Autor: Saskia Bergmann (politoloogia tudeng ja EVSi liige) 

Vikerraadio “Vastasseis” 23.02.

Osalejad: Martin Helme (EKRE) ja Kaja Kallas (Reformierakond) 

Vikerraadio viimases valimisstuudio saates läksid vastastikku Martin Helme (EKRE) ja Kaja Kallas (Reformierakond). Saates keskenduti põhiliselt julgeoleku küsimustele ja erakonnajuhtide plaanidele järgmiseks valitsuseks. Üldjoontes toimus väga viisakas ja sisukas arutelu, alguses oli pigem kiire dialoog Kallase ja Helme vahel, kuid lõpuks jäi kõlama Kallase faktipõhine ülevaade Eesti julgeoleku olukorrast. Mõlemad osalejad olid konstruktiivsed nii oma punktides kui vastasele osutatud kriitikas, üksikud erandid muidugi esinesid. 

Väitluse põhiliseks küsimuseks oli julgeolek, alguses tõstatasid saatejuhid küsimuse Prigozini ja Politico artikli sisu kohta. Tekkis vaidlus, kellele täpselt toob valimistel kasu artiklis näidatud seos EKRE ja Kremli propaganda vahel. Arutelu liikus edasi teema juurde, et millest täpselt jääb valija ilma kui võidab kas EKRE või Reformierakond. Siinkohal tekkis retrospektiivne vigade analüüs ja peaministrikandidaadid keskendusid pigem üksteise valitsuses oldud aja kritiseerimisele kui edasivaatavale poliitikale. Sellega piirdus sisepoliitiline arutelu ning saate lõpuni arutati sõja, Nursipalu ja kaitseväe võimekuse arendamist, kust ka selgus Kallase ülekaal väitlejana. Saate lõpuks esitati küsimusi valitsuse moodustamise kohta, kumbki peaministrikandidaat ei kinnitanud potentsiaalseid koalitsioone. 

Martin Helme (EKRE): Martin Helme panus arutellu oli sisukas ja viisakas. Alustades Politico artiklis esile toodud süüdistustega, tõi Helme välja idee, et kogu see teema toob kaasa kasu Reformierakonnale ning kinnitas, et mingit seost EKREl Prigoziniga ei ole.  Helme tõstab edukalt esile, et EKRE on rahvuserakond ning nad võitlevad Eesti eest. Kuulajale jääb segaseks, kas on ikka probleem, et EKRE ja Kremli jutupunktid kattuvad. Sisepoliitilises arutelus jääb EKRE pigem destruktiivseks, keskenduses Reformierakonna ajal tekkinud hinnatõusule ja vähestele toetustele. Vastus oleks olnud tugevam, kui oleks ka seletatud, kuidas täpselt EKRE valitsuses olles seda olukorda muudaks. Kaitseteemades jääb Helme rohkem vastaja rolli. Kõlavad põhjendatud ideed Ukraina sõjapõgenike koormusest Eesti riigile ja Eesti kaitsevõimekuse tugevdamisest Ukrainale annetamise arvelt. Küll aga jääb vastamata, miks Eesti hetkene kaitsevõimekus vaatamata liitlastele puudulik on ning miks just relvade arv seda parandab. EKRE esimehe tugevaimaks küljeks oli Reformierakonna sisepoliitika kritiseerimine ning suurimaks veakohaks vähene tõestusmaterjal julgeoleku küsimustes. Faktivigu relvade ja Sanna Marini medalite arvu kohta parandas Kallas stuudios. 

Kaja Kallas (Reformierakond): Kaja Kallas sisenes arutellu väga ettevalmistunult, iga teemapunkti juures olid olemas toetavad faktid, tsitaadid või õiguslikud seletused. Põhiliseks veakohaks oli vastasele vahelesegamine. Tugevamaks küljeks sai EKRE jutupunktide nõrkade kohtade välja toomine. Arutelus EKRE seosest Kremli propagandaga hoidus peaminister artikli aluste valiidsuse kinnitamisest, vaid tõi tugevalt välja, et olenemata seosest Prigoziniga on EKRE ideed Kremlile meelepärased ja õõnestavad Eesti turvalisust. Sarnaselt Helmele polnud Kallasel palju konstruktiivset pakkuda tuleva valitsuse plaanide osas, pigem rõhutas ta EKRE tehtud vigu. Kallas kaitseb edukalt Eesti hetkest majandusolukorda. Helme kriitika hinnatõusu ja väheste toetuste kohta lükkas Kallas ümber, näidates, et nüüdseks on olukord stabiliseerunud ja lükkab esialgse kõrge inflatsiooni pensionireformi kaela. Sellele vastust rohkem ei tule. Küll aga laskub Kallas isiklikule tasandile, küsitledes kas “Martinile” midagi Eesti juures meeldib ka. Isikliku taseme arutelu väitlusele midagi ei lisanud vaid pigem õõnestas eelneva argumendi tugevust viidates, et isiklik suhtumine on oluline poliitika kavandamisel. Kallase seadis väitlust juhtima julgeoleku arutelu: selge ülevaade kaitsevõimekusest vaatamata annetustest Ukrainale, analüüs relvade võimekusest (mitte ainult arvust) ja seletus Nursipalu plaanide edasilükkamise õiguslikust vajadusest lükkas ümber Helme kriitika. Õhku jääb küsimus Nursipalu liigutamise võimalikkusest.