TÕELINE NAPIKAS | Tartu suure teledebati võitsid Urmas Klaas ja Kristina Kallas. „Süsteemivälised“ üritajad põrusid
Autor: Erik Moora, Eesti Päevaleht
Nende kohalike valimiste kaalukaim debatt läks asjatundjate žürii hinnangul väga tasavägiseks, ent lõpuks napsas võidu koduväljakueelist nautinud senine Tartu linnapea Urmas Klaas (Reformierakond).
Tartu valimisdebatt oli nende kohalike valimiste üks oodatuim. Esiteks seetõttu, et Tartus pole jõujooned küsitlustes nii selged kui Tallinnas ja üllatused on võimalikud. Teiseks seetõttu, et Tartus ülipikalt võimul olnud Reformierakonna hävitav lüüasaamine kujutaks endast korralikku poliitilist maavärinat, mis võib kogu riigi võimutasakaalu raputada.
Teiseks on Tartus elu ja surma heitlus erakonnal Eesti 200, kus on väljas nende esimees Kristina Kallas. Kui isegi Tartus erakonda pärast valimisi pildil pole, siis lüüakse neile 20. oktoobri hommikul hingekella.
Lõpuks tõid Urmas Klaas (Reformierakond) ja Kristina Kallas (Eesti 200) kastanid tulest välja, saades Eesti Väitlusseltsi, Tallinna Ülikooli politoloogide ja ajakirjanike žüriilt peaaegu võrdse keskmise hinde (vastavalt 4,60 ja 4,40).
Sellega edestasid nad selgelt sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaati Elo Kiivetit (keskmine 3,60) ja Isamaa kandidaati Tõnis Lukast (3,40).
Anneli Ott Keskerakonnast platseerus viiendaks (2,80), EKRE linnapeakandidaat Merike Lumi ja Plaan B esindaja Andro Roos jagasid kuuendat-seitsmendat kohta (2,40) ja viimaseks jäi Vabaerakond Aru Pähe liider Vahur Kollom (1,40).
Võitja ja asjatundlikeim esineja
Võitja oli niisiis napilt senine linnapea Urmas Klaas, tema leidis ka enim mainimisi kui kõige kompetentsem debatiosaline (kolm mainimist Kallase kahe vastu).
Urmas Klaasi esinemise puhul tõsteti esile teemade sisulist valdamist, milleks tal pikaaegse linnapeana oli ka arvestatav eelis. Ta tõi asjakohaseid argumente, andmeid, põhjendusi.
„Ta pole säravaim esineja, kuid kahtlemata kompetentne, teab, millest räägib,“ kommenteeris Delfi arvamustoimetaja Krister Paris. „Argumendid on sisulised ja ta esindab ka visiooni.“
Catlyn Kirna Tallinna ülikoolist tõi välja, et üksikud apsakad siin-seal olid, ent siiski keskendub Klaas faktidele ja sisule. „Samas ootaks temalt ka edasiseks rohkem ambitsiooni ja selgemat visiooni,“ lisas Kai Klandorf Eesti Väitlusseltsist.
Mitmed, kes Klaasi kõige kompetentsemaks nimetasid, tõid välja ka, et Kristina Kallas pakkus kõige enam konkurentsi.
„Kallas oli oma seisukohtades konkreetne ja andmepõhine. Suutis lühikesed repliigid esitada arusaadavalt ja samas oli iga väide ka põhjendatud,“ ütles Kai Klandorf. Kallasel oli keerulisem, sest pidi olema kahes rollis korraga – kord opositsioonipoliitikuna linna tasemel, siis jälle haridusministrina, tõi välja Catlyn Kirna.
Parim esineja
Kui sisu osas oli Klaas edukaim, siis parima esineja osas läksid arvamused juba palju rohkem lahku. Taas leidsid mainimist Klaas (Catlyn Kirna) ja neli kandidaati, kes olid stabiilsemad: Klaas, Kallas, Kiivet, Lukas (Erik Moora).
Politoloog Ott Lumi tõi välja Tõnis Lukase (Isamaa) esinemise, kust paistis kogemust: „ Lukase tugevus on olnud alati väljapeetud esinemise stiil, mida ta suutis ka seekord näidata. Ka ilma selleta, et kogu aeg teisi debateerijad katkestada ja ja muud moodi häirida, on võimalik olla siiski väga hea esineja.“
Krister Paris tõi välja hoopis Plaan B liidri Andro Roosi: „Eristub teadlikult rahvamehena, ei jää hätta sõnade seadmisega ka ootamatute küsimuste korral.“
Suurim üllataja
Kõige enam mainimisi leidis Andro Roos, erakonnast Plaan B.
„Et sealt tuleb üllatusi, pole üllatus. Aga et ta nii lootustandva stand-up koomikuna mõjub – vaatad ja on naljakas – see siiski väike sürpriis on,“ kommenteeris Erik Moora.
„Ta esitab oma nägemust sellise chilli sugemetega energiaga, „plaan B“ alternatiivi kannab hästi välja,“ kommenteeris Krister Paris.
„Roosi suutlikkus igale küsimusele anda täpselt sama vastus on üllatav. Tema oskus oma stampe korrata ja lihtsalt sõnastada jäi korduvalt kõlama ja ümberlükketa,“ põhjendas Kai Klandorf oma valikut.
Ott Lumi ja Catlyn Kirna tõstsid esile Kristina Kallase, kes suutis kõige paremini välja tuua, kehastada ja argumenteerida nn opositsioonilist visiooni.
Debatt tervikuna
Debatt oli hoogne, eriti teises saateosas, ning saatejuhtide Andres Kuuse ja Mirko Ojakivi poolt hästi ja tempokalt juhitud. Kuna sellises kaheksa osalejaga debatis on väga raske sisulist joont hoida või üldse mingit mõttekat arutelu pidada, oli see debatt pigem positiivne näide.
„Siiski oleks soovinud tihti saada repliikidele ka osalejate poolt täpsemaid põhjendusi, natuke eri teemades süvitsi minna. Uutele ideedele või ka rünnakutele oleks tahtnud ka debateerijatelt kuulda reaktsioone,“ ütles Kai Klandorf Eesti Väitlusseltsist.
„Aastaid Tartu debatte pidanud inimesed (Kallas, Klaas, Lukas) olid asjalikud nagu ikka ja mõned uued näod rääkisid teemast mööda nagu ikka,“ kommenteeris politoloog Catlyn Kirna. „Vahepeal oli piinlik ka.“
Oma hindeid põhjendades tõid hindajad välja Klaasi kompetentsust, teemade valdamist ja Kallase argumenteerimis- ja veenmisoskust, mis toimis isegi juhul, kui positsioon võis ebarealistlik olla (nagu näiteks Tartu suurhallile pandud ülemäärased ootused).
Hetkel populaarsustabelite tipus olevale Tõnis Lukasele heideti ette passiivsust ja ebakonkreetsust. „Jääb debati vaates ümmarguseks ja üldiseks, ehkki otseselt ette heita midagi ei saa,“ ütles Krister Paris. „Kergelt letargiline, koolipapalik, kipub kalduma üldistele radadele, väga ei viitsi nagu,“ kommenteeris Erik Moora. „Samas kindlasti kompetentne ja kogenud ning hea esineja.“
Abilinnapea Elo Kiivet tõi debatti särtsakust ja positiivsust ning lisas aspekte, millele teised tähelepanu ei pööranud. „On selge visioon, kaitseb Siurut („suurim välisinvesteering“) nii siiralt, et suudab endale järgnemagi panna,“ arvas Krister Paris. Ott Lumi tõi välja: „Võrdlemisi elukauge ositi, arvestades seda, et on linnajuhtimises osalenud. Samas kahtlemata eristuva ja särava stiiliga poliitik.“
Anneli Ott Keskerakonnast mõjus kommenteerijatele loosunglikult (Kai Klandorf), retooriliselt katkendlikult (Ott Lumi), „hingestatult, kuid mitte kõige adekvaatsemalt“ (Krister Paris). „Mis kuradi jutt on, et Tartu kesklinna säästeti 50-ndatel keskkonnakaalutlustel?“ küsis Paris.
EKRE linnapeakandidaadi Merike Lumi esinemist hinnati ebaühtlasemaks: „EKRE esindaja osas on kahjuks tihti probleem, et erakondlikud jutupunktid jäävad sisust natuke kaugele või tulevad sisse vales kohas. Tunda andis ka teadmiste puudus,“ kommenteeris Catlyn Kirna. „Ehkki on häid inimlikke momente, kipub kummalistele radadele ja erakonna narratiivide küüsi, mis Tartu kontekstis kohatult mõjuvad,“ lisas Erik Moora.
Andro Roos Plaan B-st sai Krister Pariselt „rock’n’rolli plusspunktid“ ja kõrgeima hinde. „Ta pakub värsket hingamist, eristub selgelt, marthelmelik vaib. Ei mõju eemaletõukavalt.“ „Lihtsustatud loosungid ja isiklikud rünnakud kaugele ei vii,“ kritiseeris Klandorf. Catlyn Kirna lisas: „Loosungid on olemas, aga sisulist diskussiooni ei ole. Lahendusi ka ei ole.“
Kõige vähem torkas silma ja eristus Vahur Kollom (Vabaerakond Aru Pähe). „Varjendid on toredad, aga muus osas jäid seisukohad väheseks.“ Isegi kui avanes võimalus, siis ütles kas vähe või hakkas teistele – ennekõike Klaasile – palle ette mängima, küsides küsimusi. „Tagasihoidlik, ideede puudus. Suudab esile tuua kohalikke probleeme, kuid üldpilt on katkendlik,“ lisas Ott Lumi.
Saates osalesid kaheksa erakonna Tartu linnapeakandidaadid: Tõnis Lukas (Isamaa), Elo Kiivet (SDE), Urmas Klaas (Reformierakond), Merike Lumi (EKRE), Anneli Ott (Keskerakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Andro Roos (Plaan B), Vahur Kollom (Vabaerakond Aru Pähe).
Debati korraldus ja ERRi reeglid lõid ka vastuolu, kuna debatile ei mahtunud erakond Parempoolsed ja nende linnapeakandidaat Vahur Kraft. Selgitus on, et ERRi reeglid võtavad arvesse ka erakondade nimekirjade pikkust, mille alusel saavad kaheksa nimekirja oma esindaja debatile. Parempoolsetel on Tartus vaid 21 kandidaati.
Väitlejaid hindas žürii koosseisus Kai Klandorf (Eesti Väitlusselts), Catlyn Kirna (Tallinna Ülikool), Ott Lumi (Tallinna Ülikool), Krister Paris (Delfi/Eesti Päevaleht) ja Erik Moora (Delfi/Eesti Päevaleht).