Europarlamendi valimised ja üheskoos.eu
Kuidas hinnata valimislubadusi?
Õppematerjalid
20.02.2023/Meedia
Väitlusseltsi žürii: Vikerraadio rohepöörde ja energeetika debatt
Autor: Siim Vahtrus (Eesti Väitlusselts)
Vikerraadio Valimisstuudio energeetika ja rohepöörde debatt 16. veebruaril.
Osalejad: Jaak Aab (Keskerakond), Rain Epler (EKRE), Züleyxa Izmailova (Eesti 200), Madis Kallas (SDE), Siim Kiisler (Parempoolsed), Andres Metsoja (Isamaa) ja Kristen Michal (Reformierakond)
Üldine kommentaar:
Rohepööre ja energeetika teemaline debatt puudutas mitmeid olulisi keskkonna- ja kliimateemasid, ent kuna teemavaldkond oli lai, siis jäid mõned konkreetsemad alamvaldkonnad vaeslapse rolli. Nii näiteks käsitleti looduskaitset vaid põgusalt metsateema all ning ringmajandus sai vaid mõne sekundi jagu tähelepanu Züleyxa Izmailova sõnavõtus rohepöörde teemal.
Debati suuremaks puuduseks võib pidada selle suhteliselt suurt üldistusastet ning seda, et enamik kandidaate valisid oma programmi tutvustades hoolega sõnu, pehmendades oma erakonna programmide sõnastust. Selle tulemusena tekkis kuulajana paratamatult tunne, et selles valdkonnas on erakondi raske eristada ning kohati jääda segaseks, mille eest üks või teine erakond siiski seisab.
Arvestades, et tegu on teaduspõhise valdkonnaga ja suurem osa osalejaid aastaid valdkonnas aktiivselt tegutsenud, jäi kasinaks ka faktide esiletoomine poliitikute poolt. Teisalt väärivad kiitust saatejuhid, kes omalt poolt hulga numbreid ja uuringuid esile tõid ja sellega aitasid debatile selgemat raami anda.
Jaak Aab (Keskerakond)
Endise regionaalministrina tõi Jaak Aab mitmes küsimuses asjakohaselt esile rohepöörde mõjusid ka väljaspool Tallinnat-Tartut. Samas oli Aab debatis pigem tagaplaanil ning oma sõnavõttudes tagasivaatav – tuues eriti energeetika osas esile Jüri Ratase juhitud valitsuse saavutusi. Samas jättis Aab selgelt välja toomata, milline oleks erakonna visioon selles valdkonnas, kui nad pärast valimisi uuesti valitsuses oleks.
Rain Epler (EKRE)
EKRE programmi põhjal oleks oodanud märksa ägedamat ja reljeefsemat argumentatsiooni. Selle asemel olid Rain Epleri seisukohad oma väljenduslaadilt suhteliselt mõõdukad. Lähemalt nende sisu analüüsides oli siiski selge, et EKRE eristub oma skepsise poolest rohepöörde ja energeetika küsimustes teistest erakondadest vast kõige selgemini, olles just piiriülestes küsimustes (nt kliimamuutus) teistest erakondadest vähem valmis muutusteks vajalikke samme ette võtma.
Züleyxa Izmailova (Eesti 200)
Varem Roheliste eestvedajana tuntud Züleyxa Izmailova puhul torkas enim silma asjaolu, et erakonna programm ning tema enda vaated ei pruukinud alati kokku langeda. Seetõttu tekkis ka vähemalt kaks momenti (raiemahtude ja tuumaenergeetika teemal), kus saatejuhid olid sunnitud Izmailova seisukoha
järel viitama erakonna programmile ja meelde tuletama, mis seal kirjas oli. Samas
võrreldes nt Aabiga suutis Izmailova selgemalt ja innustavamalt selgitada oma erakonna positiivset tulevikuvisiooni, mis arvestades senist valitsuse ja Riigikogu kogemuse puudumist, on tubli saavutus.
Madis Kallas (SDE)
Tänase keskkonnaministrina oli Kallasel ühelt poolt eelis, olles selgelt väga hästi kursis sellega, mis täna valitsuses-ministeeriumis toimub, samas pidi ta andma vastust ka viimase aja vastuoluliste otsuste eest, nt selle eest, et metsanduse arengukava selle Riigikogu poolt vastu ei võeta. Kui rohepöörde osas laiemalt olid Kallase vastused ümarad ja mittemidagiütlevad, siis metsaraiete osas võttis ta selge, teistest eristuva positsiooni (raiemahte tuleb vähendada). Ka energeetika osas õnnestus tal teistest kandidaatidest hästi eristuda. Üldist riigimehelikku ja laia-pika vaate muljet rikkus mõnevõrra mõttevahetus meretuulikute teemal, kus seisukohast
võis paratamatult ära tunda soovi olla oma Saaremaa valijate meele järgi, seda ka viisil, mis tekitas mõningase vastuolu erakonna kui terviku seisukohtadega.
Siim Kiisler (Parempoolsed)
Endise keskkonnaministrina kahtlemata pädev ja enesekindel esineja. Mõnevõrra oli Kiisleril sama probleem, mis Aabilgi – mitme küsimuse osas oli ära tunda nostalgiat/enesekiitust möödunud aegade suhtes, tulevikuvaade jäi selle arvelt
ebaselgemaks. Tugevusena võib välja tuua maailmavaatelist selgust – erakonna nimele truuks jäädes seisis Kiisler selgelt äärmiselt liberaalse majanduspoliitika eest. Erandiks oli vaid mõnevõrra üllatuslikult välja käidud idee, et kui elektritootjatele pakutakse läbi toetusskeemide garantiisid odava turuhinna puhuks, peaks samamoodi seadma ka hinnale ülempiiri (kuidas see täpselt toimima peaks, Kiisler ei täpsustanud). Selline seisukoht sobiks Euroopa tasandi poliitikat vaadates pigem sotsiaaldemokraadile kui parempoolsele.
Andres Metsoja (Isamaa)
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele kohaselt oli ka Metsoja hästi informeeritud ja jättis usaldusväärse mulje. Tema suurimaks väljakutseks näis pigem olevat Isamaa programmi vähene fookus keskkonnaküsimustele, mistõttu tundus, et mitmes küsimuses tuli tal väljendada oma arvamust või suisa improviseerida. Teistest osalejatest mõnevõrra enam torkas ka silma keskendumine oma „kodupiirkonnale“ – Pärnumaale.
Kristen Michal (Reformierakond)
Kristen Michal mängis sarnaselt paljude teiste osalejatega oma tugevustele. Kui rohepöörde ja metsateemadel jäi ta pigem tagaplaanile, siis energeetika teemadel tundis Michal end kindlalt ning ei jätnud kasutamata võimalust rõhutada oma kogemust Riigikogu majanduskomisjoni esimehena. Tegu polnud asjatu eneseupitamisega, millest andsid mh tunnistust viited konkreetsetele uuringutele ja näidetele.