Autor: Anu Rumm, Eesti Väitlusselts

Vikerraadio Valimisstuudio 9. veebruar 2023 

Debati teema: haiglad, ravijärjekorrad, arstide ja õdede nappus, omastehooldus.

Osalejad: Marelle Erlenheim (Parempoolsed), Diana Ingerainen (Eesti 200), Tanel Kiik (Keskerakond), Kert Kingo (EKRE), Peep Peterson (SDE), Signe Riisalo (Reformierakond) ja Lea Danilson-Järg (Isamaa).

Vikerraadio sotsiaalteemalises valimisdebatis väideldi mitme olulise murekoha üle: tööjõu ja rahastuse puudus tervishoiusüsteemis, pensionite tõstmine, ning järgmised sammud hooldereformi ja lapsetoetuste valdkonnas. Kahjuks jäi väitlusest aga puudu konkreetsetest lahendustest ning esitatud ettepanekud kõlasid pigem ideede või ideoloogiliste seisukohtadena. Näiteks nõustusid erakonnad üldiselt, et arstide hoidmiseks peab parandama töötingimusi, aga kuidas seda praktikas teha, jäi tihti seletamata. Tervest debatist olid seega puudu kindlad, läbimõeldud ja teaduspõhised plaanid, millega märtsis koalitsioonikõnelustele minna.

Marelle Erlenheim (Parempoolsed)

Erlenheim jäi selles väitluses suuresti varju. Debatist jäi kõlama parempoolsetele loomulik soov suurendada inimeste enda vastutust ja erakindlustuse suuremat kasutamist, aga Erlenheim kasutas selleks peamiselt väga üldisi lahendusi ja (tervishoiuga seoses) kaheldava loogikaga teooriat. Oleks soovinud, et Erlenheim oleks ka andnud näiteid, kuidas seda visiooni plaanitakse ellu viia. Ta reageeris hästi teistele kõnelejatele ja nõustus tihti eelrääkinutega. Seetõttu jäi aga selgusetuks, mida Parempoolsete programm endast täpselt kujutab.  

Diana Ingerainen (Eesti 200)

Ingerainen on selle väitluse parim kõneleja. Toetudes oma isiklikule kogemusele perearstina, toob ta välja mitmed murekohad just tervishoiusüsteemis ning vastab terve debati jooksul hästi teiste kõnelejate argumentidele. Kuigi Ingerainen ei räägi detailselt Eesti 200 lahendusest nendele probleemidele, siis ütles ta igas teemaplokis, et lahendused peavad olema personaalsed ja vajaduspõhised. Tänu sellele jääb just Eesti 200 põhiväärtus sellest väitlusest kõlama. 

Tanel Kiik (Keskerakond)

Kiik oli selle väitluse kiireim kõneleja. Eriti just tervishoiuteemadel pidi kuulaja kõvasti keskenduma, et hästi struktureeritud ja selget sisu mitte kõrvast mööda lasta. Kiik näitas head arusaama nii tervisevaldkonna hetkeolukorrast kui ka teooriast, ning reageeris tihti teiste kõnelejate väidetele, vahel ise sõnajärge üle võttes. Nagu teisedki, ei pakkunud ta detailseid lahendusi, aga keskendus see eest väga kindlalt Keskerakonna seisukohtadele ja rõhutas teistest oluliselt rohkem erakonna varasemaid saavutusi. 

Kert Kingo (EKRE)

Kingo ning EKRE programm jäi selles debatis tagaplaanile. Kingo esitas mitu korda üksikuid üldisi lahendusi sotsiaalmuredele, aga ei laskunud detailidesse ka moderaatorite togimise peale. Ta kasutas paaris kohas isiklikke näited, et oma argumente tõestada, või kasutas selleks ebakindlat loogikat. Samas rõhutas ta läbi teemaplokkide kuldse ringi ja maal elavate inimeste vajaduste erinevusi, eristades ennast seega teistest kõnelejatest.

Peep Peterson (SDE)

Tervise- ja tööminister Peterson näitas väga häid teadmisi oma teemavaldkonnast, tõendades oma väiteid terve debati vältel statistikaga, nii sotside programmi seletades kui ka teiste osalejate öeldut ümber lükates. Erinevalt teistest kõnelejatest seletas Peterson, miks sotside programm nendele (üldistele) lahendustele keskendub. Kahjuks on ta selles tugevam debati teises osas ning kuulajale jäid sotside plaanid tervishoius ebaselgeks. 

Signe Riisalo (Reformierakond)

Sotsiaalkaitseminister Riisalo ei jäänud oma Superministeeriumi kolleegile alla, ning kasutas samuti häid näiteid ja statistikat, et illustreerida tegelikku olukorda Eestis ja teatud lahenduste (eba)sobivust. Riisalo reageeris julgelt eelöeldule ning suutis teiste ideid ka oma erakonna programmi ideedega seostada. Samas tähendas selline lähenemine, et oravate programmi kõige tähtsamad punktid ja sammud ei jäänud kindlalt kõlama ning mõnes kohas jäi segaseks, kas tegemist oli isikliku arvamuse või erakonna seisukohaga. 

Lea Danilson-Järg (Isamaa)

Justiitsminister Danilson-Järg seostus teiste kõnelejatega, aga samas suutis ka igas teemaplokis tõsta esile Isamaa peamised programmipunktid ning keskenduda nende põhjendamisele, andes edasi hea arusaama Isamaa maailmavaatest ja nende loogikast. Tema sõnavõttudest oli aga puudu üksikasjade arutamist (välja arvatud pensionitest rääkides). Paaril korral olid Danilson-Järje kasutatud näited kaheldavad ning lahtiseletamata, mis tekitas pigem segadust kui aitas tõendada ja toetada tema argumente.

Kuula Valimisstuudiot siin