Väitlusseltsi žürii: Vikerraadio valimisstuudio Vastasseis - Tark Valija

Väitlusseltsi žürii: Vikerraadio valimisstuudio Vastasseis


Autor: Sigrid Solnik (Eesti Väitlusselts)


Vikerraadio “Vastasseis” 22.02.2023

Osalejad: Lauri Hussar (Eesti 200) ja Jüri Ratas (Keskerakond)

Vikerraadio selle nädala valimisdebattides väitlevad omavahel Riigikogusse täisnimekirjadega kandideerivate erakondade esimehed. Saatejuhtide sõnul on selle väitluse fookuses küsimus, millises suunas ja kuidas Eestit edasi viia? Etteruttavalt võib öelda, et väga head vastust sellele küsimusele debatt ei anna, see-eest läheb arutelu kergelt lappama juba enne seda kui viies saateminut on täis tiksunud ning kümnendaks minutiks kõlab läbi eetri saatejuhtide nördimus, et neil ei lasta debatti juhtida.

Väitlust iseloomustava märksõnana toon välja rünnakud. Üks pool keskendub rünnakutes tugevalt vastaserakonna minevikupattudele ja seostab need oponendi isikuga, teine pool on omakorda vastase suhtes korraga nii patroniseeriv kui paar korda väga isiklikul tasemel ründav. Hüüatused stiilis „Tule oma endisest rollist välja!“ või „Te tõenäoliselt ei tee nii head tulemust kui eelmine kord!“ ei kõla just liiga professionaalselt. Üks, milles mõlemad debateerijad ühise keele leiavad, on tänase valitsuse vead ja tegematajätmised – arvestades et eetris on parlamendivälise erakonna esimees ja opositsioonierakonna esimees, on see ka loogiline.

Lauri Hussar (Eesti 200): Hussar tõuseb debatis esile teravate torgetega, ent Eesti 200 „uuenduslik ja tulevikku vaatav kurss“ ning erakonna programm jäävad lahti seletamata ning vastaspoole seisukohtade varju. Tundub, et Eesti 200 esimees sooviks pigem rääkida väärtusküsimustest kui konkreetsetest programmipunktidest ning mõtetest nende elluviimise kohta. Erakonna jaoks kõige olulisemate teemadena välja toodud digipööret, rohepööret ja hariduspoliitika arendamist mainitakse kaks korda – väitluse alguses ja väitluse lõpus, ent nende lahti seletamiseni ei jõuta. Ka teised saates tõstatunud lubadused jäävad pealiskaudseks. Näiteks kõlab mõte, et eestikeelse kooliga tuleb jõudsalt edasi liikuda, ent ei järgne seletust, mida sellega silmas peetakse. Või väidetakse, et metsanduse osas kujundab Eesti 200 seisukoha teadlaste seisukohtade pinnalt, ent segaseks jääb, mida see tähendab olukorras, kus teadlaste seisukohad on mõneti vastukäivad.

Jüri Ratas (Keskerakond): Ratas on eneseväljenduses veidi leebem ja selles debatis kõnelejana oponendist kindlasti sisukam. Keskerakonna esimehel on selge, milliseid Keskerakonna jaoks olulisi teemasid ta soovib tõstatada – toimetulek, pensionid, tervishoid ja regionaalpoliitika – ja tal õnnestub need iga natukese aja tagant uuesti jutu sisse põimida, valimistel oluliste ning erakonna jaoks fookuses olevate probleemilahendustena kuulajatele taas meelde tuletada. Ratas kasutab oma argumentide toetamiseks palju näiteid ja lugusid, tal on pea iga jutuks tulnud programmipunkti kohta olemas rahanumbrid, statistika, näited Eestist – seda ka valijate soovide vormis – näited välismaalt, korra viitab ta ka autoriteetidele. Ratase sõnavõttude nõrkuseks on minevikus kinni olemine, visioonist ja lahendustest rääkimise asemel meeldib talle kirjeldada, mida ja kuidas Keskerakond valitsuses olles ära on teinud (või mida teised erakonnad valitsuses olles teinud ei ole). Debati fookus peaks aga olema lahendused tulevikus. Paar korda ka juhtub, kus Ratas laual olevast teemast hoolimata hakkab rääkima mõnest teisest Keskerakonnale olulisest punktist, ent siin aitavad saatejuhtide märkused jutul taas teemasse minna.

Viimati lisatud