Demokraatia tunnused

• Õpilased mõistavad demokraatliku riigikorra põhimõtteid ja -tunnuseid
• Õpilased hindavad kriitiliselt, millised elemendid on demokraatia toimimise ja säilimise jaoks kõige olulisemad

• Õpilased saavad tagasisidet oma tööle diskussiooni kaudu, kuuldes nii õpetaja kui ka klassikaaslaste mõtteid.

Tunni osad

Õpetaja valmistab ette esitluse, mis toob välja erinevad demokraatia tunnused (vt „Demokraatia tunnused“) allpool.

1. Õpetaja esitab õpilastele soojendusküsimusi, mida kogu klassiga arutatakse.
   Mida tähendab mõiste „demokraatia“?
   Mis on demokraatia kui valitsemisviisi eelised? Mis on selle nõrkused?
   Kas demokraatiat on vaja kaitsta?
   Kas demokraatia on parem valitsemisviis kui monarhia või diktatuur? Miks või miks mitte?
2. Õpetaja selgitab õpilastele demokraatlikule riigikorrale omaseid tunnuseid.
3. Õpilased peavad reastama demokraatia tunnused kõige olulisemast kõige ebaolulisemani. Reastamisel peaksid õpilased silmas pidama küsimust „Kui ühiskonnas seda tunnust ei esine, kas siis saab endiselt väita, et tegemist on demokraatiaga?“.
4. Õpilased jagunevad 2–4-liikmelistesse rühmadesse ning võrdlevad üksteisega oma vastuseid. Grupis valitakse välja viis kõige olulisemat tunnust ning mõeldakse, kuidas selle tunnuse tähtsust põhjendada.
5. Klassis arutatakse rühmatöö tulemusi. Õpetaja juhib arutelu ning palub vajadusel õpilastel täpsemalt põhjendada, miks nende valitud tunnused kõige olulisemad on.

Õpilased saavad tagasisidet oma tööle diskussiooni kaudu, kuuldes nii õpetaja kui ka klassikaaslaste mõtteid.