Õppematerjalid - Tark Valija
Europarlamendi valimised ja üheskoos.eu
Kuidas hinnata valimislubadusi?
Õppematerjalid
 

Õppematerjalid

Lae alla (PDF)

Kursus “Praktiline demokraatia”

Kursuse “Praktiline demokraatia” eesmärgiks on toetada gümnaasiumi riikliku õppekava sotsiaalainete valdkonnapädevusi ning ühiskonnaõpetuse õppeainet, pakkudes lisaks kohustuslikele kursustele süvenemist võimaldavaid teemakäsitlusi riigi ja demokraatia toimimisest. Kirjelduses avatakse õppeaine õpitulemused, õppesisu ja õppetegevus nii, et võimalusel saab kursust kasutada ka ühiskonnaõpetuse teemavaldkondade „Ühiskond ja selle areng“, „Riik ja demokraatlik riigivalitsemine“ ja „Kommunikatsioon ja infopädevus“ õpetamisel ühe ühiskonnaõpetuse kursuse raames (35 tundi). Kursusekavas kirjeldatud tegevused rakendavad läbivalt argumenteerimismeetodit, soosides seeläbi õpilase aktiivset kaasatust ning argumenteerimis- ning kriitilise mõtlemise oskuste arengut.

Kohustuslikud teemad: Süvendavad ja laiendavad teemad:
  1. ühiskonna mõiste, ühiskondlikud sektorid;
  2. ühiskonnaelu valdkondade toimimine ja valdkondade omavahelised seosed;
  3. demokraatia põhimõtted, inim- ja kodanikuõigused;
  4. ühiskondlik sidusus ja stratifikatsioon;
  5. demokraatia ja inimõiguste roll nüüdisühiskonna toimimises.
  1. sotsiaalne mobiilsus ja haridus;
  2. võrdlev analüüs lähinaabritega;
  3. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa inimõiguste konventsioon.
Õpitulemused Õppetegevus ja õpikeskkond Hindamine ja tagasiside
Õpilane:

  1. selgitab näidete kaudu erinevate
    ühiskonnaelu valdkondade toimimist ja
    omavahelisi seoseid;
  2. tunneb ja väärtustab demokraatia
    põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi ning järgib neid, märkab inim- ja kodanikuõiguste alaseid väljakutseid ühiskonnas ja reageerib nendele oma võimaluste piires;
  3. mõistab inimeste õigust individuaalsetele, kultuurilistele- ja maailmavaatelistele erinevustele, kui need ei ole inimsusevastased;teab, mis on argument;
  4. oskab kaitsta oma huve ja õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele;
  5. mõistab Eesti ühiskonna mitmekesisust, arvestab erinevaid arusaamu.
  1. Mis on ühiskond? Milline on Eesti ühiskonna struktuur: jaotus valdkonniti, rahvastiku jaotus, sotsiaalne struktuur. Statistikaameti kodulehe avastamine, näiteks rahvastikupüramiid, vaesusnäitajad, etniline ning religioosne mitmekesisus jne.
  2. Ühiskondlik mitmekesisus – rollimäng „Perekond Smith“. Lisaks võib õpilastega vaadata MTÜ Mondo Rändekooli videot “Sisserändajate lõimumine ja kohanemine”.
  3. Demokraatia ja inim- ning kodanikuõigused. Ülevaade teooriast ning analüüs, miks need elemendid on vajalikud.
  4. Eesti ühiskondlikud probleemid, tekkepõhjused ja lahendused. Suurimate sidususe probleemide ja lahenduste kaardistamine grupitööna.

Aktiivne osavõtt simulatsioonist ja grupitööst (vajadusel tulemuste kirjalik esitamine).

Lõiming teiste õppeainetega

Ajalugu: nüüdisühiskonna kujunemine, inim- ja kodanikuõiguste areng Kirjandus: sidusus ja rahvastikuprobleemid
Eesti keel: argumenteeritud eneseväljendus
Inimeseõpetus: sallivus, leibkonnamudeli muutumine, iibeprobleemid Geograafia: rahvastik ja selle muutumine

Kohustuslikud teemad: Süvendavad ja laiendavad teemad:
  1. kodanikuühiskond ja kodanikuaktiivsus;
  2. mittetulundusühingud, sihtasutused ja vabatahtlik töö;
  3. kogukondlik tegevus ja praktika;
  4. üksikisiku võimalused maailmakodanikuna.
  1. säästev areng:„Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“.
Õpitulemused Õppetegevus ja õpikeskkond Hindamine ja tagasiside
Õpilane:

  1. hindab adekvaatselt oma
    eneseteostusvõimalusi ühiskonnas, töö- ja
    eraelus ning on valmis neid ellu viima;
  2. mõistab oma võimalusi mõjutada ühiskondlikke
    protsesse aktiivse kodanikuna nii koolis kui ka väljaspool, mõistab erinevate ühiskonnasektorite koostöö tähtsust;
  3. analüüsib näidete põhjal kodanikuaktiivsuse mõju kogukonnale või ühiskonnale;
  4. mõistab indiviidi võimalusi maailmakodanikuna ja selle tähendust.
  1. Mis on kodanikuühiskond ja -aktiivsus ning selle avaldumise vormid? Kogukondlike organisatsioonide ja nende tegevusega tutvumine (nt valdkonniti organisatsioonide ja võimaluste otsimine/leidmine).
  2. Paaris- või grupitööna vabatahtliku tegevuse planeerimine kogukonna organisatsiooni toetamiseks või valitud probleemi lahendamiseks (põgenike abistamine, Toidupanga aitamine, loomade varjupaigas tegutsemine,
    rannariba või metsatuka koristamine vms).
  3. Vabatahtliku tegevuse analüüs.

Kirjalik refleksioon valitud vabatahtliku tegevuse kogemusest koos piltidega.

Lõiming teiste õppeainetega

Ajalugu: globaalprobleemid, kolmas maailm ja kolonialismi mõjud Geograafia: üleilmastumine, säästev areng
Eesti keel: arvamusloo kirjutamine
Bioloogia: keskkonnaprobleemid
Keemia: keskkonnakaitse
Füüsika: energiamajandus

Kohustuslikud teemad: Süvendavad ja laiendavad teemad:
  1. riigi põhitunnused, riigivormid ja ülesanded;
  2. poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne
    režiim);
  3. Eesti riiklik ülesehitus, riigiorganid.
  1. riigiteooriad filosoofias;
  2. siirdeühiskonnad ja mitteliberaalsed demokraatiad (nt
    Ungari, Poola) kaasusõppe põhimõttel;
  3. võimude tasakaalustamine USA ja Ühendkuningriigi
    parlamentarismis.
Õpitulemused Õppetegevus ja õpikeskkond Hindamine ja tagasiside
Õpilane:

  1. teab tänapäevase demokraatliku riigi toimimise
    põhimõtteid ja ülesandeid;
  2. tunneb riigivorme ja mõistab Eesti riiklikku
    struktuuri: võimude lahusus, seadusandlik
    protsess, täidesaatev võim, kohtuvõim, riigipea;
  3. oskab kasutada Eesti Vabariigi põhiseadust ja
    teisi õigusakte ning kaitsta seaduslike
    vahenditega oma huve ja õigusi;
  4. väärtustab ja järgib demokraatia põhimõtteid,
    oskab kaitsta oma huve ja õigusi, arvestades teiste inimeste õigusi, ning seisab vastu demokraatlike väärtuste eiramisele.
  1. Mis on riik? Parlamentarism ja presidentalism. Võimude lahusus demokraatias.
  2. Demokraatia ja diktatuur: Freedom House’i demokraatia- ja vabaduseindeksi analüüs.
  3. Eesti riigiorganid ja valitsemine: töö Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigi Teataja abil.
  4. Valitsuskabineti simulatsioon, Euroopa Parlamendi minisimulatsioon, Riigikogu simulatsioon.

Hinnang simulatsiooni tulemustele/aktiivsele osavõtule.
Lõiming teiste õppeainetega

Ajalugu: riikluse kujunemine ja areng. Totalitaarsete režiimide sünd ja häving, võimuinstitutsioonide kujunemine, Eesti Vabariigi põhiseadused
Geograafia: rahvastikuprotsessid
Matemaatika: statistilised andmed, nt demokraatiaindeksid, vabaduse indeksid

Kohustuslikud teemad: Süvendavad ja laiendavad teemad:
  1. demokraatlike valimiste põhimõtted, peamised valimissüsteemid;
  2. Riigikogu, KOV volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised Eestis;
  3. valimiskäitumine, valimiste tulemused;
  4. ideoloogia mõiste ja tähendus riigivalitsemises; liberalism,
    konservatism, sotsiaaldemokraatia; vasak- ja parempoolsus
    erinevates poliitika valdkondades;
  5. Eesti poliitiline maastik ja jõujooned.
  1. majoritaarsed valimised Ühendkuningriigi ja USA näitel;
  2. otsedemokraatia analüüs Šveitsi näitel.
Õpitulemused Õppetegevus ja õpikeskkond Hindamine ja tagasiside
Õpilane:

  1. teab valimiste üldisi põhimõtteid, mõistab
    valimiste tähtsust ühiskonnas ja enda vastutust
    valijana;
  2. eristab demokraatlikku ja mittedemokraatlikku
    otsustusprotsessi nii ühiskonnas kui ka kogukonnas; selgitab näidete põhjal konsensuse, kompromissi ja enamushääletuse erinevust;
  3. tunneb Eesti valimissüsteemi Riigikogu, KOV valimiste ja Euroopa Parlamendi valimiste näitel;
  4. iseloomustab poliitilisi ideoloogiasuundi ja kujundab oma põhjendatud eelistused;
  5. on kursis Eesti ühiskondlik-poliitiliste sündmuste ja poliitilise maastikuga.
  1. Otsustusprotsessid demokraatias: otsedemokraatia ja esindusdemokraatia. Valimiste üldpõhimõtted.
  2. Eesti valimissüsteem: Riigikogu, KOV volikogud, Euroopa parlament. Mandaatide jaotamise põhimõtted Riigikogu valimistel.
  3. Poliitilised ideoloogiad ja Eesti poliitiline maastik: valimiskompassi (ERR, Postimees vms) kasutamine ja piirangud. Harjutus valimiskompassi ja poliitiliste maailmavaadete kohta.
  4. Grupitööna Eestisse uue erakonna loomine: programm, veebileht, valimisvideo jms. Valimisdebatt klassis loodud erakondade vahel ja valimiste minisimulatsioon.
  5. Poliitilise debati kriitiline vaatamine BINGO töölehe abil.

Hinnang erakondade grupitööle
Lõiming teiste õppeainetega

Ajalugu: vaikiv ajastu, valimisõiguse laiendamine 20. sajandil Geograafia: Eesti poliitiline kaart
Eesti keel: arvamusloo kirjutamine

Kohustuslikud teemad: Süvendavad ja laiendavad teemad:
  1. kohalik omavalitsus, selle struktuur ja ülesanded. Keskvõimu ja kohaliku võimu suhe ja erinevad ülesanded;
  2. kohaliku tasandi kaasamise põhimõtted ja võimalused.
  1. Minu Omavalitsus portaal.
Õpitulemused Õppetegevus ja õpikeskkond Hindamine ja tagasiside
Õpilane:

  1. tunneb KOV struktuuri ja ülesandeid,
    eristades neid keskvõimu ülesannetest;
  2. on kursis ning oskab kasutada KOV töö
    mõistmiseks vajalikke keskkondi.
  1. Mis on KOV: ülesanded, suhe keskvõimuga.
  2. Minu Omavalitsus portaali kasutades oma KOV võrdlev
    analüüs.
  3. Tark Valija portaali kasutamine (näiteks videod „Mis?
    Miks? Kuidas”; „Suslikujaht“).

 
Lõiming teiste õppeainetega

Ajalugu: võimuinstitutsioonide kujunemine, Eesti Vabariigi põhiseadused, Eesti haldusjaotuse kujunemine
Geograafia: Eesti poliitiline kaart
Eesti keel: arvamusloo kirjutamine

Kohustuslikud teemad: Süvendavad ja laiendavad teemad:
  1. meedia ja massimeedia vahendid demokraatlikus ühiskonnas;
  2. argumenteeritud mõtlemine, eneseväljendus ja kriitiline lugemine;
  3. iseseisva faktikontrolli võimekuse loomine.
  1. demagoogia ja propaganda;
  2. populismi ilmingud kaasusõppe põhimõttel.
Õpitulemused Õppetegevus ja õpikeskkond Hindamine ja tagasiside
Õpilane:

  1. mõistab teabe edastamise erinevaid võimalusi ja mõju;
  2. oskab infot leida, kriitiliselt hinnata, süstematiseerida ja kasutada ning luua uut teavet, arvestades autoriõiguste ja intellektuaalse omandi kaitset;
  3. tunneb argumendi mudelit ning oskab seda kasutada info kriitiliseks tarbimiseks.
  1. Informatsiooni edastamise vahendid ühiskonnas: meedia, massimeedia. Harjutus “Meedia omandivorm ja kallutatus”.
  2. Kriitiline mõtlemine argumendi mudeli abil. Lugemisülesanne hariduse teemal ja/või iseseisev argumendi moodustamine teksti põhjal.
  3. Iseseisev faktikontroll ja harjutus.

Faktikontrolli tulemuste analüüs ja hindamine.
Lõiming teiste õppeainetega

Ajalugu: valeinfo ja propaganda levik
Eesti keel: arvamusloo kirjutamine