest 60% kuludest. (ibid)
  • Avalik sektor soovib suurendada pikaajalise hoolduse kulusid praeguselt tasemelt (0,4% SKP-st) EL keskmisele tasemele (1,3% SKP-st) ning rahastades ka praegu eelarve üldistest tuludest rahastatavat pikaajalist hooldust sotsiaalkindlustusmaksetest, peaks sotsiaalmaksu määra tõstma tasemeni 35,6%.[86]
• Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integreerimine
  • Pikaajalise hoolduse korraldus on lõhestunud Eestis kohaliku ja riikliku taseme ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahele. [87]
  • Riigikontroll on 2015. aastal auditi tulemusel järeldanud, et õendusabi ja hoolekanne ei ole seotud tervikuks, teenuste rahastamine erineb piirkonniti ja rahastuspõhimõtted ei ole piisavad.[88]
  • Omavalitsuste ebavõrdne hooldusteenuste rahastamine ning üldine tervishoiu ja sotsiaalhoolekande killustatus toob kaasa ebaefektiivsuse pikaajaliste hooldusteenuste osutamisel. (ibid)
  • Kuna hoolekanne ei toimu integreeritult, saavad paljud abivajajad ebasobivaid teenuseid – 2015. aastal raisati seetõttu hinnanguliselt €740 000 ravikindlustuse raha, samas kulutasid 2020. aastal kõik leibkonnad €85 958 oma sissetulekutest teenustele. (ibid)
• Üldhooldusteenus, koduhooldus, hooldusreform
  • aastal tasus inimene hooldekodukoha eest keskmiselt €480 kuus, kui KOV toetab €150. SKA andmete kohaselt oli 2020. aastal hooldekodu kohatasu €824 (maksimaalselt €1793). On suur lõhe kohatasu ja inimeste endi maksevõimekuse vahel.[89][90]
  • aastal investeerib riik hoolekandesse ja kodus elamist toetavatesse teenustesse 40 miljonit eurot ja sealt edasi vähemalt 57 miljonit eurot aastas.[91]
  • juulil 2023 jõustub hooldereform, mille tagajärjel jaguneb hooldekodu kohamaksumus kohaliku omavalitsuse ja teenust vajava inimese vahel. (ibid)
  • Prognooside kohaselt on 2023. aastal keskmine hooldekodu kohatasu suure hooldusvajadusega inimesele €1300 kuus, millest poole tasub KOV ning prognoositav keskmine pension võimaldab inimesel endal katta teise poole. (ibid)

Võrdõiguslikkus

• Tööturg, palgalõhe
  • Tööturu horisontaalne lõhestatus on Eestis üks suuremaid Euroopa Liidus. Tegevusalad on ühe soo kesksed – nt sotsiaalvaldkond on naiste ja IKT meeste poolt domineeritud. Hoolimata nn naiste valdkondade tähtsusest ühiskonnale on need sagedamini madalamalt tasustatud[92].
  • Sooline palgalõhe on Eestis üks Euroopa Liidu suuremaid – meist kehvema näitajaga oli möödunud aastal vaid Läti. 2022. aastal teenisid mehed €351 rohkem kui naised keskmiselt (ibid).
• Hooldamine
  • Naistele langeb suurem koormus laste ja vanemaealiste lähedaste eest hoolitsemisel. Statistikaameti andmetel võtsid 2021. aastal 3% isadest lapsehoolduspuhkuse kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks (ibid).
  • Naistele töötasu kannatab, kui nad saavad lapsevanemateks. Eestis on 7 aastat pärast lapse sündi emade keskmine töötasu kolmandik väiksem kui enne lapse sündi. Isaks saamine samas töötasu suurust ei mõjuta. (ibid).
• Poliitika, võim
  • aasta Riigikogu valimistel moodustasid naised kandideerijatest 32% ning valitutest 28%. Sarnaselt Riigikogule on ka Eesti kohalike omavalitsuste volikogudes naisi vaid kolmandik. (ibid).
  • Ministrite jaotus on meeste ja naiste võrdluses üpris võrdväärne – 2021. aastal oli mehi 53%, naisi 47%, kui Euroopa Liidus oli mehi 66% ning naisi 34% [93].
• Haridus
  • Eestis omandavad naised kõrgharidust märksa rohkem kui mehed ja siinsed naised on endiselt Euroopa ühed kõrgemalt haritumad.[94]
  • Uuringud näitavad, et naised, kes on meestest paremini haritud, teenivad oma kraadist hoolimata vähem kui sama eriala peal töötavad vähem haritud mehed. (ibid)
• Tervis, käitumine
  • Sooga seotud normid ja riskikäitumine põhjustavad ka noorte meeste halvemat tervist ja hukkumist õnnetustes, sest riskide võtmist ning alkoholi (liig)tarvitamist peetakse tihti mehelikuks (ibid).
  • Naiste sagedasemaid vaimse tervise probleeme mõjutab meestest suurem tasustamata töö koormus (kodutööd, laste ja eakate hooldus) ja sellest tulenev lisastress (ibid).
  • Perevägivalla ohvritest 82% on naised. Iga kümnes naine on kogenud alates 15-eluaastast mis tahes vormis seksuaalset vägivalda ja iga 20. on vägistatud (ibid).
• Riigikaitse
  • Eestis arutatakse aktiivsemalt naiste kaasamist riigikaitsesse, ent tegelik võimekus pakkuda naistele väljaõpet ja varustust ei käi reageerimisvajadusega kaasas.
  • Tähelepanuväärne on, et riigikaitse arutelude juures on naised olnud alaesindatud. Riigikogu riigikaitsekomisjonis on läbi aegade tegutsenud vaid 13 naist. (ibid)
  • Kaitseväes on naisjuhte vähe ning kokku on Eestis ajateenistuse läbinud 2021. aastaks vaid 159 naist (ibid).

[1] Koostajad: Praxise analüütikud
Toimetulek: Kelly Toim ja Kirsti Melesk
Tervis, hoolekanne ja võrdõiguslikkus: Anni Kurmiste ja Mariliis Öeren

[1] Eurostat. PEPS01N. Persons at risk of poverty or social exclusion by age and sex https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ilc_peps01n/default/table?lang=en

[2] Statistikaamet. LES01: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR VANUSERÜHMA JA SOO JÄRGI https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus/LES01/table/tableViewLayout2

[3] The European Pillar of Social Rights Action Plan, National targets. PDF kättesaadav siit: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-action-plan_en#national-targets

[4] Eurostat. PEPS01N. Persons at risk of poverty or social exclusion by age and sex https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ILC_PEPS01N__custom_4596057/default/table?lang=en

[5] Eurostat. General government expenditure by function https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/GOV_10A_EXP__custom_4926942/default/table?lang=en

[6] Sotsiaalministeerium. Toimetulekutoetusi on sel aastal välja makstud 27 miljoni euro eest. https://www.sm.ee/uudised/toimetulekutoetusi-sel-aastal-valja-makstud-27-miljoni-euro-eest

[7] Koppel, K., Pisarev, H., Piirits, M., Michelson, A., Masso, M., Paulus, A., Laurimäe, M. (2018). Elatusmiinimum – teel parema toeni puudustkannatavate inimesteni. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/03/Elatusmiinimum-2020.pdf

[8] Melesk, K., Toim, K., Lehari, M., Kadarik, I., Nuiamäe, M., Michelson, A., Koppel, K., Laurimäe, M., Peterson, S. (2022). Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ja tööturuaktiivsusele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/12/TTT-ja-volgnevuste-moju-uuring_lopparuanne.pdf

[9] Riigikontroll (2019). Omavalitsuste kogutud hoolekandeteabe kasutamine. Tallinn: Riigikontroll. https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=14503&AuditId=2492

[10] Sotsiaalministeerium. Toimetulekutoetuse statistika. https://www.sm.ee/toetuste-statistika

[11] Masso, M., Melesk, K., Koppel, K., Laurimäe, M., Piirits, M., Nuiamäe, M. (2020) Minimum income protection: promoting convergence in times of crisis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/09/Minimum-income_policy-brief.pdf

[12] Statistikaamet. LES03: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR LEIBKONNA TÜÜBI JÄRGI https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus/LES03/table/tableViewLayout2

[13] Toim, K., Melesk, K. (2022). Toimetulek ja peretoetused. https://tarkvalija.eu/ekspertide-ootused-valimisprogrammidele-toimetulek-ja-peretoetused/

[14] Toim, K., Melesk, K. (2022). Toimetulek ja peretoetused. https://tarkvalija.eu/ekspertide-ootused-valimisprogrammidele-toimetulek-ja-peretoetused/

[15] Töötukassa. Registreeritud töötud. https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/registreeritud-tootud

[16] Statistikaamet. LES02: VAESUSE JA ILMAJÄETUSE MÄÄR PEAMISE HÕIVESEISUNDI JA SOO JÄRGI https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus/LES02/table/tableViewLayout2

[17] Töötukassa (2023). Toetuste ja hüvitiste kaetus. Vaadatud 16.01.2023. https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/toetuste-ja-huvitistega-kaetus

[18]Pensionikeskus. Rahandusministeeriumi statistika.  https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiYTFhNjU0OTgtMzE3ZC00NTVkLWEwN2YtYTcwZDI3NTUwZDlhIiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9&pageName=ReportSection3cffbc10880514ec16dc

[19] Pensionikeskus. Teisest sambast raha väljavõtmise statistika. https://www.pensionikeskus.ee/wp-content/uploads/teisest_sambast_raha_valjavotmise_statistika_02.08.2021.pdf

[20] Statistikaamet. SK153: KESKMINE PENSION JA VANADUSPENSION KUUS (KVARTALID) https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-kaitse__sotsiaalkindlustus__pensionikindlustus/SK153/table/tableViewLayout2

[21] Eurostat. At-risk-of-poverty rate of older people by detailed age group. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/TESPN050/bookmark/table?lang=en&bookmarkId=5fa47a75-2785-46d0-af8d-9c562b6bfe3d

[22] Statistikaamet. ST13: ELANIKE AASTA EKVIVALENTNETOSISSETULEK SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI https://andmed.stat.ee/en/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST13/table/tableViewLayout2

[23] Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium (2022). Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022. PDF kättesaadav siit: https://sm.ee/too-ja-pension/pension

[24] Eurostat. Pensions. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/SPR_EXP_PENS__custom_4907212/default/table?lang=en

[25] TAI. Oodatav eluiga sünnihetkel soo järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__05Eluiga/OE012.px/

[26] OECD. 2022. Health at a Glance: Europe 2022. https://www.oecd-ilibrary.org/deliver?redirecturl=http%3A%2F%2Fwww.keepeek.com%2FDigital-Asset-Management%2Foecd%2Fsocial-issues-migration-health%2Fhealth-at-a-glance-europe-2022_507433b0-en&isPreview=true&itemId=%2Fcontent%2Fpublication%2F507433b0-en

[27] TAI. Tervena elada jäänud aastad soo, vanuse ja rahvuse järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__06TEaastad/TE751.px/

[28] TAI. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/

[29] Statistikaamet. Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?  https://www.stat.ee/et/uudised/mille-poolest-paistavad-eesti-inimesed-euroopas-oma-tervisekaitumisega-silma

[30] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en

[31] TAI. Tervishoiukulud teenuse ja rahastamismudeli järgi (tuhat eurot). https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__10Tervishoiukulud/KK01.px/

[32] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en#page8

[33] TAI. Tervishoiukulud teenuse ja rahastamismudeli järgi (tuhat eurot). https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__10Tervishoiukulud/KK01.px/

[34] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en#page8

[35] TAI. Tervishoiukulude näitajad ühe inimese kohta. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__10Tervishoiukulud/KK04.px/

[36] TAI. Tervishoiukulude näitajad. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__10Tervishoiukulud/KK05.px/

[37] OECD. 2022. Health at a Glance: Europe 2022. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-europe-2022_507433b0-en#page3

[38] Arenguseire Keskus. 2020. Eesti tervishoiu tulevik. https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/03/2020_tervishoid_eesti_tervishoiu_tulevik_kokkuvote_digi-1.pdf

[39] Eurostat. 2022. Unmet health care needs statistics. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/SEPDF/cache/37395.pdf

[40] Deloitte. 2020. Mental health and employers. Refreshing the case for investment. https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/uk/Documents/consultancy/deloitte-uk-mental-health-and-employers.pdf

[41] Arenguseire Keskus. 2020. Eesti tervishoiu tulevik. https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/03/2020_tervishoid_eesti_tervishoiu_tulevik_kokkuvote_digi-1.pdf

[42] Laurimäe M, Koppel K, Arrak K. 2020. Eesti tervishoiu tulevik – tervisekindlustuse kvantitatiivse mudeli tulemused ja metoodikaaruanne. Mõttekoda Praxis, Arenguseire Keskus. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/11/Eesti-tervisekindlustuse-tulevik-stsenaariumite-aruanne.pdf

[43] TAI. Ravikindlustatute arv ja osatähtsus registreeritud elanikkonnast soo ja maakonna järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__12Ravikindlustatud/RA02.px/

[44] TAI. Tervishoiukulude näitajad. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__10Tervishoiukulud/KK05.px/

[45] Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 2022. Eesti tervishoiu suundumused.

[46] Sotsiaalministeerium. Patsiendikindlustus. https://www.sm.ee/patsiendikindlustus

[47] Sotsiaalministeerium. Vaktsiinikindlustus. https://www.sm.ee/vaktsiinikindlustus

[48] ERR. 2023. Koroonavaktsiinide kõrvaltoimetest teada andmine on kordades vähenenud. https://www.err.ee/1608864875/koroonavaktsiinide-korvaltoimetest-teada-andmine-on-kordades-vahenenud

[49] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en#page8

[50] OECD. 2022. Health at a Glance: Europe 2022. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-europe-2022_507433b0-en#page3

[51] Sotsiaalministeerium. 2023. Analüüs: EMO ja kiirabi koormuse vähendamiseks tuleb parandada perearstiabi kättesaadavust. https://www.sm.ee/uudised/analuus-emo-ja-kiirabi-koormuse-vahendamiseks-tuleb-parandada-perearstiabi-kattesaadavust

[52] Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 2022. Eesti tervishoiu suundumused

[53] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en#page17

[54] TAI. Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO10.px/table/tableViewLayout2/

[55] TAI. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableViewLayout2/

[56] OECD. 2022. Health at a Glance: Europe 2022. https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/507433b0-en.pdf?expires=1676123061&id=id&accname=guest&checksum=81CA2350E8143340C0E74D1D061F83D2

[57] Riigikontrolli aruanne Riigikogule. 2022. Eesti tervishoiu suundumused

[58] OECD. Health Workforce Migration. https://stats.oecd.org/viewhtml.aspx?datasetcode=HEALTH_WFMI&lang=en

[59] TAI. Tervishoiutöötajate töötasu. https://statistika.tai.ee/Resources/PX/Databases/Andmebaas/04THressursid/06THTootajatePalk/TTinfo.htm

[60] TAI. Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk ameti järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT04.px/

[61] Kurmiste A, Vainre M, Öeren M. 2023. Ekspertide ootused valimisprogrammidele. https://tarkvalija.eu/ootused-valimisprogrammidele-%e2%9f%a9-tervis/

[62] TAI & Tartu Ülikool. 2022. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. https://tai.ee/sites/default/files/2022-06/Eesti%20rahvastiku%20vaimse%20tervise%20uuring.pdf

[63] TAI. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/

[64] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en#page17

[65] Statistikaamet. Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?  https://www.stat.ee/et/uudised/mille-poolest-paistavad-eesti-inimesed-euroopas-oma-tervisekaitumisega-silma

[66] Gluškova N, Nelis L, Nurk E. 2021. Eesti õpilaste kasvu seire: 2018/19. õppeaasa uuringu raport. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). TAI. https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-09/COSI_2021_EST_lingitud_WEB.pdf

[67] Vorobjov S, Tamson M. 2020. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas. https://tai.ee/sites/default/files/2021-03/159103814529_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_2019.pdf

[68] ESPAD Group. 2019. Results from the European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs. http://espad.org/sites/espad.org/files/2020.3878_EN_04.pdf

[69] Statistikaamet. Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma? https://www.stat.ee/et/uudised/mille-poolest-paistavad-eesti-inimesed-euroopas-oma-tervisekaitumisega-silma

[70] OECD. 2021. Estonia: Country Health Profile 2021. https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/estonia-country-health-profile-2021_a6c1caa5-en#page17

[71] Tartu Ülikooli Liikumislabor & Sport Kõigile. 2022. Õpilaste ja täiskasvanute liikumisaktiivsuse uuringud. https://kul.ee/uuringud#item-1

[72] Vainu V. 2023. Suure hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi. TAI Sotsiaaltöö. https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/suure-hoolduskoormusega-inimesed-vajavad-taiendavat-abi?fbclid=IwAR16XxR1riw554Hjc1B0g6t6Fxr3cfXTvVl0OivTWV0pmsoad2bwVRTkgiY

[73] Arenguseire Keskus 2021. Pikaajalise hoolduse kulud Eestis. Lühiraport. https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/12/2021_pikaajaline-hooldus_luhiraport_kulud.pdf

[74] Vainu V. 2023. Suure hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi. TAI Sotsiaaltöö.  https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/suure-hoolduskoormusega-inimesed-vajavad-taiendavat-abi?fbclid=IwAR16XxR1riw554Hjc1B0g6t6Fxr3cfXTvVl0OivTWV0pmsoad2bwVRTkgiY

[75] Vainu V. 2023. Suure hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi. TAI Sotsiaaltöö.  https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/suure-hoolduskoormusega-inimesed-vajavad-taiendavat-abi?fbclid=IwAR16XxR1riw554Hjc1B0g6t6Fxr3cfXTvVl0OivTWV0pmsoad2bwVRTkgiY

[76] Kurmiste A jt. 2022. Pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktika teistes riikides ja soovitused Eestile. Poliitikauuringute Keskus Praxis, Haap Consulting. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2022/01/20221108_VaPra_loppraport.pdf

[77] Uusküla L. 2022. Pikaajalise hoolduse rahastus. Miks, kuidas ja kellele? Riigikogu Toimetised 45/2022. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2022/06/157-166_Uuringud-Uusk%C3%BCla.pdf

[78] Sotsiaalministeerium. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused ja toetused. https://www.sm.ee/lapsed-hoolekanne-ja-vordne-kohtlemine/hoolekanne/kohaliku-omavalitsuse-sotsiaalteenused-ja#jarelhooldusteenus

[79] Vainu V. 2023. Suure hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi. TAI Sotsiaaltöö.  https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/suure-hoolduskoormusega-inimesed-vajavad-taiendavat-abi?fbclid=IwAR16XxR1riw554Hjc1B0g6t6Fxr3cfXTvVl0OivTWV0pmsoad2bwVRTkgiY

[80] Arenguseire Keskus 2021. Pikaajalise hoolduse kulud Eestis. Lühiraport. https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/12/2021_pikaajaline-hooldus_luhiraport_kulud.pdf

[81] Kutsekoda. 2021. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf

[82] TAI. Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk ameti järgi. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT04.px/

[83] Kutsekoda. 2021. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf

[84] Kurmiste A jt. 2022. Pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktika teistes riikides ja soovitused Eestile. Poliitikauuringute Keskus Praxis, Haap Consulting. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2022/01/20221108_VaPra_loppraport.pdf

[85] Arenguseire Keskus. 2021. Pikaajalise hoolduse tulevik. https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2021/11/2021_pikaajalise-hoolduse-tulevik_raport_veeb-3.pdf

[86] Masso M jt. 2021. Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/11/2021_pikaajalise-hoolduse-rahastamine_uuring.pdf

[87] Haigekassa. Õendusabi. 2022. https://www.haigekassa.ee/oendusabi

[88] Riigikontroll. Riigi tegevus iseseisva õendusabi korraldamisel. Kas patsiendid saavad teenuseid, mida vajavad? Tallinn: Riigikontroll; 2015.

[89] Haigekassa. Õendusabi. 2022. https://www.haigekassa.ee/oendusabi

[90] Riigikontroll. Riigi tegevus iseseisva õendusabi korraldamisel. Kas patsiendid saavad teenuseid, mida vajavad? Tallinn: Riigikontroll; 2015

[91] Sotsiaalministeerium. Hooldereform. https://www.sm.ee/hooldereform

[92] Mõttekoda Praxis. 2023. Ekspertide ootused valimisprogrammidele. Soolide võrdsus. https://tarkvalija.eu/ekspertide-ootused-valimisprogrammidele-%e2%9f%a9-sooline-vordsus/

[93] EIGE. 2021. Gender Equality Index. https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2021/EE

[94] Mõttekoda Praxis. 2023. Ekspertide ootused valimisprogrammidele. Soolide võrdsus. https://tarkvalija.eu/ekspertide-ootused-valimisprogrammidele-%e2%9f%a9-sooline-vordsus/