Autor: Kristin Parts, Eesti Väitlusseltsi tegevjuht

Kas nägime eile õhtul ebavajalikku meelelahutuslikkust või sisulist alternatiivi suurtele valimisdebattidele?

Kui eelmise valimisperioodi lõpul kirjutasime suurte debattide murekohtadest, saame praegu hinnata teistsugust lähenemist valimisdebattidele. Oleme harjunud suurte debattidega, ERR katsetab sel korral lausa kaheksa kandidaadiga valimisdebatti. Mida arvata üks vs üks formaadist?

Kaheparteilise valimissüsteemiga riikides on sellised debatid levinud, meil mitte nii väga. Kui eelmiste riigikogu valimiste eel toimus Delfi poolt korraldatud debatt Kaja Kallase ja Martin Helme vahel, iseloomustasid väitluskohtunikud seda kui tulist, aga ka ebaviisakat debatti, mida dikteerisid süüdistused ja isiklikud torked. Eile said sõna aga kaheksa erakonna kandidaadid.

Väitlejad pandi proovile kiires, vaid 20 minutit kestnud debatis, kus tuli vastata saatejuhtide küsimustele, esitada oma jutupunkte ning reageerida oponendile. Kui mõned väitlused olid üles ehitatud maailmavaatelisel vastandumisel, siis osades pidid väitlejad rohkem vaeva nägema, et üks vs üks formaadis vajalikku vastandumist tekitada.

Tõenäoliselt hoogustub see probleem just europarlamendi valimistel, kus sisulist vastandumist suurtes küsimustes nagu julgeolek või laienemine ongi raskem leida ning valimised ise on keskmise valija jaoks vähem olulised. Seega jäi mõnes debatis vastandumisest puudu ja seda nii väitlejate enda, aga osalt ka saatejuhtide poolt seatud teemade tõttu.

Veerandfinaalides pidi 20 minuti sisse mahtuma kolm suurt teemat, mis esitaks väljakutse nii saatejuhtidele, kandidaatidele kui ka kohtunikele. Tulevikus võib mõelda, kas teemade hulka vähendada või valida küsimused, mis on omavahel valdkondlikult tihedamalt seotud. See annaks kandidaatidele rohkem aega oma mõtteid selgitada ning tekitaks otsest vastandumist, mis suurtes debattides nii hädasti puudu jääb.

Neli tundi pühendumist

Valijalt nõuab selline formaat muidugi suuremat pühendumist. Eilne valimisturniir kestis neli tundi võrreldes keskmise poolteist tundi kestva valimisdebatiga. Seega tekib oht, et valija vaatab vaid seda debatti, kus osaleb kandidaat, kes tõenäoliselt niigi tema hääle saab ning laiemale publikule kandidaadid oma vaateid esitada ei saa. Samas annab formaat võimaluse ideede võrdlemiseks, selgemaks vastandumiseks ja sisulisemaks analüüsiks, mida Suure valimisturniiri finaal meile ka demonstreeris.

Eks sõelmängud, nagu iga võistluslik formaat, hõlmab endas teatud ebaõiglust ja kohtunike hinnangul jäi mõni hea argumenteerimisoskusega kandidaat turniiriloogikast tulenevalt pidama juba veerandfinaali. Samas leidsime, et finaal oli eilse päeva parim väitlus, kus kandidaadid oli analüütilised, reageerisid üksteisele, selgitasid europarlamendi rolli ning enda kui kandidaadi lähenemisi ja seda mahus, mida keskmine tavaline valimisdebatt kuulajale anda ei saa.

Olles küll formaati kohtunikena kaasatud, kiidame eilset üritust valimiseelse debati mitmekesistamise eest. Samas kutsume üles leidma rohkem küsimusi, kus kas on tarvis valijale selgitada erisust, et aidata kaasa targa valiku langetamisele või eksisteerib vajadus ühiskondliku debati järele olulistel teemadel. Kuuldavasti saame üks vs üks formaati näha uuel nädalal ka rahvusringhäälingust. Ootame põnevusega!

Vaata järgi: Delfi suur valimisturniir

Artikkel ilmus Delfis.