Mida saab minu kohalik omavalitsus teha?

Meie riigi heaolu suunav Eesti 2035 strateegia seab sihiks süsinikuneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. See tähendab, et ühiskonnana suudame oma tarbimist vähendada ja kasvuhoonegaase siduda sama palju, kui neid õhku heidame. Nii panustame Euroopa roheleppe eesmärki jõuda kogu Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnakorralduseni.

Iga linn ja vald saab olemasolevate ressurssidega luua vundamendi rohepöördeks vaatamata sellele, et paljud meetmed vajavad keskvalitsuse suuniseid või täiendavaid regulatsioone. Kohalikul tasandil on just omavalitsusel rohepöörde teostamisel kõige olulisem roll kanda. Eesootaval neljal aastal on kriitilise tähtsusega, et iga otsus ja investeering viiks meid igas omavalitsuses ja kogu Eesti kliimakindla ja ökokriisita tuleviku suunas.

Rohetiiger koos Arengukoostöö Ümarlauaga koondas 15 keskkonnaühenduse soovitused kohalikuks kestlikuks arenguks. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlased omakorda hindasid kuude kategooriasse jagunevad 38 soovitust ja reastasid nende positiivse mõju alusel. Iga soovitust täiendab probleemi- ja hetkeolukorra kirjeldus, viited parimale teaduslikule teadmisele, juhendid tegutsemiseks ja inspireerivad näited teiste tegutsemisest.
Alljärgnevalt on välja toodud kõige mõjusamad tegevused, mida saab ja tuleb ette võtta järgmise nelja aasta jooksul kohalikul tasandil.

Elurikkus ja maakasutus

Säilitada ökosüsteemid, nende ökoloogiline toimimine ja looduse hüved, et tagada vajalik elukvaliteet inimesele ja ühiskonnale. Selle saavutamiseks on suurima mõjuga tegevus hooldada maastikke rohevõrgustikku arendavalt ja elurikkust toetavalt.

  1. Lahendada säästlikult sademevee kogumine ja äravool omavalitsuse asutustes ja korrusmajade piirkondades. Kliima soojenemine toob kaasa sagenevad valgvihmad. Rohe- ja haljasalade vähenemine ja ehitustegevusest tulenev vett mitteläbilaskvate pindade lisandumine tekitab asulates tihti uputusi ja üleujutusi.
  2. Kohalikus üldplaneeringus kehtestada suurem säilikpuude kogus metsades, arvestades selleks teadlaste soovitusi.
  3. Keelata pesitsusaegne raie tiheda asustusega elupaigatüüpides.
  4. Säilitada rohealad ka kaitsealast välja jäävatel rohevõrgustiku maadel, nende sihtotstarvet üldplaneeringus mitte muuta.

Ökokriisita tulevikku aitab oluliselt luua ka see, kui maakasutuse ja planeerimise valdkonna arendusplaanid ning otsused seotakse teadlikult kliimamuutuste pidurdamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega. Maastike looduskaitselisi eesmärke on võimalik saavutada vaid omavalitsuste pidevas ja hästi koordineeritud koostöös ja teaduspõhiste lahenduste abil. Omavalitsustel tuleb:

  1. Seada mõõdetavad eesmärgid, teavitada elanikke eesmärkide koosloomelisest väljatöötamisest ja täitmisest.
  2. Planeerida omavalitsuse maakasutust ja ruumi nii, et looduskoosluste elurikkus suureneks ja ökosüsteemide seisund paraneks. Tagada looduskoosluste elupaikade säilimine ja nende omavaheline ühendatus.
  3. Valglinnastumise survele vastates tihendada asustust, mitte laieneda uutele rohealadele.
Jäätmed ja ringmajandus

Olmejäätmete ringlussevõtu määr Eestis oli 2019. aastal 30,8%, mis jääb alla EL keskmisele 47%. Süsinikuneutraalsuse saavutamisel on mh oluline suurendada ringmajanduse osakaalu, kus ressursse kasutatakse säästlikult ja kokkuhoidlikult, hoides neid ringluses nende kõrgeimas väärtuses võimalikult kaua, ning nii, et põletusse ja ladestusse suunatakse jäätmeid minimaalselt. Ringmajanduse edenemisel on seatud üleriigiline siht saavutada 2030.aastaks ringleva materjali määraks 30% kogu materjalikasutusest – 2019. aastal 15,6%.

Vajalik hüpe neis indikaatorites sõltub oluliselt kohaliku omavalitsuse tegutsemisest. 2020. aastal oli Eestis jäätmete äravedu eeskujulikult korraldatud aga vaid 29 kohalikus omavalitsuses 79-st. Näiteks pakendeid saab ära anda vaid 16 linnas-vallas. Märkimisväärne on erinevus KOV jäätmehoolduseeskirjade ja tegelikult korraldatud jäätmeveo vahel.

Mis suunas peavad omavalitsused liikuma? Suurima mõjuga tegevus on suurendada jäätmete liigiti kohtkogumise ja korduskasutussüsteemide kättesaadavust.

  1. 2022. aasta lõpuks luua korduskasutussüsteemid jäätmetekke vähendamiseks. Kaasata jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu lahenduste arendamisse kogukonna esindajad ja kohalikud ettevõtjad.
  2. Looma elanikele pakendi- ja biojäätmete liigiti kohtkogumise võimalused hiljemalt 2022. aasta lõpuks, et suunata ringlusse senisest oluliselt rohkem materjale.
  3. Finantsstiimulitega soodustada kohalike korduskasutussüsteemide teket: suunata investeeringud kohalike korduskasutuslahenduste (paranduskohad, renditeenused, jagamisteenused) käivitamiseks, et luua uusi töökohti ja vähendada jäätmeteket.
  4. Muuta olemasolevaid hankelepinguid ja tagada uute hangete puhul, et kõigil omavalitsuse territooriumil elavatel ja tegutsevatel jäätmevaldajatel (kinnistu või ehitise omanikel, korteriühistutel ja teistel jäätmetekitajatel) oleks liigiti kohtkogumise võimalus.
  5. Tagada liigiti kogutud jäätmete üleandmise teenuse kõigile omavalitsuse territooriumil elavatele ja tegutsevatele jäätmevaldajatele. Väärindama biojäätmeid, et vähendada kohalike põllumajandusettevõtete ja elanike kasvuhoonegaase ning toota taastuvenergiat ja orgaanilisi väetisi.
Energeetika

Fossiilkütuseid tarbiv energeetika on suurim kliimamuutuste tekitaja, põhjustades 60% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest. Ka Eestis on energeetikasektor suurim kasvuhoonegaaside tekitaja: 2018. aastal oli energeetika osakaal koguheitest 88%. Energeetikasektor hõlmab elektri- ja soojatootmist ning kütuste kasutamist tööstuses, transpordis, äri- ja avalikus sektoris, kodumajapidamistes ja põllumajanduses.
Eesmärk: Vähendada oma territooriumil ökoloogilist jalajälge ja võimaldada seda teha ka elanikel.

Süsinikuheite vähendamiseks ja nii EL kui Eesti kliimaneutraalsuse eesmärki panustamiseks tuleb kohalikel omavalitsustel strateegiliselt planeerida taastuvenergiale ja energiasäästule üleminek. Seda saab teha näiteks omavalitsuse kliima-, energia- või kliimamuutustega kohanemise kavas – on tänaseks vaid üheksal vallal-linnal.

Mis suunas peavad omavalitsused liikuma?

  1. Koostama kliima- ja energiakava, arvestades süsinikuheite vähendamise ja taastuvenergia edendamise põhimõtteid.
  2. Planeerima ruumi ja taristut lähtuvalt taastuvenergeetika vajadustest. Üld- või maakonnaplaneeringus määrama kindlad alad taastuvenergia arendamiseks.
  3. Suurendama taastuvenergia tootmist ja kasutamist. Kasutama omavalitsuse asutustes 100% taastuvatest ja kestlikest allikatest pärinevat energiat. Soodustama hajusat taastuvenergia tootmist ja taastuvenergia kasutamist elanike, kogukonna, ettevõtjate poolt.
  4. Vähendama energiatarvet oma territooriumil ja asutustes, kiirendama hoonete energiatõhususe paranemist.
Kui hea on minu omavalitsus rohepöörde tegemises?

Erinevate ametkondade ja omavalitsuste endi hinnangul on omavalitsuste võimekus roheteemadega tegeleda hetkel ebaühtlane. Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond plaanib luua Minuomavalitsuse portaali uue teenusvaldkonna, et süsteemselt hinnata ning võrrelda omavalitsuste edukust keskkonna- ja kliimavaldkonnas.

Praegu jaotub info erinevate valdkondade vaheplaneerimine, ehitus ja energeetika; veemajandus; jäätmemajandus; liikuvus. Lisaks on rohepöörde edukus seotud avatud valitsemise valdkonna ja edenemisega: elanikke tuleb senisest rohkem informeerida ja koosloomesse kutsuda, et kohalikul tasandil mõistaksime, millised väljakutsed ees ootavad, kui kogukond toetab vajalikke otsuseid.


 Autor: Maiu Lauring (Rohetiiger)