Lähinaabrite võrdlus

• Õpilased mõistavad erinevaid statistilisi näitajaid ja oskavad neid kindlas kontekstis analüüsida.
• Õpilased õpivad paremini tundma teiste riikide ühiskondlikke eripärasid võrdluses Eestiga.
• Õpilased arendavad avaliku esinemise ja põhjendamise oskuseid.

• Tunnis aktiivsemalt osalenud õpilastele võib anda positiivse hinde.

Tunni osad

Õpetaja valib vastavalt sihtgrupile, millist variatsiooni mängust tunnis kasutada ja milliseid riike mängus kasutada.
Näide 1. Eesti ja meie naaberriigid on regionaalsel konverentsil, mille eesmärk on selgitada piirkonna noortele täiskasvanutele, miks targad ja edukad noored just nende riiki peaks kolima
Näide 2. Välismaale õppima minemise konverentsil võistlevad erinevad levinud sihtriigid (nt. Eesti, Holland, UK, Prantsusmaa, USA) omavahel, et selgitada gümnaasiumilõpetajatele, miks nende riigis oleks just kõige parem ülikoolis käia.

Õpetaja valmistab vajadusel ette lühikese esitluse erinevate statistiliste näitajate kohta, et õpilased oskaksid paremini tunni jooksul infot otsida. Tunni raames võivad kasuks tulla nii majanduslikud näitajad (vaesusmäär, inflatsioon, ostujõud, maksumäär, töötus ja tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus jne) kui ka ühiskondlikud näitajad (demokraatia indeks, kuritegevuse tase, tervishoiu kättesaadavus, haridus ja selle maksumus jne).

1. Õpilased jaotuvad sõltuvalt klassi suurusest neljaks kuni kuueks grupiks. Iga grupp saab omale riigi, keda nad esindavad.
2. Õpetaja seletab õpilastele ülesannet:
   1. Riigid on omavahelisel võistlusel, et tõestada, miks just nende riigis on kõige parem elada.
   2. Iga grupp peab leidma sobivat statistikat, mitte üldisi või kultuurilisi põhjuseid, mis tõestab, miks just nende riiki peaks kolima või miks seal oleks hea elada.
3. Kõik grupid saavad aega, et leida ja valida välja, millist statistikat nad kasutada soovivad. Vastava informatsiooni otsimisel on enim abiks Eurostat.
   1. Õpetaja võib otsustada, kas soovib uurimisosa jätta kodutööks või teha seda tunnis, nt andes õpilastele 20 minutit või kahe tunni korral terve esimene tund.
4. Iga grupp valib endale esindaja, kelle ülesandeks jääb riikidevahelisel konverentsil enda riiki kaitsta. Grupp valmistab üheskoos ette argumendid, mis tuginevad leitud tõestusmaterjalile. Vajadusel tuletab õpetaja õpilastele meelde argumendi mudelt.
5. Igast grupist tuleb üks esindaja klassi ette. Igal riigil on aega 3-4 minutit, et selgitada, miks nende riik on parim.
   1. Kui tunnis on rohkem aega, võib esindajatele anda võimaluse ka esitada vastuväiteid teiste riikide argumentidele.
6. Pärast kõiki esitlusi hääletab ülejäänud klass “parima” riigi poolt.
   1. NB! Õpetaja peaks õpilastele meelde tuletama, et hääletama peaks esitluste põhjal, mitte muu informatsiooni alusel. Õpilased ei või hääletada enda grupi poolt.

Tunnis aktiivsemalt osalenud õpilastele võib anda positiivse hinde.