Väidete tugevus

Arvamusartiklites, debattides, sotsiaalmeedia postitustes ja intervjuudes esitavad poliitikuid erinevaid väiteid ja argumente. Seisukohtade sisulisust ja tugevust saab kontrollida kasutades argumendi mudelit ehk kas on olemas kõik argumendi osad. Lisaks sellele saab kontrollida ka, kas väitja on kasutanud loogilist seletus või on tegu hoopis demagoogiaga. 

Kuidas hinnata poliitiku argumentide tugevust?

Argument on kindla struktuuriga, loogiliselt korrektne ja tõestatud seisukoht. Argument vastab küsimustele “miks?” ja “kuidas?”. Argument koosneb neljast erinevast osast: väide, seletus, tõestus, järeldus. 

Esimese asjana saab alati kontrollida, kas argumendi kõik osad on olemas. Arvamusartiklis võib olla olemas väide ja tugev seletus, aga puudu on tõestus. Näiteks võib poliitik väita, et alkoholi müüki peaks rohkem piirama, et vähendada alaealiste alkoholitarbimist. Poliitik võib anda väitele hea seletuse, kuidas piirangud vähendavad noorte võimalust alkoholi tarbida, ent kui puudub tõestus, et välja toodud piirangud päriselt ka efektiivsed on, on raske hinnata, kas poliitiku väide on loogiline. Samamoodi on ka probleemne, kui on olemas tõestus, aga puudu on seletus. Üks uuring ei pruugi näidata täpselt seda seost, mida poliitik tahab luua. 

Teisena saab analüüsida, kas seletus on ikka loogiline ja näitab, mida poliitik öelda tahab. Näiteks võib väita, et kui kütuse hinda tõsta, lõpetaksid kõik autoga sõitmise ja heitgaaside hulk väheneks tohutult, sest keegi enam ei jõua maksta kallist kütuse hinda. Tõenäoliselt on tõsi, et mõned autosõidud jääksid kallima kütusehinnaga tegemata, ent kütusehindade muutumisega näeme, et Eestis on endiselt palju inimesi, kellel on raha ka kõrgemat kütusehinda maksta. Samuti ei kaoks ära heitgaasid, sest inimesed peavad ikka tööle ja poodi jõudma. Kui kõik oleks sunnitud ühistransporti kasutama, peaks tõenäoliselt käima rohkem busse ja tramme, et kõik inimesed ära mahuks. See aga tekitaks teisalt heitgaase juurde. 

Kontrollida saab ka kas tegu on ikka seletusega, või kasutatakse hoopis demagoogiat. Demagoogia on sihilikult vigaste või laiskade selgituste andmine oma seisukoha tõestuseks. Demagoogiavõtteid on palju ja neid kohtab nii poliitilises kui igapäevases suhtluses palju. Üldiselt ühendab demagoogiavõtteid emotsionaalse reaktsiooni loomine või puudulike seoste loomine vigaste seletustega. 

Kooliaste: gümnaasiumiaste Õpilaste arv klassis: piiranguteta Kestus: 2x45min
Tunni teema: Poliitiliste väidete tugevuse hindamine
Tunni eesmärgid:

  • Argumendi mudeli õppimine
  • Väite tugevuse hindamine
  • Meedia tarbimisel kriitilise meele arendamine
Hindamine:

  • Hinnata argumendi osade ära tundmist ja nende tugevuse hindamist

 

Tunni osad

1. Häälestus

  • Argumendi mudeliga tutvumine
  • Soovi korral demagoogiavõtetega tutvumine
2. Ettevalmistus

  • Sobiva(te) arvamusartikli(te) leidmine, kust argumente otsida ja hinnata
  • Teksti välja printimine või õpilastele digitaalselt kättesaadavaks tegemine
  • Klassi jagamine paaridesse või väikestesse gruppidesse
3. Tegevus

Tunni eesmärk on õppida hindama poliitikute tehtud väiteid ning nende tehtud argumentide loogilisust ja tugevust. 

  1. Õpilased tutvuvad koos õpetajaga argumendi mudeli ja osadega ning soovi korral tutvuvad ka levinumate demagoogiavõtetega. 
  2. Õpilased saavad paaris või grupis töötamiseks teksti või artikli. Õpilased otsivad tekstist argumendi osi ja hindavad, kui tugevad need on. Kui neid on, saab otsida ka demagoogiavõtteid.
  3. Soovi korral võivad õpilased kas paaris või klassiga koos proovida argumente ise tugevamalt esitada. 
4. Tagasiside

Õpilased arutavad koos õpetajaga leitud argumente ning arutavad, kas kõik argumendi osad on olemas ja kui tugevad tehtud argumendid on.